Linnapiirkond

Linnapiirkond

Põhisõnumid

• Linnad on kliimamuutuste suhtes haavatavad oma geograafiliste iseärasuste ning hoonestatud alade ja veekindlate pindade kõrge taseme tõttu, mis võib põhjustada kõrgemaid kohalikke temperatuure ja linnades sagenevaid vihmasadusid.
• Arvestades prognoositavat temperatuuri tõusu, äärmuslikumaid sademeid ja linnaelanikkonna osakaalu suurenemist ELis praeguselt 74 %-lt 83 %-le, suureneb linnade vajadus nende mõjudega kohaneda.
• EL on kehtestanud mitu poliitikaraamistikku, et suurendada Euroopa linnade ja nende elanike vastupanuvõimet, sealhulgas ELi kohanemisstrateegia ja ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Samuti on komisjon välja töötanud mitu algatust, et parandada teadmisi ja andmete kättesaadavust linnade haavatavuse ja kohanemisvõime kohta, sealhulgas linnade kohanemise kaardivaaturi ja Copernicuse linnaatlase; ning pakub poliitikakujundajatele ja praktikutele rahalist ja tehnilist tuge linnade vastupanuvõimelisemaks ja kohanemisvõimelisemaks muutmisel, näiteks teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ ning linnade kohanemise toetusvahendi kaudu.

Mõju ja haavatavus

Euroopas elab üle 74 % elanikkonnast linnapiirkondades ja prognooside kohaselt suureneb see 2050. aastaks üle 83 %. Euroopa linnad ja nende elanikud peavad kohanema ja olema vastupidavad muutustele oma keskkonnas, ilmastikutingimustele ja äärmuslikele sündmustele, nagu kuumalained, veepuudus, tugevad vihmasajud koos sademevee äravooluga, üleujutused ja kliimamuutustest tingitud meretaseme tõus. Pikaajalised kliimamuutused ja äärmuslikud sündmused võivad suurendada majanduslikku kahju, kahjustada hooneid, vähendada rahvatervist, elukvaliteeti ja selliste oluliste teenuste osutamist nagu transport, vesi, energia, eluase, tervishoid ja sotsiaalteenused linnapiirkondades.

Linnade haavatavus kliimamuutuste suhtes on erinev mitmel põhjusel, sealhulgas geograafilise asukoha ja füüsiliste omaduste tõttu. Asulate ülekaal ja rohealade puudumine põhjustavad linnapiirkondades kõrgemaid temperatuure (nn linna soojussaare efekt), samal ajal kui suur osa veekindlatest pindadest vähendab looduslikku kuivendamist, mis põhjustab tugevate vihmade ajal tõsisemaid üleujutusi linnades.

Poliitikaraamistik

ELi uues kliimamuutustega kohanemise strateegias (2021) edendatakse poliitikakujundamist, uusi investeeringuid ja linnaplaneerimist, mis on kliimateadlikud ja tulevikukindlad. Samuti rõhutatakse vajadust vältida nn kliimapimedaid otsuseid, registreerides, kogudes ja jagades andmeid kliimaga seotud riskide ja kahjude kohta eri sektorite, sealhulgas linnade vahel.

ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 „Toome looduse oma ellu tagasi“ rõhutatakse, et heas seisundis ökosüsteemide, rohelise taristu ja looduspõhiste lahenduste edendamine tuleks süstemaatiliselt integreerida linnaplaneerimisse, sealhulgas avalikku ruumi, taristusse ning hoonete ja nende ümbruse kavandamisse. Euroopa Komisjon kutsub vähemalt 20 000 elanikuga Euroopa linnu üles töötama välja ambitsioonikad linnaruumi haljastamise kavad. Komisjon toetab liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tehniliste suuniste kaudu ning aitab kaasata rahalisi vahendeid ja suurendada suutlikkust. Selle töö hõlbustamiseks loodi uue roheliste linnade leppe raames ELi linnaruumi haljastamise platvorm, mille raames teevad linnad ja linnapead tihedat koostööd Euroopa linnapeade paktiga. Koostöös Eurocitiese ja ICLEIga töötati välja linnaruumi haljastamise kava suunised (mis on veel kavandis)ning tehakse kättesaadavaks linnaruumi haljastamise kava vahendite kavand.

Lisaks ELi poliitikale pakuvad linnade kohanemist toetavat raamistikku ÜRO, riiklikud ja piirkondlikud valitsused. Lisaks on Euroopas mitmeid linnade võrgustikke ja ühendusi, mis pakuvad suutlikkuse suurendamist ja tuge linnade kohanemisel. Urban Adaptation Map Viewer on Climate-ADAPT, mis annab ülevaate erinevates kohanemisalgatustes osalevatest Euroopa linnadest.

Teadmusbaasi parandamine

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus rõhutavad, et kliimamuutuste mõju koos edasise linnastumisega suurendab kuumalainete tõsidust ja üleujutuste ohtu, ning rõhutavad kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu kiirendamise tähtsust linnades.

Euroopa Komisjon teeb suuri jõupingutusi teadmistebaasi parandamiseks süsteemse andmekogumise ja -jagamise kaudu. Kõik ELi teaduslike tuletornide, nt Copernicuse andmed on vabalt ja avalikult kättesaadavad kõigile kasutajatele kogu maailmas. Copernicuse kliimamuutuste teenuse (C3S) eesmärk on pakkuda kliimamuutuste põhinäitajaid, et toetada Euroopa kohanemis- ja leevendamispoliitikat. Linnaatlas pakub usaldusväärseid ja kõrge resolutsiooniga maakasutuskaarte rohkem kui 300 suurele linnapiirkonnale Euroopas.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruandes „Linnade kohanemine Euroopas“ (2020) on esitatud ajakohane tõendusbaas kohanemise kavandamise ja meetmete kohta Euroopas kohalikus kontekstis. Veel ühes Euroopa Keskkonnaameti hiljutises aruandes „Financial urban adaptation to climate change“ (Linnade kliimamuutustega kohanemise rahastamine) (2017) käsitletakse kohanemismeetmete rahastamise probleemi.

Interaktiivne linnade kohanemiskaartide näitaja pakub andmeid praeguste ja prognoositavate kliimaohtude kohta, mis mõjutavad Euroopa linnu, ning linnade haavatavuse ja kohanemisvõime kohta. See ühendab andmeid erinevatest allikatest. See võimaldab linnadel uurida enda ja oma kolleegide kliimariske ning kohanemisalgatusi, milles Euroopa linnad osalevad.

Spetsiaalne lehekülg võimaldab juurdepääsu kõigile asjakohastele Climate-ADAPTi teadmistele, andmetele, vahenditele ja suunistele kohanemiseks linna/kohalikul tasandil.

Euroopa Komisjon avas 2020. aastal veebisaidi „Arukate linnade turg“. Veebilehtede eesmärk on tuua kokku linnad, tööstusharud, VKEd, investorid, teadlased ja muud arukate linnade osalejad, et jagada oma projektiideid ja uurida koostöövõimalusi.

Euroopa Komisjon on käivitanud Euroopa rohelise kokkuleppe osana kliimapakti, mis pakub inimestele, kogukondadele ja organisatsioonidele võimalusi osaleda kliimameetmetes kogu Euroopas.

Intelligent Cities Challenge’i (ICC) veebisaidil jagatakse teavet Euroopa Komisjoni algatuse kohta, millega toetatakse 136 linna tipptasemel tehnoloogia kasutamisel, et juhtida arukat, keskkonnahoidlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku taastumist.

Euroopa Komisjon on linnade kohanemist käsitlevate teadmiste edasiarendamiseks loonud mitu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programmi. Linnadele korraldatakse teadmiste jagamise üritusi, et jagada kogemusi ja üksteiselt õppida, näiteks Euroopa linnade vastupanuvõime foorum.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (2021–2027) „Euroopa horisont“ hõlmab viit peamist missiooni, mille eesmärk on lahendada suuri tervise-, kliima- ja keskkonnaprobleeme. ELi  kliimamuutustega kohanemise teemalises arutelus käsitletakse kohanemist kohalikul tasandil, sealhulgas linnades. Kliimaneutraalsete ja arukate linnade missiooni eesmärk on toetada, edendada ja tutvustada 100 Euroopa linna süsteemsel üleminekul kliimaneutraalsusele 2030. aastaks ning muuta need linnad kõigi linnade innovatsioonikeskusteks, mis toovad kasu Euroopa elukvaliteedile ja kestlikkusele.

Missiooni meetmetesse võib kaasata programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide või programmiga „Euroopa horisont“ ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide piirkondi ja kohalikke omavalitsusi. Osaleda võivad ka ettevõtjad, näiteks innovaatorid, kes pakuvad uuenduslikke lahendusi või kliimateenuseid. Rahastamisvõimalusi võib leida rahastamis- ja hankeportaalist, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi raames.

Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud tegevuskava, milles kirjeldatakse vajalikke investeeringuid ja olemasolevaid rahastamisvahendeid, et saavutada Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsus. EL annab ka rahalist toetust ja tehnilist abi, et aidata neid, keda üleminek rohelisele majandusele kõige rohkem mõjutab.

Euroopa Komisjon koordineerib liikmesriikide teadusuuringuid ja investeeringuid linnade kliimamuutustele vastupanuvõime valdkonnas ning rahastab linnadega seotud kliimamuutuste alaseid teadusuuringuid programmi „Euroopa horisont“ raames ühiselt kavandatud, kaasrahastatud ja institutsionaliseeritud projektikonkursside kaudu. Climate-KIC eesmärk on töötada välja paljutõotavad kliimainnovatsioonid ja tuua need turule. Selle teemade hulgas on nii kohanemine kui ka säästev linnaareng. Programmi „Euroopa horisont“ raames tegutsev Euroopa Innovatsiooninõukogu toetab innovatsiooni ning ühendab piirkondlikke ja riiklikke innovatsioonis osalejaid. Lisaks on Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus ning programmid ESPON 2020 ja COST käsitlenud linnade vastupanuvõimet ja kohanemist.

Euroopa Regionaalarengu Fond näeb ette vähemalt 5 % vahendite eraldamise linnade säästvale arengule. Sellest rahastatakse ka INTERREGi piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö programme, mis käsitlevad oma projektikonkurssides linnade kohanemist.

Euroopa Investeerimispank kaalub kohanemist integreeritud ja säästva linnauuenduse rahastamise raames oma programmi JESSICA kaudu. Looduskapitali rahastamisvahendit saab kasutada looduspõhiste kohanemismeetmete rahastamiseks ning energiatõhususe erasektoripoolse rahastamise vahend võimaldab ELi liikmesriikide kohalikel pankadel anda laene energiatõhususe meetmete jaoks.

Linnapeade pakti interaktiivse rahastamise juhendis kogutakse teavet erinevate rahastamisalgatuste kohta, mis on avatud linnadele, mida haldavad Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja peamised finantseerimisasutused, nagu Euroopa Investeerimispank.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

ELi linnapeade kliima- ja energiapakt koondab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes on vabatahtlikult pühendunud ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele ja ületamisele. Nad pakuvad kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tehnilist ja metoodilist tuge kliimamuutustega kohanemise strateegiate kavandamisel ja rakendamisel. Algatusega on ühinenud ligikaudu 9000 linna üle kogu ELi.

Linnadega kohanemise toetusvahend, mis on osa linnapeade pakti teadmusbaasist, aitab kohalikel kohanemisspetsialistidel kavandada ja rakendada oma kohanemismeetmeid, toetades kogu kohanemistsüklit alates poliitilise toetuse saamisest kuni riskide ja haavatavuste hindamise, strateegia ja tegevuskava väljatöötamise, meetmete rahastamise ning nende tulemuste seire ja hindamiseni.

Linnade tsoneerimine ja maakasutuse planeerimine on olulised meetmed kliimamuutuste mõju parandamiseks, näiteks kogu linna hõlmava rohelise taristu või looduspõhiste lahenduste arendamine. EL toetab säästva maakasutuse planeerimist. Selleks et aidata linnadel oma rohelise taristu strateegiaid edasi arendada, on Euroopa Keskkonnaamet välja töötanud mitu rohelise taristu näitajat koos interaktiivse kaardiga.

Linnadega seotud uuenduslikud meetmed on Euroopa Liidu algatus, mis pakub kogu Euroopa linnapiirkondadele vahendeid, et katsetada uusi ja tõestamata lahendusi linnaprobleemide lahendamiseks. ProgrammigaURBACT toetatakse ELi linnu koostöö tegemisel ja integreeritud lahenduste väljatöötamisel linnade ees seisvatele probleemidele, sealhulgas kliimamuutustele ja nendega kohanemisele. C40 Kliimamuutuste riskihindamise suunised aitavad linnadel hinnata kliimamuutustega seotud riske. ICLEI Euroopa vastupanuvõime juhtimise suunis pakub tuge, nt tehnilised töötajad, kes tegelevad kliimamuutustega kohanemise ja linnade vastupanuvõime rakendamisega. Kliimamuutustega kohanemise partnerlus kui osa ELi linnade tegevuskavast leiab parima viisi, kuidas muuta linnade vajadused konkreetseteks meetmeteks.

Lisaks tunnustatakse ökosüsteemipõhise kohanemise olulist rolli kohaliku vastupanuvõime suurendamisel linnade võrgustikes, mis on seotud Euroopa omavalitsustega, nt linnade vastupanuvõime suurendamise kampaania (UNDRR), vastupanuvõimeliste linnade iga-aastased konverentsid (jätkusuutlikkust edendavad kohalikud omavalitsused, ICLEI) ja vastupanuvõimeliste linnade võrgustik.