2.1 Varasemate ja praeguste kliimamõjude tunnistamine

2.1 Varasemate ja praeguste kliimamõjude tunnistamine

Varasema kliima analüüs, eelkõige minevikus toimunud äärmuslike ilmastikunähtuste kohta lisateabe saamine, aitab omavalitsustel paremini mõista riske, millega nad praegu silmitsi seisavad, ja seda, kuidas kliimamuutuste mõju võib nende linna pikemas perspektiivis mõjutada, kui praegused riskid suurenevad.

Kõik ELi liikmesriigid on läbi viinud kliimamuutustega seotud riski- ja haavatavuse hindamised, mis hõlmavad teavet varasemate kliima- ja äärmuslike ilmastikunähtuste kohta. Need hinnangud on kättesaadavad Climate-ADAPTi riikide lehekülgedel.

Teavet kohalike äärmuslike ilmastikunähtuste kohta, nagu üleujutusi, kuumalaineid või metsa- ja maastikupõlenguid põhjustavad tugevad sademed, võivad koguda ja säilitada riiklikud või piirkondlikud kodanikukaitse- või katastroofiohjeasutused, riiklik meteoroloogiateenistus või keskkonnaamet. Veel üks viis konkreetses asukohas kõige suurema mõjuga äärmuslike ilmastikunähtuste kindlakstegemiseks on meediakajastuste analüüs (vt LCLIP: „Local Climate Impacts Profile“(Kohalik kliimamõju profiil). Linnade kontekstis on oluline konsulteerida selliste osakondadega nagu transport, rahvatervis või taristu, kes võivad anda teavet kliimaga seotud ohtude liikide kohta, mis on nende piirkonda kõige rohkem mõjutanud.

Varasemad loodusõnnetused on dokumenteeritud ka mitmes rahvusvahelises andmebaasis, nagu EM_DAT või Desinventar. Kindlustussektor, eelkõige edasikindlustusandjad, haldavad ka ohtude ja riskide andmebaase, näiteks Swiss Re Institute osutab Sigma ja CatNeti teenuseid ning Munich Re haldab NatCatSERVICE’i. Norras ja Taanis jagab kindlustussektor andmeid otse mitme omavalitsusega.

Vt EEA aruande „Linnadega kohanemine Euroopas: kuidas linnad kliimamuutustele reageerivad, et saada lisateavet.