Ettevõtlus ja tööstus

Põhisõnumid

• Ettevõtted seisavad silmitsi kahte liiki kliimariskidega: otsesed füüsilised riskid ja üleminekuriskid, mis tulenevad ühiskonna reageerimisest kliimamuutustele.

• Euroopa Liidu lõunapoolsed riigid teatavad tõenäoliselt suurematest füüsilistest riskidest ettevõtete tegevusele kui teised piirkonnad. Sellele järgnevad Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtted, kes on füüsiliste kliimariskide suhtes haavatavamad kui Lääne- ja Põhja-Euroopa ettevõtted. Üleminekuriskid on vähem ilmsed, kuna need sõltuvad ülemaailmsetest CO2 heite vähendamise kohustustest.

• Euroopa Komisjon käivitas koos Euroopa Investeerimispangaga Euroopa investeerimiskava. Kava eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid, et hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist Euroopa Liidus (EL). Üks osa sellest kavast on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mis tegeleb ka kliimamuutuste küsimusega.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Füüsikalised riskid tulenevad kokkupuutest ägedate sündmuste või kroonilise muundumisega. Kliimamuutustel võib olla märkimisväärne mõju hoonetele, tootmisele, tarneahelatele, turustamisele ja tarbijate nõudlusele mitmel viisil. Kliimamuutused põhjustavad sagedasemaid ja raskemaid äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu äärmuslik kuumus, üleujutused ja põuad. Need sündmused võivad vähendada tootlikkust soojusmõju tõttu töötajatele, sise- ja väliskeskkonnale.

Äärmuslikud ilmastikuolud, nagu põuad, kuumalained, metsa- ja maastikupõlengud, üleujutused ja suured tormid tõid kaasa toormehindade tõusu, autode ja elektroonika hilinenud tarned ning pooljuhtide nappuse. Lisaks seisab EL silmitsi suurte ohtudega, mis tulenevad ülemaailmsetest tarneahela häiretest, mis on tingitud sellistest teguritest nagu kaubanduspartnerite haavatavus, peamiste tööstusharude koondumine konkreetsetesse valdkondadesse, oluliste transpordivõrkude vastuvõtlikkus ja praegused äritavad. Neid riske võivad süvendada sisekriisid, geopoliitilised pinged ja ebapiisavad poliitilised otsused.

Toidukriisi võivad märkimisväärselt mõjutada mitteklimaatilised tegurid, nagu kasvav natsionalism ja suurriikide suhete halvenemine. Kui need suundumused püsivad, võivad need suurendada ELi haavatavust ülemaailmsete toiduainete tarneahela riskide suhtes.

Euroopa kliimariskide hinnangus tehti kindlaks ja hinnati mitut ettevõtjate jaoks olulist kliimariski:

• oht tarneahelatele;
• oht transporditaristule;
• töötajate terviseriskid kuumalainete ajal.

Poliitikaraamistik

ELi ettevõtjate ja tööstusharude kliimamuutustega kohanemise poliitikaraamistik luuakse peamiselt ELi kohanemisstrateegia kaudu. Strateegias sätestatakse tegevusraamistik ja määratakse kindlaks mitmesugused meetmed, mida tuleb võtta nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.

Eelkõige rõhutatakse ELi kohanemisstrateegias vajadust, et ettevõtjad ja tööstusharud kohaneksid kliimamuutustega, et tagada oma pikaajaline elujõulisus ja vastupanuvõime. Selles tunnistatakse, et kliimamuutused mõjutavad ettevõtteid ja tööstusharusid.

Lisaks on EL võtnud vastu mitu määrust ja direktiivi, milles nõutakse, et ettevõtjad ja tööstusharud võtaksid kliimamuutustega kohanemise meetmeid. Näiteks nõutakse muud kui finantsaruandlust käsitlevas ELi direktiivis, et teatavad suurettevõtjad annaksid aru oma keskkonna- ja sotsiaalsete tulemuste, sealhulgas kliimamuutustega seotud riskide ja võimaluste kohta.

ELi taksonoomia on klassifitseerimissüsteem, millega kehtestatakse keskkonnakestlike majandustegevusalade, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise loetelu. Sellel võib olla oluline roll, mis aitab ELil suurendada kestlikke investeeringuid ja rakendada Euroopa rohelist kokkulepet. ELi taksonoomia annab ettevõtjatele, investoritele ja poliitikakujundajatele asjakohased määratlused selle kohta, millist majandustegevust võib pidada keskkonnasäästlikuks, sealhulgas kriteeriumid, millele majandustegevus peab vastama, et aidata märkimisväärselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Sel viisil peaks see looma investoritele kindlustunde, kaitsma erainvestoreid rohepesu eest, aitama ettevõtetel muutuda kliimasõbralikumaks, leevendama turu killustatust ja aitama suunata investeeringuid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.

Finantssektoriga seotud konkreetse küsimuse leiate siit.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu ettevõtlus- ja tööstussektorile.

CERESi projekt, mis tähistab "Kliimamuutused ja Euroopa veeressursid", on uurimisprojekt, mille eesmärk on parandada arusaamist kliimamuutuste mõjust Euroopa kalandusele ja vesiviljelusele ning töötada nende tööstusharude jaoks välja kohanemisstrateegiad. Projekt hõlmab juhtumiuuringuid Euroopa eri piirkondades ning selle eesmärk on parandada kalandus- ja vesiviljelustööstuse vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule.

Lisaks on kliimamuutustele vastupanu võime dialoogi eesmärk vähendada seda kliimakaitse lõhet– lõhet kaotatud ja kindlustatud summade vahel – ning leida viise, kuidas stimuleerida investeeringuid heasse kohanemisse. Kliimakerksuse dialoogi peamine ülesanne on vahetada arvamusi selle üle, kuidas tegeleda kliimaga seotud katastroofidest tulenevate kahjudega, ja teha kindlaks, kuidas kindlustussektor saab kliimamuutustega kohanemisse rohkem panustada, alates meetmetest, mis suurendavad kliimariski kindlustuse levikut tööstuse ja kogu ühiskonna jaoks, kuni tingimuste loomiseni, et investeerida rohkem headesse kohanemislahendustesse.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Euroopa Komisjon käivitas koos Euroopa Investeerimispangaga Euroopa investeerimiskava. Kava eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid, et hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist Euroopa Liidus (EL). Üks osa sellest kavast on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), Euroopa investeerimisnõustamise keskus ja Euroopa investeerimisprojektide portaal loodi investeeringute kaasamiseks kogu Euroopas. EFSI peaks toetama projekte kooskõlas liidu energia-, kliima- ja tõhususeesmärkidega, mis on sätestatud strateegias „Euroopa 2020” ning kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030 ning mille eesmärk on saavutada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid. EFSI eesmärk on toetada strateegilisi investeeringuid sellistes olulistes valdkondades nagu taristu, energiatõhusus, taastuvenergia, teadusuuringud ja innovatsioon ning parandada kuni 3 000 töötajaga üksuste juurdepääsu rahastamisele, pöörates erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

Kliima- ja taristufond on Euroopa Investeerimisfondi (EIF) uus äriliin. EIF on ELi institutsioon, mis loodi 1994. aastal, et toetada VKEsid, pakkudes neile juurdepääsu rahastamisele. EIFi peamine eesmärk on edendada Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõimet, toetades Euroopa majanduse liikumapanevaks jõuks olevate VKEde arengut ja kasvu. Selle saavutamiseks pakub EIF mitmesuguseid finantstooteid ja -teenuseid, sealhulgas tagatisi, omakapitaliinvesteeringuid ja muid riskijagamisrahastuse vorme. EIFi rahastu koosneb praegu kahest rahastamisallikast, mille kogu investeerimisvõime kuni 2027. aastani on 400–600 miljonit eurot aastas. Lähitulevikus on oodata täiendavaid rahastamisallikaid. EIFi kliima- ja taristufondi investeeringud keskenduvad peamiselt kliimameetmetele ja keskkonnasäästlikkusele.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

• ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm COSME.
• ELi kliimateenused, mis pakuvad teenuseid, millest saavad kasu miljonid inimesed ja ettevõtjad.
• Oasis Hub on katastroofide, äärmuslike ilmastikutingimuste, kliimamuutuste ja keskkonnariskide andmete, tööriistade ja amp; teenuste sõltumatu ülemaailmne koondaja, kes pakub ka andmekogumite täiustamise, koondamise ja turustamise teenuseid. Selle eesmärk on luua avatud ja läbipaistev andmeplatvorm, mis aitab anda tööstusele ja avalikule sektorile teavet keskkonna, kliimamuutuste, katastroofide ja riskide kohta.

EL pakub ettevõtjatele ka mitmeid tugiteenuseid Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu, et suurendada VKEde mõjuvõimu, suurendades ettevõtjate vastupanuvõimet tulevastele probleemidele, nagu kliimamuutused, ja programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ kaudu.