5.3 Kohanemise integreerimine linnapoliitikasse ja -kavadesse

Kohandamine ei tohiks toimuda eraldi olemasolevast linnapoliitika raamistikust, mis hõlmab valdkondlikke poliitikameetmeid, strateegiaid, rakendamist, juhtimis- ja organisatsioonilisi struktuure ja protsesse. Kohanemise integreerimine olemasolevasse linnapoliitika raamistikku võib suurendada kohanemise nähtavust, tagada ressursside tõhusama kasutamise, aidata poliitikakujundajatel leida sünergiat arengu ja kohanemise vahel ning vähendada poliitikavaldkondade vahelisi konflikte.

Valdkonnaülese iseloomu tõttu võiks kliimamuutustega kohanemist süvalaiendada sellistesse valdkondlikesse poliitikavaldkondadesse nagu veemajandus, transport, tehiskeskkond või tervishoid. Eri poliitikavaldkondade ja sektorite käimasolevate meetmete hindamine (vt etapp 2.6)annab omavalitsusele ülevaate kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamise võimalustest kõigis eri poliitikavaldkondades.

Linnapeade paktile allakirjutanud linnu julgustatakse kavandama meetmeid, mis hõlmavad kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise ja/või energiaostuvõimetuse komponente, ning nendest meetmetest aru andma. Veebiseminaril „Kliimamuutusteleevendamise ja nendega kohanemise integreerimine tõhusamate kliimameetmete võtmiseks“uuritakse seda seost ja tutvustatakse linnade kogemusi.

Linnade kohanemise süvalaiendamise peamised lähtepunktid on linnaplaneerimine, riskijuhtimine ja eelarvestamine.

Linnaplaneerimise valdkonnas on vaja läbi vaadata mitu planeerimisdokumenti, et teha kindlaks võimalused ja strateegiad linnade kohanemismeetmete integreerimiseks. Nende hulka võivad kuuluda riigi tasandi tsoneerimiseeskirjad, olemasolevad maakasutuskavad, arengukontrolli eeskirjad ja ehitusalased põhimäärused, piirkonnaplaneerimise käsiraamatud, ehituseeskirjad, linnaarenduskavad, säästva arengu strateegiad ja kavad, integreeritud kliimamuutuste strateegiad ja kavad, samuti katastroofiohu juhtimise ja hädaolukordade lahendamise kavad ning mis tahes konkreetsed valdkondlikud strateegiad ja kavad.

Riskijuhtimise seisukohast võib olla kasulik mitte keskenduda kliimamuutustele kui sellistele, vaid pigem valmisoleku, otsustusprotsessi kindluse ja üldise vastupanuvõime parandamisele. Riskijuhtimise lähenemisviisid koos majandusanalüüsiga aitavad suunata konkreetseid strateegiaid kõige pakilisematele, taskukohasematele või suurima kasuteguriga tegevustele.

Kohanemismeetmete integreerimine munitsipaal- ja valdkondlikesse eelarvetesse on väga oluline, eelkõige seoses ressursside hankimise ja prioriseerimisega. Lisaks võimaldab kliimamuutustega kohanemise valdkonnaülene integreerimine juhtimisse rakendamist aja jooksul olemasolevate eelarvete piires ning lisakulude tasakaalustamist loodud majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete väärtustega.