Looduspõhised lahendused

Põhisõnumid

• Euroopa Komisjon määratleb looduspõhiseid lahendusi kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendusi, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusate ja süsteemsete sekkumiste kaudu linnadesse, maastikesse ja merealadele rohkem ja mitmekesisemaid loodus- ja loodusomadusi ning -protsesse.“ Looduspõhised lahendused peavad tooma kasu elurikkusele ja toetama mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist.
• ÜRO leppis 2022. aasta märtsis viiendal ÜRO Keskkonnaassambleel (UNEA 5) kokku looduspõhiseid lahendusi käsitlevas resolutsioonis, millel on palju sarnasusi Euroopa Komisjoni määratlusega.
• Looduspõhiseid lahendusi peetakse mitmeotstarbelisteks lahendusteks, millel on sageli suuremad kaasnevad hüved kui traditsioonilistel tehnilistel meetmetel. 2021. aastal ajakohastatud ELi kohanemisstrateegias pannakse suurt rõhku ökosüsteemipõhistele lähenemisviisidele ja eelkõige looduspõhistele lahendustele. Asjakohased ELi poliitikaraamistikud ei ole seega mitte ainult ELi kohanemisstrateegia, vaid ka rohelise taristu strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia. Sellega seoses on eriti olulised ökosüsteemide taastamisega seotud eesmärgid.
• Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning sidusrühmade kogukondade mõjuvõimu suurendamine looduspõhiste lahenduste kindlakstegemisel ja rakendamisel nõuab suutlikkuse suurendamist ja teadmiste jagamist. ELi tasandil on sel eesmärgil loodud mitu asjakohast teabeplatvormi. Piirkondlikke algatusi toetatakse ka sihtotstarbeliste ELi rahastamiskavade ja võrgustike loomise algatuste kaudu, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise ELi missiooni kaudu.

Looduspõhiste lahenduste potentsiaal kliimamuutustega kohanemise poliitikas ja meetmetes

Ökosüsteemipõhine kohanemine keskendub ökosüsteemi taastamisele ja ökosüsteemi teenuste tõhustamisele, et kaitsta ühiskonda kliimamuutuste negatiivse mõju eest. Kuna kliimamuutuste mõju muutub ilmsemaks, nt põuad, üleujutused või äärmuslikud temperatuurid, suureneb kohanemismeetmete kiireloomulisus. Kliimamuutused mõjutavad paljusid sektoreid ja piirkondi kogu Euroopas. Looduspõhised lahendused hõlmavad mitmesuguseid ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, mille eesmärk on suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Riiklikud tugisüsteemid lähtuvad tavaliselt sidusrühmadest ja on kohandatud piirkondlikele tingimustele (IPCC6. aruanne; kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia). Euroopa Keskkonnaameti aruandes NbSi kohta Euroopas antakse üksikasjalik ülevaade erinevatest NbSi kontseptsioonidest ja nende rakendamisest poliitikavaldkondades.  NbS on üks viiest peamisest kohanemismeetmest liikmesriikide vabatahtlikus kohanemismeetmeid käsitlevas aruandluses.

NbS hõlmab tavaliselt rannikualade kaitset, märgalade taastamist, jõgede/lammaste taastamist, agrometsandust, looduslähedast metsandust, (peri)linnade rohestamist ja mullakaitset. NbS võib seega pakkuda selliseid teenuseid nagu erosiooni tõkestamine, põua ja üleujutuste ennetamine, CO2 sidumine, jahutamine ning metsa- ja maastikupõlengute ennetamine. Teaduslikud tõendid nende arvukate eeliste ja praktilise oskusteabe kohta laienevad Euroopas kiiresti, mida toetavad ELi programmist „Horisont 2020“ ja programmist „Euroopa horisont“ rahastatavad teadusprojektid.

NbSi tõhusus sõltub suuresti kohalikust kontekstist. Tehnilised standardid, koostööl põhinev juhtimine, teadmussiire, suutlikkuse suurendamine ja piisav rahastamine tõhustavad nende rakendamist. Väga oluline on kaasata kohalikke sidusrühmi.

Taastatud ökosüsteeme, nagu turbaalad ja metsad, võivad mõjutada kliimamuutused, mis võib pikas perspektiivis vähendada riikliku metsastrateegia tõhusust. Seepärast peaks looduspõhiste strateegiate projektide kavandamine tuginema kliimamuutuste prognoositud mõju käsitlevatele tulevikku suunatud uuringutele.

Poliitikaraamistik

Ülemaailmsel tasandil on ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon sõnaselgelt toetanud ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, seades nendega seotud eesmärgid ja võttes hiljuti vastu vabatahtlikud suunised nende kavandamiseks ja tõhusaks rakendamiseks. Ka Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikus 2015–2030 julgustatakse kasutama ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, et suurendada vastupanuvõimet ja vähendada katastroofiohtu.

Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest võttis Euroopa Komisjon vastu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, milles tunnistatakse looduse taastamist kui olulist panust nii kliimamuutuste leevendamisse kui ka nendega kohanemisse ning edendatakse selle integreerimist linnaplaneerimisse. 22. juunil 2022 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku õiguslikult siduvate ELi looduse taastamise eesmärkide kohta, mille eesmärk on suurendada elurikkust, leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning ennetada ja vähendada loodusõnnetuste mõju.

Hiljuti ajakohastatud ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias pannakse suurt rõhku looduspõhistele lahendustele kui valdkondadevahelisele prioriteedile. Nende rakendamine on näiteks oluline vesikondade integreeritud majandamiseks veepoliitika raamdirektiivi alusel.

Ulatuslikel riiklikel tugisüsteemidel on oluline roll üleujutuste direktiivis nimetatud solidaarsuspõhimõtte edendamisel, kuna need nõuavad strateegiaid, mis käsitlevad maa majandamist piiriülestel maastikel või jurisdiktsioonides, kaasates väga erinevaid osalejaid ja sidusrühmi.

Rohelise taristu strateegia 2019. aasta läbivaatamises rõhutatakse rohelisest taristust ja ökosüsteemipõhistest lahendustest tulenevat majanduslikku, sotsiaalset ja muud kaasnevat kasu. Kaks suunisdokumenti ökosüsteemi teenuste ja rohelise Itaristu kohta keskenduvad ELi tasandi rohelise ja sinise taristu poliitikakujundajatele suunatud rakendamisele: ELi juhenddokument strateegilise raamistiku kohta ning ELi juhenddokument ökosüsteemide ja nende teenuste integreerimise kohta otsuste tegemisse.

Teadmistebaasi parandamine

Euroopa Keskkonnaameti aruandes „NbS solutions in Europe“ uuritakse, kuidas saab NbS aidata ära hoida kliimamuutuste halvimat mõju ning elurikkuse ja ökosüsteemide kadumist. Käesolevas väljaandes analüüsitakse praegusi ja õigeaegseid riiklikke strateegiaid, tehes samal ajal kindlaks teadmistes esinevad lüngad ja allesjäänud probleemid, mis takistavad laiemat rakendamist kohalikul tasandil. Samuti töötas IUCN välja NbSi ülemaailmse standardi ja pakub NbSi vahendeid kliimamuutustega tegelemiseks.

NbSi egiidi all kuulub rohelise taristu mõiste alla. ELi liikmesriigid on välja töötanud mitmesuguseid meetmeid seoses riikliku poliitikaraamistikuga, rohelise taristu integreerimisega valdkondlikesse poliitikameetmetesse, teadmistebaasi suurendamisega ja konkreetsete rohelise taristu projektide rakendamisega.  See teave on kättesaadav Euroopa bioloogilise mitmekesisuse teabesüsteemisBISE.

ELi rahastatud programmi „Horisont 2020“ raames tehti märkimisväärseid ühiseid jõupingutusi, et anda praktikutele terviklik riiklike strateegiate mõju hindamise raamistik ning tugev näitajate ja metoodikate kogum riiklike strateegiate mõju hindamiseks. Selle tulemusena koostati praktikutele käsiraamat ja vastav meetodite lisa ning ülevaade Euroopa Komisjoni rahastatud uuringutest ja väljaannetest rohelise taristu kohta.

NbSi kohta on näiteid ja taustteavet esitatud mitmes portaalis ja veebilehel:

• OPPLA platvorm jagab praktilisi teadmisi looduskapitali, ökosüsteemi teenuste ja looduspõhiste lahenduste kohta, pakkudes mitmesuguseid juhtumiuuringuid, tooteid ja vahendeid;
• Looduspõhise linnainnovatsiooni programmi „Horisont 2020“ NATURVATION  projekti raames töötati välja peamised looduspõhised kliimavahendid, sealhulgas linnalooduse atlas, mis sisaldab peaaegu 1000 looduspõhist strateegiat 100 Euroopa linna kohta, mis aitavad kohandada linnasüsteemi kliimamuutustega, ning Euroopa hindamiskaardid looduspõhisest strateegiast saadava kasu kohta linnasoojussaare vähendamisel 775 linnapiirkonnas kogu ELis;
• Programmi „Horisont 2020“ võrgustiku „Loodus“ projekt toetab süsteemset teadmussiiret oma ressursikoguja juhtumiuuringute leidjaga. Mõlemad sisaldavad teavet kliimaga seotud NbSi kohta;
• Looduslike veesidumismeetmeteplatvormilkoguti teavet veesektoris kohaldatava rohelise taristu kohta ning esitati suur meetmete ja juhtumiuuringute kataloog;
• ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonil (UNFCCC) on kliimamuutustega kohanemise teadmusportaalis ökosüsteemipõhiste kohanemiskäsituste andmebaas;
• NbSi algatus on interdistsiplinaarne programm, mis keskendub NbSi teadusele, poliitikale ja praktikale ning pakub kahte seotud ülemaailmsetplatvormi (NbSi tõendite platvormja NbSi poliitikaplatvorm);
• EbA lahenduste portaaledendab juhtumiuuringute ja ökosüsteemipõhise kohanemise näidete jagamist eri piirkondadest ja ökosüsteemidest kogu maailmas;
• Knowledge4Policy (K4P) on Euroopa Komisjoni tõenduspõhise poliitikakujundamise platvorm. See platvorm on muu hulgas seotud käsiraamatuga looduspõhiste lahenduste mõju kohta praktikutele ja looduse rahastamise riigiga;
• BiodivERsA andmebaassisaldab Euroopa bioloogilise mitmekesisuse ja sellega seotud ökosüsteemi teenuste uuringute hetkeseisu projektide, programmide ja rahastamise osas. BiodivERsA-l on käimas projektid bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimamuutustele pühendatud selgesõnalise üleskutse tõttu. NbS/ökosüsteemipõhine kohanemine oli üks projektikonkursi neljast teemast.

Rahastamise ja investeeringute toetamine

Mitmeaastase finantsraamistikuga kehtestatakse ELi eelarve. Kuluperioodil 2021–2027 eraldatakse vähemalt 30 % ELi kogueelarvest kliimaeesmärkidele. Uues ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 rõhutati, et märkimisväärne osa ELi eelarvest, mis on ette nähtud kliimameetmetele, investeeritakse elurikkusesse ja looduspõhisesse strateegiasse. Üldiselt saab kliimamuutustega kohanemise rahastamist kombineerida eri allikatest ja paljud neist toetavad ka kliimamuutustega kohanemise riiklikku strateegiat.

ELi teadusuuringuid kuni 2030. aastani, mis on olulised nanoteaduste ja -tehnoloogia valdkonnas, rahastatakse järgmistest vahenditest:

• programm „Euroopa horisont“, mille 6. teemavaldkond on kõige asjakohasem kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise ning katastroofiohu vähendamise keskkonnaalaste lähenemisviiside puhul;
• Life Climate Action, millega toetatakse üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele.
• Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond
• COSTi meetmed, alt üles suunatud, avatud teadus- ja innovatsioonivõrgustike rahastamine.

Riiklikku eelarvetoetust võib anda ka ELi ühtekuuluvuspoliitika või ELi ühise põllumajanduspoliitika raames.

ELi kliimamuutustega kohanemise missioon toetab piirkondi, linnu ja kohalikke omavalitsusi nende jõupingutustes suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule, rahastades neid ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames. Missiooni meetmetesse võib kaasata programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide või programmiga „Euroopa horisont“ ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide piirkondi ja kohalikke omavalitsusi. Osaleda võivad ka ettevõtjad, näiteks innovaatorid, kes pakuvad uuenduslikke lahendusi või kliimateenuseid. Rahastamisvõimalusi võib leida rahastamis- ja hankeportaalist, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi raames.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

Rakendamise toetamine

Euroopa Komisjon on andnud suuniseid käsiraamatus „Handbook for the implementation of NbS for water security“, mis on praktikutele mõeldud käsiraamat NbSi ja paljude muude selliste ressursside mõju hindamiseks, mis on seotud NbSi ruumilise planeerimise, riigihangete, rahastamise, ettevõtluse ja juhtimisega ning mis on koondatud võrgustiku Nature EU NbSi platvormile.

Liikmesriikide, piirkondade ja linnade osalemine on väga oluline, et EL muutuks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks, kuna nad on peamised muutuste elluviijad uute tehnoloogiate kasutuselevõtul, kohalike vajadustega seotud uuenduslike lahenduste katsetamisel ja eri sidusrühmade juhtimisel rohepöörde suunas. Seepärast kasutab Euroopa Komisjon seda ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni uut vahendit, et kiirendada kohanemisalaseid jõupingutusi ELi liikmesriikides kohapeal. Missioon on Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia rakendusmehhanism. NbSi peetakse süsteemsele üleminekule suunatud uuenduslike lahenduste keskseks komponendiks.

Linnapeade pakt on ELi algatus, mille eesmärk on kaasata linnu ja toetada neid ELi kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisel. Linnapeade pakti uue poliitika toetusvahendi raames aitab Euroopa Komisjon kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel rakendada kohanemisstrateegiaid 12 valitud riigis. NbSi kasutamine on üks toetatavatest tegevustest.

MRE edusammude kohta looduspõhise kohanemise kasutamisel

Paljud liikmesriigid võtavad oma üleujutusriski maandamise kavades arvesse kliimamõju. ELi 2019. aasta veealaste õigusaktide toimivuskontroll näitas, et kõik 26 Schengeni riiki lisasid looduslikku veesidumisvõimet käsitlevad meetmed oma üleujutusriski maandamise kavadesse, et tulla toime kliimamuutustega. Kuuenda veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi rakendamise aruanne sisaldab riiklikke eduaruandeid loodusliku veesidumise meetmete kohta riikide kaupa.

Looduskapitali arvestamise usaldusväärse metoodika ja integreeritud süsteemi väljatöötamiseks on EL algatanud INCA projekti, mis on tihedalt seotud tema üldise tööga ökosüsteemide ja nende teenuste seisundi kaardistamisel ja hindamisel. INCA-MAES avaldas ülevaate ja eduaruande looduskapitali arvestuse kohta Euroopa Liidus.

2022. aasta aprillis avaldas Euroopa Komisjon aruande „Thevital role of nature-based solutions in a nature positive economy“ (Looduspõhiste lahenduste elutähtis roll loodussõbralikus majanduses),milles käsitletakse teadmistelünki looduspõhisest strateegiast saadava võimaliku majandusliku kasu osas ja looduspõhiste ettevõtete ees seisvaid probleeme (nt uute töökohtade ja oskuste loomine, innovatsioon ja laiem majanduslik mõju looduspõhise lähenemisviisi kaudu, milles võetakse arvesse keskkonna ja kogukondade vajadusi). Aruandes uuritakse mõningaid sidusrühmade ees seisvaid põhiprobleeme, sealhulgas rohepesu.