Parem veesäilitusvõime põllumajandusmaastikul

Maastikuelemendid ja piirkonna maakasutuse struktuurimuutused nõuavad koostööd ja usaldust piirkonna põllumajandustootjate ja muude sidusrühmade, näiteks ümbritsevate elanike, kohaliku tööstuse või maaomanike vahel. Kui on vajaluua suuremaid struktuuriprojekte, nagu reservuaarid või loodeteed, on selleks vaja valitsuse või maaomaniku luba. Veehoidlad võivadolla kasulikud ka kohalikele ettevõtjatelevõi elanikele ning hõlmata piirkondlikke või munitsipaalinvesteeringuid/-koostööd. 

Enamikul juhtudel peetakse seda liiki meedet paljutõotavaks, sest see on sageli mitmeotstarbeline ja ühendab seega erinevaid huve (vt kulude ja tulude osa). Maastikule iseloomulike vormide rakendamist rakendatakse sageli koos puhvervööndite või elupaigakoridoridega, mis aitavad kaasa kohalikule elurikkusele, maastiku ühenduvusele ja mulla niiskussäilitusvõimele. Algatuse edule võib kaasa aidata kogu territooriumi integreeritud ruumiline planeerimine, mis hõlmab põllumajandusmaa veehoidlate struktuure. 

Selle variandi rakendamine nõuab hoolikat tegevuskohapõhist hindamist, et saavutada eeldatav kasu. Enne vee äravoolu projektide rakendamist ja veehoidlate või tiikide asukohaotsuseid tuleb arvesse võtta pinnase ja nõlvade omadusi, põllukultuuritüüpe ja kohalikke ilmastikutingimusi.  Meetmete mikrodisain, milles võetakse arvesse kohalikke tingimusi, näiteks seda, kus luua maastikule uusi elemente, on vajalik, sest kahjuliku mõju oht on olemas, kui seda ei kavandata täpselt. Riskide hulka kuuluvad üleujutused või soovimatud veevoolud, mis lõpevad põllumajandus- või asustatud aladel. Maastikule iseloomulike vormide kavandamisel tuleb hoolitseda selle eest, et põhjavee säilitamise koht oleks nende mõjude eest kaitstud ka ülevoolu, lekke või külmumise korral. Lisaks, kui seda võimalust ei rakendata nõuetekohaselt (ilma nõuetekohase planeerimiseta ja kõiki ökosüsteemi komponente arvesse võtmata), on kõrgemate põhjaveekihtide loomise tõttu võimalik põllumajanduskultuuride kahjustamise oht, eriti lamedatel või üleujutusohtlikel aladel. Teatavatel tingimustel (nt mere või ookeani lähedal) võivad mõned kavandatud veesäilitusvõimalused mõjutada soolsust, muutes mulla kvaliteeti väga drastiliselt või muutes maa mõne põllukultuuri jaoks sobimatuks, välja arvatud juhul, kui niisutuskavasid kohandatakse asjakohaselt uutele hüdrogeoloogilistele vormidele. Terrass vähendab äravoolu ja suurendab vee sisseimbumist, kuid hüdroloogilise režiimi muutustel võib olla märkimisväärne visuaalne mõju vastupidiselt ümbritsevale looduslikule taimestikule ja traditsioonilistele istandustele. 

Laiemas plaanis on vaja piisavat maaomanike hüvitist ning projektides tuleb käsitleda mitte ainult kavandamist ja rakendamist, vaid ka maakasutajate käitumise muutumist. Sõltuvalt kasutatavast veesäilitusvõimalusest võib see variant nõuda märkimisväärseid investeeringuid. Kavandamisel ja rakendamisel on probleemiks juhtimise ja koordineerimise keerukus, kuna tavaliselt võivad kaasatud olla era- ja avaliku sektori osapooled. Paljude kaasatud sidusrühmade toetuse kogumine ja investeeringu kavandamine võib olla piirav tegur. 

Lisaks kliimamuutustega kohanemisele üleujutuste ja põudade vastu on selle rakendamisega seotud ka muud eelised. 

Selle kohandamise eelised hõlmavad paremat vee säilitamist või säilitamist põua ajal; üleujutusohu leevendamine, sini-roheliste ökosüsteemi teenuste osutamine, vähenenud vajadus niisutamise järele ja mulla kvaliteedi parandamine. Viimane omakorda toetab mulla bioloogilist mitmekesisust, suurendab looduslike vaenlaste olemasolu, aitab säilitada toitaineid ja toetab üldiselt põllukultuuride kasvu. 

See meede aitab kaasa mitmele ELi poliitikavaldkonnale (Natura 2000, ühine põllumajanduspoliitika, vt allpool õiguslikke aspekte käsitlev osa). Need valikud võivad vähendada ka põllumajandusliku tootmise kõikumisi, suurendades põllumajandustootjate kindlustunnet ja muutes toiduainete tootmise usaldusväärsemaks. Põllumajanduslik tootmine võib suureneda, sageli naaberpiirkondades. 

Seda võimalust peetakse üldiselt väga tõhusaks, isegi kui mõnel meetmel on kõrged sisenemiskulud. Tegelikult on kulud väga erinevad, sõltudes sekkumise ulatusest ja valitud meetmetest. Meetmete pikaajalisel tõhusal kavandamisel tuleks arvesse võtta ka hooldusalaseid jõupingutusi ja kulusid. 

Maastikku integreeritud vee säilitamise parandamise kulude-tulude hindamise näide on juhtumiuuring Tamera vee säilitamise maastik, et taastada veeringe ja vähendada haavatavust põudade suhtes. 

ELi ühine põllumajanduspoliitika võib seda võimalust edendada, toetades algatusi, mis käsitlevad kliimamuutusi ja loodusvarade säästvat majandamist ning säilitavad maapiirkondi ja maastikke kogu ELis.

ELi rohelise taristu strateegias pööratakse rohkem tähelepanu meetmetele, mille eesmärk on parandada looduslike protsesside ja ökosüsteemide toimimist, et vesi saaks paremini imbuda ja seda paremini säilitada. Looduslikke vee säilitamise meetmeid saab kasutada ELi veepoliitika raamdirektiivi ja/või ELi üleujutuste direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Rahastamist võib taotleda ka Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist.

Majandamismeetmed peavad sobima konkreetsesse kohalikku konteksti ning olema kooskõlas riiklike ja piirkondlike eeskirjade ja kavadega (nt ruumiline planeerimine, Natura 2000 alad, veemajanduskavad, üleujutusriski maandamise kavad).

ELi tasandil soodustatakse vee taaskasutamist. Vee taaskasutuse määrusega (EL)2020/741on kehtestatud veekvaliteedi nõuded puhastatud asulareovee ohutuks taaskasutamiseks põllumajandusmaa niisutamisel.

Sõltuvalt rakendatavate maastikuelementide liigist võib ajavahemik olla lühike (kontuurimise puhul võib see toimudaühel hooajal); suuremate projektide puhul, mis hõlmavad veehoidlaid, kuivendussüsteeme, voolurežiime või veehoidlaid, on kaasatud rohkem sidusrühmi ja kavandamisetappides on vaja läbi viia teadusuuringuid, mille rakendamine võib kuluda mitu aastat, sõltuvalt kuludest ja kaasatud sidusrühmade arvust. 

Eluiga võib olla 20 aastat või rohkem, sõltuvalt juhtimise keerukusest, suutlikkusest ja hooldusest.