Katastroofiohu vähendamine

Katastroofiohu vähendamine

Põhisõnumid

• Euroopa (ja ülejäänud maailm) seisab juba praegu silmitsi kliimamuutustega. Ilma et see piiraks vajadust võtta kliimamuutuste leevendamise meetmeid (ja saavutada võimalikult kiiresti netonullheide), on kohanemine vajalik kõigi stsenaariumide puhul, kuna kliimamuutuste tagajärjed jäävad nähtavaks veel aastakümneteks (või isegi sajanditeks).
• Äärmuslikumad ilmastikunähtused on need looduslikud ohud, mille puhul kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiohu vähendamine kattuvad. Mõlemad peavad keskenduma kogu riskijuhtimistsüklile, sealhulgas meetmetele, mis keskenduvad ennetamisele, valmisolekule ja taastumisele.
• Katastroofide ohjamist ja kliimamuutustega kohanemist käsitlevate ELi poliitikameetmete vahel on koostoime ning mõlemad tuleb integreerida kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse, nagu vesi (üleujutused, põuad) või elutähtsad taristud.

Mõju ja haavatavus

Viimastel aastakümnetel on Euroopas sagenenud ja tõsisemaks muutunud ilmastiku ja kliimaga seotud looduslikud ohud, nagu põuad, metsatulekahjud, kuumalained ja tugevad sademed. Isegi kui praegused kokkulepitud eesmärgid vähendada kiiresti kasvuhoonegaaside heidet ja hoida tõhusalt ära kliimariske, prognoositakse, et need suundumused jätkuvad ja neid võimendavad sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnamuutused (nt demograafiline areng ja maakasutuse muutus) (EuroopaKeskkonnaamet, 2021; IPCC 2020; Euroopa Keskkonnaamet (2017)).

Poliitikaraamistik

Katastroofiohu juhtimise ELi poliitika rakendamine, mis põhineb ELi elanikkonnakaitse mehhanismil,  edendab koostööd riiklike elanikkonnakaitsesüsteemide vahel, julgustades vahetama häid tavasid katastroofiohu juhtimise kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas tulla toime kliimamuutuste mõjuga.

Euroopa Komisjon toetab Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku, tõhustades ja edendades siseriiklike tulude kasutuselevõtmist ja selle integreerimist ELi poliitikasse. 2016. aastal avaldas Euroopa Komisjon tegevuskava, mille eesmärk on suunata katastroofiohu vähendamise määruse rakendamist ELi poliitikas, kasutades poliitikakujundamisel katastroofiohust lähtuvat lähenemisviisi. Lisaks avaldas Euroopa Komisjon 2017. aastal teatise, mis sisaldab peamisi meetmeid katastroofide ohjamise tugevdamiseks Euroopas.

2021. aasta ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias julgustatakse veelgi võimendama koostoimet katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise vahel, pöörates erilist tähelepanu veega seotud katastroofiohtudele ja elutähtsale taristule. Strateegiaga toetatakse ka katastroofiohu rahastamist, erasektori rahaliste vahendite kaasamist ja kliimamuutustele vastupanuvõime integreerimist liikmesriikide eelarvepoliitikasse.

Siseriiklike tulude kasutuselevõtmine toimub mitmes ELi peamises poliitikavaldkonnas: üleujutuste direktiiv, veepuuduse ja põua vastu võitlemise meede (vt veemajanduspoliitika lehekülg) ning ettepanek võtta vastu direktiiv Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kohta.

Teadmusbaasi parandamine

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjude, kohanemise ja haavatavusega hinnatakse täheldatud ja prognoositud kliimamuutustega seotud mõjusid ja riske ning kliimariskide juhtimise võimalusi, protsesse ja eeltingimusi. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra on arvesse võetud äärmuslike kliimanähtuste prognoositavaid muutusi, mis sõltuvad globaalsest soojenemisest (1,5 vs. 2 °C) ja nende mõju siseriiklike tulude kasutuselevõtule. Eriaruandes ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas on hinnatud äärmuslikke ja järske või pöördumatuid muutusi ookeanis ja krüosfääris, et teha kindlaks kestlikud ja vastupanuvõimelised riskijuhtimisstrateegiad. Säästva arenguga seotud riskijuhtimist ja otsuste tegemist on käsitletud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes kliimamuutuste ja maa kohta.

2015. aastal käivitas Euroopa Komisjon katastroofiohu juhtimise teadmuskeskuse (DRMKC), et aidata suurendada ELi ja liikmesriikide vastupanuvõimet katastroofidele ning nende suutlikkust hädaolukordi ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida, tugevdades teaduse ja poliitika vahelist liidest, kasutades katastroofidega seotud teadusuuringute veebihoidlat ning juurdepääsu mitmesugustele võrgustikele ja partnerlustele. Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) haldab DRMKCd ja alates 2017. aastast GISi veebiplatvormi riskiandmekeskust. Keskuse eesmärk on parandada juurdepääsu kogu ELi hõlmavatele kureeritud riskiandmetele ja neid jagada, et edendada siseriiklike tulude kasutuselevõtmist. Eeldatakse, et riskiandmekeskus kui teadmuskeskus on kogu ELi hõlmavate kureeritud riskiandmete lähtepunkt kas asjakohaste andmestike majutamise või riiklike platvormide ja Teadusuuringute Ühiskeskuse DRMi teadusaruannete (2017. ja 2020. aasta aruanded) linkimise kaudu.

EÜ innustab looma paremat teavet katastroofide kohta ja nende andmete võrreldavust, näiteks teavet katastroofide majandusliku kahju kohta. Sellega seoses analüüsitakse Teadusuuringute Ühiskeskuse 2018. aastal avaldatud aruandes mitut andmebaasi, mis on välja töötatud selleks, et koguda, registreerida ja koondada teavet eri ohtudest tingitud kadude kohta ning seega parandada mis tahes ohust tingitud mitmesuguste sündmuste võrreldavust. Lisaks annavad Teadusuuringute Ühiskeskuse PESETA projektid ülevaate tulevaste kliimamuutuste võimalikest biofüüsikalistest ja majanduslikest tagajärgedest Euroopale.

Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus (CEMS) pakub hädaolukordadele reageerimiseks ja katastroofiohu juhtimiseks teavet mitme kliimaga seotud ohu, sealhulgas üleujutuste, põudade ja metsa- ja maastikupõlengute kohta.

Viimastel aastatel on tehtud jõupingutusi, et suurendada sidusust kulude jagamise kokkuleppe ning katastroofiohu vähendamise teadusuuringute, poliitika ja tavade vahel. Programmi „Horisont 2020“ projekti PLACARD raames töötati välja platvorm dialoogiks, teadmiste vahetamiseks ja koostööks kahe eri kogukonna vahel. Lisaks avaldas EEA aruande, milles hinnatakse katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise praeguseid tavasid ja oskusteabe taset.

EEA ajakohastab igal aastal kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest tuleneva majandusliku kahju näitajat. Sellistes Euroopa projektides nagu LODE keskenduti katastroofiohu vähendamise ja kulude jagamise kokkulepete jaoks kahjude ja kadude teabesüsteemide väljatöötamisele. Samuti tegi Maailmapanga Grupp Euroopa Liidu jaoks uuringuid katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku kohta Euroopas (2021). Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) töötas välja katsenäidiku looduskatastroofide eest kaitsmise puudujääkide kõrvaldamiseks.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Tõhusate ja suuremate investeeringute soodustamine katastroofide ennetamisse on Euroopa Komisjoni prioriteetne meede. ELi poolset kliimamuutustega kohanemise rahastamist toetatakse mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027, millega tagatakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed on integreeritud kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse.

Euroopa Liidu Solidaarsusfond loodi liikmesriikide rahastamiseks suurõnnetuste korral. See loodi vastuseks 2002. aastal Kesk- ja Ida-Euroopas toimunud ulatuslikule üleujutusele ning katastroofiabi, avalike infrastruktuuride taastamise ja kultuuripärandi kaitse toetamiseks.

Katastroofiohu vähendamise teadusuuringuid rahastatakse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest, eelkõige aastatel 2021–2027 programmist „Euroopa horisont“, mis hõlmab missioonivaldkonnana kliimamuutustega kohanemist, et aidata Euroopa kogukondadel ja piirkondadel kliimariske paremini mõista, nendeks valmistuda ja neid ohjata. Teemavaldkond 3 „Ühiskonna tsiviiljulgeolek“ on suunatud looduslikest ja inimtegevusest tingitud ohtudest tulenevate probleemide lahendamisele ning on seetõttu eriti oluline katastroofiohu vähendamise sektori jaoks.

Lisaks kuulutatakse igal aastal ELi elanikkonnakaitse mehhanismi raames välja projektikonkurss ennetus- ja valmisolekuprojektide rahastamiseks. Siseriiklike tulude kasutuselevõtmise tugevdamine kuulub ka rahastamisprogrammi LIFE eesmärkide hulka.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

Rakendamise toetamine

ELi tasandil võetakse valmisolekumeetmeid, et aidata saavutada inim- ja materiaalsete vahendite valmisolek ja võimekus ning tagada tõhus ja kiire reageerimine katastroofidele. Varajase hoiatamise süsteemid (katastroofide puhul üldiselt, üksikasjalikumalt üleujutuste, põuaja metsatulekahjude puhul), moodulid ja koolitusprogrammid on nende tegevuste olulised osad. Sellega seoses loodi liidu elanikkonnakaitse teadmusvõrgustik, et suurendada koostööd, koordineerimist, oskusi ja eksperditeadmisi, parandades ELi suutlikkust katastroofideks valmistuda, neid ennetada ja neile reageerida.

Lisaks loodi Euroopa kodanikukaitse ühisressurss, et edendada Euroopa kodanikukaitsealast koostööd ning võimaldada kiiremat, paremini koordineeritud ja tõhusamat Euroopa reageerimist inimtegevusest tingitud katastroofidele ja loodusõnnetustele.

MRE kohanemine

Kooskõlas Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanismiga peavad liikmesriigid iga kolme aasta järel esitama Euroopa Komisjonile 1) riskihindamise kokkuvõtte, 2) riskijuhtimissuutlikkuse hinnangu ning 3) teabe esmatähtsate ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta. Aruandlus hõlmab ka keskendumist kliimamuutustega kohanemise meetmetele: Liikmesriigid peavad lisama koostoime katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise meetmete vahel, mis on kehtestatud riiklikul või piirkondlikul tasandil kliimamuutustega seotud peamiste riskide jaoks. 2018. aasta lõpus esitatud riiklike riskihindamiste kokkuvõtete põhjal avaldas Euroopa Komisjon ajakohastatud ELi riskide ülevaate.

Teisest küljest puudub praegu süsteemne mehhanism, mis võimaldaks riikidel teatada kahjudest Euroopa Komisjonile või Euroopa Keskkonnaametile.