Õiglane vastupanuvõime

Linnapiirkond

Põhisõnumid

• Kohalikust kuni ülemaailmse tasandini ohustavad kliimamuutuste mõjud kõige rohkem kõige haavatavamaid inimesi ja kogukondi, nende kohanemisvõime on kõige väiksem ning nende ärakuulamine, tunnustamine ja kohanemismeetmetest kasu saamine on kõige vähem tõenäoline. Õiglase vastupanuvõime strateegiates tunnistatakse kliimamuutuste mõju ebaühtlast jaotumist inimestele ja kohtadele, ebaühtlasi eeltingimusi ja suutlikkust (sotsiaalsed, majanduslikud, poliitilised, tervisega seotud jne) kohaneda kohanemismeetmetega ja neist saadavast kasust osa saada.
• Mõiste „kedagi ei jäeta kõrvale“ on oluline element hiljutises ja tulevases kliimamuutustega kohanemisega seotud ELi poliitikas, sealhulgas Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikapaketis ja ELi kliimamuutustega kohanemise missioonis. Eelkõige uues ELi kohanemisstrateegias on selgelt keskendutud õiglasele vastupanuvõimele.
• Selle tagamine, et kedagi ei jäeta kõrvale, nõuab keskendumist võrdsete võimaluste aspektidele kohanemise kavandamise, rakendamise ja järelevalve kõigis etappides ning kõigil valitsemistasanditel. Väga oluline on ka haavatavate rühmade sisuline kaasamine nendesse protsessidesse.

Õiglane vastupanuvõime – kliimariskidega seotud ebavõrdsuse ületamine ja kohanemismeetmed

Kõige haavatavamad inimesed - nende vanuse, tervise, elukoha või sotsiaal-majandusliku staatuse tõttu - ja süsteemid on kliimamuutuste mõjust kõige suuremas ohus, neil on kõige väiksem kohanemisvõime ning nad on kõige vähem tõenäoliselt kuuldavad, tunnustatud ja saavad kohanemismeetmetest kasu. Kohanemismeetmetega on võimalik osa sellest ebavõrdsusest kõrvaldada, kuid samas on oht, et juba olemasolevad lüngad süvenevad veelgi.

Seega tuleb õiglase, ümberkujundava ja pikaajalise kliimamuutustega kohanemise rakendamisel nõuetekohaselt arvesse võtta põhimõtet „kedagi ei jäeta kõrvale“, mida nimetatakse ka „õiglaseks kohanemiseks“ või „õiglaseks vastupanuvõimeks“, et vältida halvasti kohanemist, riskide ümberjaotamist või olemasoleva ebavõrdsuse suurendamist ning vältida „võitjate“ ja „kaotajate“ loomist (ETK, 2021). Eelkõige hõlmab see järgmist:

• Kliimariskide ebavõrdse koormuse vähendamine – kliimamuutused mõjutavad ebaproportsionaalselt teatavaid rühmi ja piirkondi kliimamuutuste ebaühtlase mõju, olemasolevate haavatavuste, erineva majandusliku ja poliitilise suutlikkuse ning avalike teenuste ja taristu erineva kättesaadavuse tõttu (nt piisav eluase, mis kaitseb üleujutuste ja äärmuslike temperatuuride eest). EEA aruandes antakse lisateavet haavatavuse ja kliimaohtudega kokkupuutumise ebavõrdsuse kohta.
• Kohanemishüvitiste (ja -koormuse) õiglase jaotamise tagamine – kohanemismeetmed ja -poliitika ei too tingimata kõigile samal määral kasu ning võivad mõnel juhul viia isegi puuduliku kohanemiseni. Näiteks kohanemisinvesteeringud (nt haljasalad, üleujutuskindlustus, kohalikud vee säästmise või jahutamise meetmed), mis ei taga taskukohasust, võivad madala sissetulekuga leibkonnad kõrvale jätta.

Selle tagamine, et kedagi ei jäeta kõrvale, nõuab seega keskendumist õigusemõistmise aspektidele kohanemispoliitika tsükli kõigis etappides ning mõjutatud ja haavatavate rühmade sisulist kaasamist otsustusprotsessidesse.

Poliitikaraamistik

Üha enam tunnistatakse vajadust mitte kedagi kõrvale jätta kõigis ELi poliitikavaldkondades, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisel. Õiglane vastupanuvõime on kesksel kohal nii ÜRO kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030 kui ka uues ELi kohanemisstrateegias, millega rakendatakse ELi kliimaseadust. Strateegias rõhutatakse, kui oluline on saavutada vastupanuvõime õiglasel ja erapooletul viisil ning et kohanemismeetmete kavandamisel võetaks arvesse sotsiaalseid aspekte, sealhulgas kliimariskide ja kliimamuutustega kohanemise rahvusvahelist mõõdet. Sellega kohustatakse Euroopa Liitu toetama õiglast üleminekut mitmesuguste poliitikameetmete ja rahastamiskavade ning kehtivate tööhõive- ja sotsiaalõigusnormide täitmise tagamise kaudu.

Euroopa rohelises kokkuleppes rõhutatakse õiglast üleminekut ühiskonnale, kus 2050. aastaks ei ole kasvuhoonegaaside netoheidet, tunnistades, et tuleb tegeleda teatavate riikide ja elanikkonnarühmade ebaproportsionaalse koormusega. Euroopa rohelise kokkuleppe raames võetavad meetmed, nagu pakett „Eesmärk 55“, juhinduvad Euroopa sotsiaalõiguste sambast,et tasakaalustada majandus- ja keskkonnapoliitikat sotsiaalpoliitikaga.

Teadmistebaasi täiustamine

Kuigi mõiste „õiglane vastupanuvõime“ on kliimapoliitika maastikul suhteliselt uus, on juba olemas väljakujunenud uurimisvaldkond kliimamuutuste sotsiaalsete tagajärgede kohta ning viimasel ajal kasvab teadmistebaas ülemaailmsel ja Euroopa tasandil.

Seda teemat käsitletakse konkreetselt mitmes aruandes nii ülemaailmsel kui ka ELi tasandil. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendas hindamisaruandes (AR5)  tunnistati juba kliimariskide ebaühtlast jaotumist eri sektorites ning valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimases kuuendas hindamisaruandes (AR6) rõhutatakse, et õigusemõistmine on kliimamuutustega kohanemise põhikvaliteet kõigil valitsemistasanditel. Eelkõige määratakse II töörühma panuses kuuendasse hindamisaruandesse kindlaks õiguspõhimõtted, mida tuleks kohanemisvõimaluste hindamisel arvesse võtta.

Kaheksandas aruandes majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta kirjeldatakse praeguseid sotsiaal-majanduslikke ja territoriaalseid erinevusi Euroopas ning seda, kuidas kliimamuutuste mõju neid süvendab, märkides, et ühtekuuluvuspoliitikat tuleks nende probleemide lahendamiseks edasi arendada.

Euroopa territoriaalse koostöö ja kliimamuutuste liidu tehnilises dokumendis „Leaving No One Behind“ in Climate Resilience Policy and Practice in Europe“(2021) uuritakse õiglase ülemineku praktilist mõju kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutustele vastupanu võime kontekstis – õiglane vastupanuvõime. Selles antakse teavet selle kohta, kuidas võtta kliimamuutustega kohanemise toetusvahendi kohaselt arvesse õigusaspekte kohanemispoliitika tsükli kõigis etappides. Muudes õiglase vastupanuvõime mõistmiseks olulistes Euroopa Keskkonnaameti ning Euroopa territoriaalse koostöö ja kliimamuutuste liidu toodetes võetakse arvesse õiglase vastupanuvõime poliitika tervise- ja linnaaspekte.

EEA eesmärk on käsitleda leevendus- ja kohanemispoliitikas õigusaspektide arvessevõtmist integreeritud lähenemisviisi raames. Euroopa Keskkonnaameti ülevaates „Exploring the social challenges of low-carbon energy policies in Europe“ (Euroopa vähese CO2-heitega energiapoliitika sotsiaalsete probleemide uurimine) võetakse kliimamuutustega kohanemise aspekte arvesse CO2- ja energiamaksude ebaõiglase mõju hindamisel ning poliitikaanalüüsis, et maksimeerida kliimamuutustega kohanemisega seotud eesmärkidest saadavat kasu.

EEA 2022. aasta ülevaade „Õiglase vastupanuvõime suunas“: kui kliimamuutustega kohanemisel ei jäeta kedagi kõrvale, vaadeldakse, kuidas kliimamuutused mõjutavad haavatavaid rühmi ja kuidas neid mõjusid saab õiglaste kohanemismeetmete abil ära hoida või vähendada. Samuti tuuakse näiteid võrdsetele võimalustele suunatud poliitikast ja meetmetest kogu Euroopast.

EL võtab ka mitmeid meetmeid, et aidata anda poliitikakujundajatele ja praktikutele täiendavaid teadmisi ja meetodeid õiglase vastupanuvõime poliitika ja meetmete rakendamiseks. Näiteks teadusuuringute majandusliku ja sotsiaalse mõju eksperdirühm (ESIR) annab komisjonile tõenduspõhist poliitilist nõu selle kohta, kuidas töötada välja õiglane, tulevikku suunatud ja ümberkujundav teadus- ja innovatsioonipoliitika.

Koostöös mitme ELi ja ülemaailmse partneriga arendavad Euroopa Komisjon ja EEA Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskust. See annab juurdepääsu kõige asjakohasematele teadmistele sotsiaalsete rühmade haavatavuse kohta tervisega seotud kliimamõjude ja -riskide suhtes ning õiguskaitse kohta poliitilistes meetmetes.

Õigusemõistmine kliimapoliitikas on ka programmi „Horisont 2020“ põhiteema, eelkõige seoses kliimamuutuste leevendamisega. Seoses kliimamuutustega kohanemisega uuritakse mõnes käimasolevas projektis kliimariskide ja nendega seotud poliitika jaotuslikku mõju. Näiteks uuritakse projekti CASCADE raames kliimariskide levikut rahvusvahelisel tasandil Euroopa ühiskondades, hinnates võimalikke sotsiaal-majanduslikke puudusi. Poliitika on kesksel kohal projektis NAVIGATE, mille raames töötatakse välja uued integreeritud hindamismudelid, mille abil saab modelleerida ebavõrdsust ning hinnata, kuidas leevendamis- ja kohanemispoliitika neid mõjutab. Lisaks on projekti „JustNature“ eesmärk aktiveerida seitsmes katselinnas looduspõhised lahendused kui vahendid, millega tagada õigus tervisele ja heaolule.

Programm LIFE aitab kaasa ka teadmistebaasi laiendamisele. Näiteks pakub projekt „Arenevad piirkonnad“ praktilisi kogemusi haavatavate rühmade kaardistamisel riskihindamiseks ning õigusaspektide arvessevõtmisel kohalike ja piirkondlike kohanemiskavade koostamisel.

Rahastamise ja investeeringute toetamine

EL on pühendunud õiglase ülemineku toetamisele sihtotstarbeliste rahastamiskavade, näiteks õiglase ülemineku fondi kaudu.

Kliimamuutustega kohanemist rahastatakse mitmesugustest ELi rahastamisvoogudest ja paljud neist toetavad ka õiglast vastupanuvõimet. Mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027 tagatakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed on integreeritud kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse, nagu on ette nähtud ka ELi kohanemisstrateegias. Lisaks eraldab Euroopa Komisjon vahendeid programmi „Next Generation EU“ kaudu (750 miljardit eurot), et taastuda COVID-19 epideemiaga seotud majanduskriisist. Programmist rahastatakse riiklikke taaste- ja vastupidavuskavasid, mille eesmärk on Euroopa majandust õiglase kliima- ja digipöörde abil põhjalikult ümber kujundada.

Programm LIFE on täielikult pühendatud keskkonnale ja selle eelarve kliimameetmetele, mis hõlmavad kliimamuutustega kohanemist, on 1,9 miljardit eurot.

Ebavõrdsuse käsitlemine rohepöördes on ka programmi „Euroopa horisont“ peamiste strateegiliste suuniste keskmes (95,5 miljardit eurot). Strateegilise kava (2021–2024) kohaselt aitab programm teadusuuringute kaudu kaasa vastupanuvõimelisema, kaasavama ja demokraatlikuma Euroopa ühiskonna loomisele. Sel eesmärgil läbib leevendus- ja kohanemismeetmete võrdsuse teema programmi „Euroopa horisont“ tööprogramme ning eelkõige aitab kliimamuutustega kohanemise missiooni rakendamisele kaasa kuus uut projektikonkurssi. Kuigi üheski konkursikutses ei mainita sõnaselgelt sotsiaalseid aspekte, võetakse nende rakendamisel arvesse õigusaspekte vastavalt kliimamuutustega kohanemise ELi missiooni eesmärkidele.

Muud asjakohased Euroopa rahastamisprogrammid on järgmised:

• Ühine põllumajanduspoliitika (378,5 miljardit eurot) toetab põllumajandussektori kohandamist, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele põllumajandustootjate rühmadele.
• Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) on peamine rahastamisvahend Euroopa kõige haavatavamate rühmade toetamiseks. ESFist rahastatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamist: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule; õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus.
• Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) võib samuti pühendada kohanemisele ja kohanemise sotsiaalsele mõõtmele. ERFi rahastamisprioriteedid hõlmavad nii „rohelisemat, vähese CO2-heitega ja vastupidavamat [Euroopat]“ kui ka „sotsiaalsemat“.

Rakendamise toetamine

Euroopa tasandil integreeritakse ja rakendatakse õiglast vastupanuvõimet Euroopa kohanemisstrateegiast tulenevate meetmete ja muude ELi algatuste kaudu.

Linnapeade pakt integreerib õiglase vastupanuvõime teema kohanemispoliitika rakendamisse kohalikul tasandil. Oma poliitika toetusvahendi raames annab ta suuniseid kohanemise rakendamiseks, mis hõlmab sõnaselgelt ebavõrdset kokkupuudet ja haavatavust kliimamõjude suhtes. Alustati 2023. aasta katseprogrammi, milles osales 40 omavalitsust 12 riigist, et aidata neil omavalitsustel õiglaselt edendada kohanemismeetmeid.

Kliimamuutustega kohanemise ELi missiooni juhib kliimameetmete peadirektoraat ja selle eesmärk on toetada otseselt vähemalt 150 Euroopa piirkonda ja kogukonda, et need muutuksid 2030. aastaks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks. Missioon keskendub lahendustele ja valmisolekule kliimamuutuste mõjuks õiglasel ja erapooletul viisil kaasavate juhtimisprotsesside ning haavatavate inimeste tervist ja heaolu kaitsvate meetmete toetamise kaudu. See hõlmab käitumismuutusi ja sotsiaalseid aspekte, käsitledes uusi kogukondi väljaspool tavapäraseid sidusrühmi.

Algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“ edendatakse kestlikkust, kogemuste kvaliteeti ja kaasamist Euroopa eluruumide kujundamisse.