Mere- ja kalandusasjad

Mere- ja kalandusasjad

Põhisõnumid

• Kliimamuutuste mõju mereveele kumuleerub muude inimtekkeliste surveteguritega nii merel kui ka rannikualadel, mis juba mõjutavad kalandust ja merevesiviljelust, muutes saagikust ning püügipiirkondi ja sihtliike.  Lisaks mõjutab äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine koos karmimate tingimustega avamerel eeldatavasti kõiki sinise majanduse sektoreid.
• EL tegeleb nende mõjudega, luues teadusteabe keskused, nagu Copernicuse mereteenus ning Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk, mis pakuvad tasuta ja avatud andmeid kõigile kasutajatele kogu maailmas. Samuti on selle eesmärk saavutada ELi ranniku- ja merevete hea keskkonnaseisund, käsitledes kliimamuutustega kohanemist merestrateegia raamdirektiivi kaudu ning arendades ja kasutades mere- ja rannikuökosüsteemide jaoks looduspõhiseid lahendusi.
• Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (2021–2027) toetatakse uuenduslikke projekte, mis aitavad kaasa vee- ja mereressursside säästvale kasutamisele ja majandamisele, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisele.

Mõju ja haavatavus

Merevesi muutub globaalsete kliimamuutuste tagajärjel soojemaks, happelisemaks ja väiksema hapnikusisaldusega. Vee soojenemine põhjustab liikide leviku nihkumist ning kalapopulatsioonide kasvu ja leviku muutumist. Ookeani hapestumine mõjutab kaltsiumkarbonaati eritavate liikide (molluskid, planktonid ja korallid) võimet toota nende kestasid või skeletid. Deoksügenatsioon mõjutab liikide ruumilist jaotumist ning, eriti suletud vesikondades ja suudmealadel, suuremaid ja sagedasemaid hüpoksia ja anoksia juhtumeid, mis mõjutavad liikide ellujäämist ja halvendavad ökosüsteemi tervist. Kliimamuutused kumuleeruvad muude inimtekkeliste surveteguritega nii merel kui ka rannikualadel, millel on kombineeritud mõju mereökosüsteemidele ja peamistele ökosüsteemi teenustele. Kalandust ja merevesiviljelust mõjutavad juba praegu kliimamuutused, mis on muutnud saagikust ning püügipiirkondi ja sihtliike.  Lisaks mõjutab äärmuslike ilmastikunähtuste intensiivistumine koos karmimate tingimustega avamerel eeldatavasti kõiki sinise majanduse sektoreid, nagu meretransport, sadamategevus ja avamereenergia tootmine.

Poliitikaraamistik

Kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia (2021) eesmärk on viia ellu 2050. aasta visioon kliimamuutustele vastupanuvõimelisest Euroopast. Kliimamuutustega kohanemine on arukam, kui kaotatakse lõhe kliimamõju ja vastupanuvõime osas. Tugevdatakse ookeanide mõõtmisi ja vaatlusi ning teadusteabekeskusi, nagu Copernicuse mereteenus ning Euroopa merevaatlus-ja andmevõrk(EMODnet), mis pakuvad tasuta ja avatud andmeid kõigile kasutajatele kogu maailmas. Kohanemine muutub süsteemsemaks, tugevdades seost ühise kalanduspoliitika ja muude ELi algatustega, mis aitavad kaasa kohalikule kohanemisele, julgustades ka kalanduse kohalike tegevusrühmade suuremat kaasamist. Mere- ja rannikuökosüsteemide looduspõhiste lahenduste rolli peetakse mitmeotstarbelisteks, kahetsusväärseteks ja tõhusateks lahendusteks, millel on ka süsiniku sidumise potentsiaal. Uued rahastamisalgatused (sealhulgas programm „Euroopa horisont“)muudavad kohanemise kiiremaks. Kliimamuutustega kohanemise rahvusvaheliseks muutmise kohanemisstrateegias tunnistatakse vajadust lisada kliimamuutustega seotud kaalutlused tulevastesse lepingutesse, et kaitsta rahvusvahelisi ressursse, nagu rahvusvaheline kalandus ja bioloogiline mitmekesisus, isegi väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel.

2021. aasta mais võttis komisjon vastu uue lähenemisviisi kestlikule sinisele majandusele ELis, kinnitades Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtteid. Selles tunnistatakse kliimamuutuste laastavat mõju ookeanidele ja rannikualadele ning merel toimuva majandustegevuse kumulatiivset mõju. See julgustab ettevõtjaid kasutama või looma taastuvaid ressursse, säilitama mereökosüsteeme, vähendama saastet ja suurendama vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Lisaks on EL määratlenud mere säästva majandamise ja juhtimise seisukohast oluliste valdkondadevaheliste ja valdkondlike poliitikameetmete liigendatud raamistiku. ELi integreeritud merenduspoliitika (IMP) eesmärk on pakkuda sidusamat ja koordineeritumat lähenemisviisi mere- ja merendusküsimustele, võttes arvesse ka kliimamuutusi. Integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalane tugisammas on merestrateegia raamdirektiiv. Sellega kehtestatakse ühine raamistik, millega nõutakse liikmesriikidelt vajalike meetmete võtmist ELi ranniku- ja merevete hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt ja oma vastavate riiklike merestrateegiate väljatöötamisel peavad liikmesriigid vajaduse korral täpsustama mis tahes tõendeid kliimamuutuste mõju kohta.

Ühine kalanduspoliitika on ELi kalanduspoliitika alus. Ühises kalanduspoliitikas on kindlaks määratud ühised eeskirjad, mille eesmärk on tagada, et kalapüük ja vesiviljelus oleksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud ning pakuksid ELi kodanikele tervislikku toitu. ÜKP kaudu saavutatav kestlik kalandus on vajalik vastupanuvõime suurendamiseks ja Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks.

Teadmusbaasi parandamine

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavuson kõige uuemad teaduslikud andmed kliimamuutuste mõju kohta kalandusele ja vesiviljelusele ning nende tootlikkusele, keskendudes ka üha suurematele raskustele inimeste vajaduste rahuldamisel.

Analüüsi kliimamuutuste mõju kohta, mis on seotud globaalse soojenemisega 1,5 °C-ni võrreldes 2 °C-ga mere elurikkusele, kalandusele ja ökosüsteemidele ning ookeanide ja krüosfääri jätkuva globaalse soojenemisega, on kirjeldatud veel kahes eriaruandes: IPCC eriaruanne globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra ning IPCC eriaruanne ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas (SROCC).

Pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungjärgul (UNFCC COP25) 2019. aasta detsembris Madridis toimunud arutelu tutvustati algatuse „Ookeankliima heaks“ aruannet „Ocean for Climate“ ja platvormi „Ocean & Climate Platform“ poliitilisi soovitusi. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi eesistuja kuulutas selle siniseks konventsiooniosaliste konverentsiks, tunnistades tihedaid seoseid kliima ja ookeanide tervise vahel.

Kliimamuutustest kalandusele ja vesiviljelusele tulenevad probleemid ning kohanemismeetmed on FAO kahe aruande keskmes: „Global synthesis of current knowledge, adaptation and mitigation options“ (2018) ja „Adaptive management of fisheries in response to climate change“ (2021).

Osana integreeritud merenduspoliitikast teeb EL suuri jõupingutusi eri allikatest pärit mereandmete koondamiseks (Marine Knowledge 2000). EMODNET pakub juurdepääsu mitmesugustele batümeetria, geoloogia, merepõhja elupaikade, keemia, bioloogia, füüsika ja inimtegevusega seotud andmetele, toodetele ja metaandmetele. Lisaks pakub Copernicuse mereteenus korrapärast ja süstemaatilist võrdlusteavet füüsiliste ookeanide ja piirkondlike merede seisundi kohta ning Euroopa mereatlas jagab mitmesugust ruumilist teavet Euroopa merede ja rannikualade kohta.

Merekaitsealad on rahvusvaheliselt tunnustatud vahend nii kohanemise kui ka leevendamise toetamiseks. Ülevaade merekaitsealadest ja nende tulevikuväljavaated on esitatud Euroopa Keskkonnaameti aruandes Euroopa merede merekaitsealade võrgustike kohta (2015). Tuginedes ETC/ICMi uuringule „Spatial Analysis of Marine Protected Area Networks in Europe's Seas“ (2018), avaldati EEA ülevaade merekaitsealade kohta.

ELi rahastatud projektid (nt MPA-ADAPT ja MPA-ENGAGE Vahemere piirkonnas, Atlas Atlandi ookeani piirkonnas) on andnud olulist teavet kliimamuutustega kohanemise kohta selles valdkonnas. Otsuseid toetavad raamistikud ja vahendid on välja töötatud selleks, et aidata otsustajatel kohaneda. Kliimamuutustega kohanemise toetusvahend saarte jaoks töötati välja projekti SOCLIMPACT raames, et aidata poliitikakujundajatel töötada saarte jaoks välja kohandatud kliimamuutustega kohanemise strateegiad ja kavad. Otsuste toetamise raamistik ClimeFish sisaldab otsuste toetamise vahendeid ja süsteeme, mille üldine eesmärk on aidata tagada jätkusuutlik mereandide tootmine kliimamuutuste tingimustes.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) eelarvest eraldatakse 30 % kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (2021–2027) (EMKVF)toetatakse uuenduslikke projekte, mis aitavad kaasa vee- ja mereressursside säästvale kasutamisele ja majandamisele ning aitavad saavutada ka Euroopa rohelise kokkuleppe ning ELi kliima- ja keskkonnapoliitika tegevuskava eesmärke.

Programmist LIFE kaasrahastatakse projekte, mis hõlmavad mere- ja rannikuökosüsteemide taastamist, suurendades vastupanuvõimet kliimamuutustele. Uus programm „Euroopa horisont“ koosneb kolmest sambast: tipptasemel teadus, üleilmsed probleemid ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja innovatiivne Euroopa. Teise samba raames on eraldi teemavaldkond (n.6) pühendatud toidule, biomajandusele, loodusvaradele, põllumajandusele ja keskkonnale ning see hõlmab teadusuuringute valdkondadena meresid ja ookeane. Oodatakse uusi võimalusi seoses missioonidega „Mission Starfish 2030“ ja „Restoreour Ocean and Waters“,mille eesmärk on arendada 2030. aastaks teadmisi meie ookeanide ja vete kohta ning neid taastada ja kaitsta. JPI Oceans on valitsustevaheline platvorm pikaajaliseks koostööks, mis on avatud kõigile ELi liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele, kes investeerivad mere- ja merendusuuringutesse. Kliimamuutused on ühise kavandamise algatuse „Ookeanide strateegia 2021–2025“ strateegiline valdkond vastupanuvõimeliste ookeanide omavahel seotud prioriteetsete valdkondade raamistikus.

Põhjaliku ülevaate leiate kliimamuutustega kohanemise ELi-poolse rahastamise veebilehelt.

Rakendamise toetamine

FARNET on kogukond inimestest, kes rakendavad kogukonna juhitud kohalikku arengut EMKVFi raames. See võrgustik ühendab kalanduse kohalikke tegevusrühmi, korraldusasutusi, kodanikke ja eksperte kogu EList, et töötada kalandus- ja rannikualade säästva arengu nimel. ELi kohanemisstrateegia raames on ette nähtud piirkondlike organite suurem kaasamine nende rühmade kaudu. FARNETi juhendis „Kalanduspiirkondade tulevikku suunatud strateegiad“märgiti, et kohalike teadlikkuse suurendamise projektide ja selliste algatuste toetamise kaudu, millega edendatakse kohalikke ja kestlikke tooteid ja teenuseid soodustavaid elustiilimuutusi, saavad kalanduse kohalikud tegevusrühmad aidata kogukondi kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel.

MRE kohanemine

Aruanne merestrateegia raamdirektiivi esimese rakendustsükli kohta (2020) näitab, et ELi merekeskkonna kaitse raamistik on üks terviklikumaid ja ambitsioonikamaid kogu maailmas. Siiski tuleb seda tugevdada, et suuta toime tulla peamiste surveteguritega, nagu ülepüük ja jätkusuutmatud püügitavad, plastprügi, liigsed toitained, veealune müra, reostus ja muud liiki keskkonnasurve. Kuigi kliimamuutused kuuluvad liikmesriikide esitatud peamiste merekeskkonnale avalduvate survetegurite hulka, ei ole peamised teemad, nagu ookeanide hapestumine Euroopa meredes ja mere kuumalainete mõju mere elurikkusele, ELi tasandi seirekavades hästi kindlaks määratud. Tõhusalt majandatud merekaitsealad on osa riiklike merestrateegiate meetmeprogrammist, mille eesmärk on vältida liikide ja elupaikade kadumist ja seisundi halvenemist, suurendada rannikualade kaitset ja ökosüsteemi vastupanuvõimet ülemaailmsetele muutustele.