Õiglane vastupanuvõime

Linnapiirkond

Põhisõnumid

• Kohalikust kuni ülemaailmse tasandini ohustavad kliimamuutuste mõjud kõige enam kõige haavatavamaid inimesi ja kogukondi, neil on kõige väiksem kohanemisvõime ning nad on kõige väiksema tõenäosusega kuuldavad, tunnustatud ja kohanemismeetmetest kõige vähem kasu saavad. Õiglase vastupanuvõime strateegiates tunnistatakse kliimamuutuste mõju ebaühtlast jaotumist inimestele ja kohtadele, ebaühtlaseid eeltingimusi ja suutlikkust (sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised, tervisega seotud jne) kohaneda ja saada osa kohanemismeetmetest saadavast kasust.
• Põhimõte „kedagi ei jäeta kõrvale“ on oluline element hiljutistes ja tulevastes kliimamuutustega kohanemisega seotud ELi poliitikameetmetes, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikapaketis ja kliimamuutustega kohanemise ELi missioonis. Eelkõige uues ELi kohanemisstrateegias on selgelt keskendutud õiglasele vastupanuvõimele.
• Selle tagamine, et kedagi ei jäeta kõrvale, nõuab keskendumist õigluse aspektidele kohanemise kavandamise, rakendamise ja seire kõigis etappides ning kõigil valitsemistasanditel. Samuti on oluline haavatavate rühmade sisuline kaasamine nendesse protsessidesse.

Õiglane vastupanuvõime – kliimariskidega seotud ebavõrdsuse ületamine ja kohanemismeetmed

Kõige haavatavamad inimesed – nende vanuse, tervise, elukoha või sotsiaal-majandusliku staatuse tõttu – ja süsteemid on kliimamuutuste mõjust kõige rohkem ohustatud, neil on kõige vähem kohanemisvõimet ning nende ärakuulamine, tunnustamine ja kohanemismeetmetest kasu saamine on kõige vähem tõenäoline. Kohanemismeetmetega on võimalik osa sellest ebavõrdsusest kõrvaldada, kuid need võivad süvendada ka juba olemasolevaid lünki.

Mõistet „kedagi ei jäeta kõrvale“ kliimamuutuste valdkonnas, mida nimetatakse ka „õiglus kohanemisel“ või „õiglane vastupanuvõime“, tuleb seega õiglase, ümberkujundava ja pikaajalise kliimamuutustega kohanemise rakendamisel nõuetekohaselt arvesse võtta, et vältida kohanemisvaenulikke tavasid, riskide ümberjaotamist või olemasoleva ebavõrdsuse suurendamist ning vältida „võitjate“ ja „kaotajate“ loomist (ETK,2021). Eelkõige hõlmab see järgmist:

• Kliimariskidest tuleneva ebavõrdse koormuse vähendamine – teatavaid rühmi ja piirkondi mõjutavad kliimamuutused ebaproportsionaalselt, mis on tingitud kliimamuutuste ebaühtlasest mõjust, olemasolevatest haavatavustest, erinevast majanduslikust ja poliitilisest suutlikkusest ning erinevast juurdepääsust avalikele teenustele ja taristule (nt piisav eluase, mis kaitseb üleujutuste ja äärmuslike temperatuuride eest). EEA aruandes antakse täiendavat teavet haavatavuse ja kliimaohtudega kokkupuute ebavõrdsuse kohta.
• Kohanemisest tuleneva kasu (ja koormuse) õiglase jaotamise tagamine – kohanemismeetmetest ja -poliitikast ei pruugi kõigile ühtmoodi kasu olla ning mõnel juhul võib see isegi põhjustada halba kohanemist. Näiteks kohanemisinvesteeringud (nt haljasalad, üleujutuskindlustus, kohalikud veesäästu- või jahutusmeetmed), mis ei taga taskukohasust, võivad välistada väikese sissetulekuga leibkonnad.

Selle tagamine, et kedagi ei jäeta kõrvale, nõuab seetõttu keskendumist õigusaspektidele kohanemispoliitika tsükli kõigis etappides ning mõjutatud ja haavatavate rühmade sisulist kaasamist otsustusprotsessidesse.

Poliitikaraamistik

Üha enam tunnistatakse vajadust mitte kedagi kõrvale jätta kõigis ELi poliitikavaldkondades, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisel. Õiglane vastupanuvõime on kesksel kohal nii ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kui ka uues ELi kohanemisstrateegias, millega rakendatakse ELi kliimaseadust. Strateegias rõhutatakse, kui oluline on saavutada vastupanuvõime õiglasel ja ausal viisil ning töötada kohanemismeetmed välja nii, et neis võetaks arvesse sotsiaalseid aspekte, sealhulgas kliimariskide ja kliimamuutustega kohanemise rahvusvahelist mõõdet. Sellega kohustatakse Euroopa Liitu toetama õiglast üleminekut mitmesuguste poliitikameetmete ja rahastamiskavade ning kehtivate tööhõive- ja sotsiaalõigusnormide täitmise tagamise kaudu.

Euroopa rohelises kokkuleppes rõhutatakse õiglast üleminekut ühiskonnale, kus 2050. aastaks ei ole kasvuhoonegaaside netoheidet, tunnistades, et tegeleda tuleb teatavate riikide ja elanikkonnarühmade ebaproportsionaalse koormusega. Euroopa rohelise kokkuleppe raames võetavad meetmed, nagu pakett „FIT for 55“, lähtuvad Euroopa sotsiaalõiguste sambast, et tasakaalustada majandus- ja keskkonnapoliitikat sotsiaalpoliitikaga.

Teadmistebaasi parandamine

Kuigi mõiste „õiglane vastupanuvõime“ on kliimapoliitika maastikul suhteliselt uus, on juba olemas väljakujunenud uurimisvaldkond kliimamuutuste sotsiaalse mõju kohta ning viimasel ajal on teadmistebaas ülemaailmsel ja Euroopa tasandil kasvamas.

Mitmes aruandes käsitletakse seda teemat konkreetselt nii ülemaailmsel kui ka ELi tasandil. IPCC viiendas hindamisaruandes (AR5)  tunnistati juba kliimariskide ebaühtlast jaotumist eri sektorites ning IPCC viimases kuuendas hindamisaruandes (AR6) rõhutatakse õiglust kui kliimamuutustega kohanemise põhikvaliteeti kõigil valitsemistasanditel. Eelkõige määratakse II töörühma panuses kuuendasse hindamisaruandesse kindlaks õiguspõhimõtted, mida tuleks kohanemisvõimaluste hindamisel arvesse võtta.

Kaheksandas aruandes majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta kirjeldatakse praegusi sotsiaal-majanduslikke ja territoriaalseid erinevusi Euroopas ning seda, kuidas kliimamuutuste mõju neid süvendab, osutades sellele, et ühtekuuluvuspoliitikat tuleks nende probleemide lahendamiseks edasi arendada.

Euroopa territoriaalse koostöö ja kliimamuutuste liidu tehnilises dokumendis „Leaving No One Behind“ in Climate Resilience Policy and Practice in Europe“(2021) uuritakse õiglase ülemineku praktilist mõju kohanemise ja kliimamuutustele vastupanu võime kontekstis – „just resilience“. Selles antakse teavet selle kohta, kuidas võtta kliimamuutustega kohanemise toetusvahendi kohaselt kliimamuutustega kohanemise poliitikatsükli kõigis etappides arvesse õigusemõistmise aspekte. Muudes Euroopa Keskkonnaameti ning Euroopa territoriaalse koostöö ja kliimamuutuste liidu toodetes, mis on olulised õiglase vastupanuvõime mõistmiseks, võetakse arvesse õiglase vastupanuvõime poliitika tervise- ja linnaga seotud aspekte.

EEA eesmärk on käsitleda õigusaspekte kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikas integreeritud lähenemisviisi raames. Euroopa Keskkonnaameti ülevaates „Exploring the social challenges of low-carbon energy policies in Europe“ (Vähese CO2-heitega energiapoliitika sotsiaalsete probleemide uurimine Euroopas) võetakse kliimamuutustega kohanemise aspekte arvesse CO2- ja energiamaksude ebaõiglase mõju hindamisel ja poliitika analüüsimisel, et maksimeerida kliimamuutustega kohanemisega seotud eesmärkide saavutamisest saadavat kasu.

Euroopa Keskkonnaameti 2022. aasta ülevaade „Õiglase vastupanuvõime suunas“: kui kliimamuutustega kohanemisel ei jäeta kedagi kõrvale, uuritakse, kuidas kliimamuutused mõjutavad haavatavaid rühmi ja kuidas neid mõjusid saab õiglaste kohanemismeetmete abil ennetada või vähendada. Samuti tuuakse näiteid võrdsetele võimalustele suunatud poliitikast ja meetmetest kogu Euroopast.

EL võtab ka mitmeid meetmeid, et aidata anda poliitikakujundajatele ja praktikutele täiendavaid teadmisi ja meetodeid õiglase vastupanuvõime poliitika ja meetmete rakendamiseks. Näiteks annab teadusuuringute majandusliku ja sotsiaalse mõju eksperdirühm komisjonile tõenditel põhinevat poliitilist nõu selle kohta, kuidas töötada välja õiglane, tulevikku suunatud ja ümberkujundav teadus- ja innovatsioonipoliitika.

Koostöös mitme ELi ja ülemaailmse partneriga arendavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskust. See annab juurdepääsu kõige asjakohasematele teadmusallikatele, mis käsitlevad sotsiaalsete rühmade haavatavust tervisega seotud kliimamõjude ja -riskide suhtes ning õiglust poliitilistes meetmetes.

Õigusemõistmine kliimapoliitikas on ka programmi „Horisont 2020“ põhiteema, eelkõige kliimamuutuste leevendamisel. Kliimamuutustega kohanemise valdkonnas uuritakse mõnes käimasolevas projektis kliimariskide ja nendega seotud poliitika jaotuslikku mõju. Näiteks uuritakse projektis CASCADE kliimariskide levikut rahvusvahelisel tasandil Euroopa ühiskondades, hinnates võimalikke sotsiaal-majanduslikke puudusi. Poliitika on kesksel kohal projektis NAVIGATE, mille raames töötatakse välja uued integreeritud hindamismudelid, mille abil saab modelleerida ebavõrdsust ning hinnata, kuidas leevendamis- ja kohanemispoliitika seda mõjutab. Lisaks on projekti JustNature eesmärk aktiveerida looduspõhised lahendused kui vahendid, millega tagada õigus tervisele ja heaolule seitsmes katselinnas.

Programm LIFE aitab kaasa ka teadmistebaasi laiendamisele. Näiteks projekt „Arenevad piirkonnad“ pakub praktilisi kogemusi haavatavate rühmade kaardistamisel riskihindamise eesmärgil ning õigusaspektide arvessevõtmisel munitsipaal- ja piirkondlike kohanemiskavade koostamisel.

Rahastamise ja investeeringute toetamine

EL on võtnud kohustuse toetada õiglast üleminekut sihtotstarbeliste rahastamiskavade, näiteks õiglase ülemineku fondi kaudu.

Kohanemisrahastust on võimalik saada mitmesugustest ELi rahastamisvoogudest ja paljud neist toetavad ka õiglast vastupanuvõimet. Mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027 tagatakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed on integreeritud kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse, nagu on ette nähtud ka ELi kohanemisstrateegias. Lisaks eraldab Euroopa Komisjon programmi „Next Generation EU“ kaudu vahendeid (750 miljardit eurot), et taastuda COVID-19 epideemiaga seotud majanduskriisist. Programmist rahastatakse riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid, mille eesmärk on muuta õiglase kliima- ja digipöörde abil põhjalikult Euroopa majandust.

Programm LIFE on täielikult pühendatud keskkonnale ja selle eelarve kliimameetmetele on 1,9 miljardit eurot, mis hõlmab kliimamuutustega kohanemist.

Ebavõrdsuse vähendamine rohepöördes on kesksel kohal ka programmi „Euroopa horisont“ peamistes strateegilistes suunistes (95,5 miljardit eurot). Strateegilise kava 2021–2024 kohaselt aitab programm teadusuuringute kaudu kaasa vastupanuvõimelisema, kaasavama ja demokraatlikuma Euroopa ühiskonna loomisele. Sel eesmärgil aitab kliimamuutustega kohanemise missiooni rakendamisele kaasa teema „Võrdsed võimalused kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetes“, mis läbib programmi „Euroopa horisont“ tööprogramme ja eelkõige kuut uut projektikonkurssi. Kuigi üheski konkursikutses ei mainita sõnaselgelt sotsiaalseid aspekte, võetakse nende rakendamisel arvesse õigusaspekte vastavalt kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi missiooni eesmärkidele.

Muud asjakohased Euroopa rahastamisprogrammid on järgmised:

• Ühise põllumajanduspoliitikaga (378,5 miljardit eurot) toetatakse põllumajandussektori kohandamist, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele põllumajandustootjate rühmadele.
• Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) on peamine rahastamisvahend Euroopa kõige haavatavamate rühmade toetamiseks. ESFist rahastatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule; õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus.
• Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) võib samuti olla pühendatud kohanemisele ja selle sotsiaalsele mõõtmele. ERFi rahastamisprioriteedid hõlmavad nii keskkonnahoidlikumat, vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimelist [Euroopat] kui ka sotsiaalsemat mõõdet.

Rakendamise toetamine

Euroopa tasandil integreeritakse õiglane vastupanuvõime ja rakendatakse seda Euroopa kohanemisstrateegiast tulenevate meetmete ja muude ELi algatuste kaudu.

Linnapeade pakt integreerib õiglase vastupanuvõime teema kohanemispoliitika rakendamisse kohalikul tasandil. Poliitika toetusvahendi raames antakse suuniseid kliimamuutustega kohanemise rakendamiseks, mis hõlmab sõnaselgelt ebavõrdset avatust kliimamõjudele ja haavatavust kliimamõjude suhtes. Alustati 2023. aasta katseprogrammi, milles osaleb 40 omavalitsust 12 riigist, et aidata neil omavalitsustel edendada kohanemismeetmeid õiglasel viisil.

Kliimameetmete peadirektoraat juhib ELi kliimamuutustega kohanemise missiooni, mille eesmärk on otseselt toetada vähemalt 150 Euroopa piirkonda ja kogukonda, et muuta need 2030. aastaks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks. Missioon keskendub lahendustele ja valmisolekule kliimamuutuste mõjuks õiglasel ja ausal viisil, kasutades kaasavaid juhtimisprotsesse ning toetades haavatavate inimeste tervist ja heaolu kaitsvaid meetmeid. See hõlmab käitumuslikke muutusi ja sotsiaalseid aspekte, käsitledes uusi kogukondi väljaspool tavapäraseid sidusrühmi.

Algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“ edendatakse kestlikkust, kogemuste kvaliteeti ja kaasamist Euroopa eluruumide kujundamisse.