Põllumajandus

Põhisõnumid

• Põllumajandussektor ei ole mitte ainult kliimamuutuste peamine põhjustaja, vaid see mõjutab seda ka tõsiselt. Poliitilised jõupingutused ei ole seega suunatud mitte ainult kliimamuutuste leevendamisele põllumajanduses, vaid ka sektori tugevamaks muutmisele ja kliimamuutuste mõju minimeerimisele.

• ELi kohanemisstrateegia, LULUCFi määrus ja ELi ühine põllumajanduspoliitika on vahendid, mida saab kasutada kohanemislahenduste stimuleerimiseks ja põllumajandussektori vastupanuvõime suurendamiseks kliimariskide suhtes. Tekkinud on kohanemisalaste teadmiste ja praktikute võrgustikud, mis hõlbustavad teabevahetust ja suutlikkuse suurendamist, sealhulgas mitmest ELi rahastatud teadusprogrammist.

• Põllumajandusmeetmete järelevalve, aruandlus ja hindamine ELi tasandil sõltub suurel määral reformitud ühise põllumajanduspoliitika ametlikust aruandlusmehhanismist.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Vesna Špoljar, Climate Change PIX /EEA

Põllumajandussektor on üks peamisi kliimamuutuste põhjustajaid, tekitades metaani (CH₄), dilämmastikoksiidi (N₂O) ja süsinikdioksiidi (CO₂), mis on peamiselt seotud loomakasvatusega, sealhulgas sõnnikukäitluse ja väetiste kasutamisega. Euroopa kasvuhoonegaaside heitkoguste osakaal on praegu ligikaudu 10 %, välja arvatud tarneahela algusosas tekkivad heitkogused riikides, kust Euroopa impordib toitu ja sööta. Kliimamuutused omakorda mõjutavad Euroopa põllumajandust ning nõuavad põllumajandussüsteemide ja põllumajandustootjate kohanemist. Temperatuuri tõus ja CO₂ kontsentratsioon atmosfääris, sademete hulga muutumine ja sagedasemad äärmuslikud sündmused mõjutavad põllukultuuride saagikust ja kariloomade tootlikkust Euroopas, aga ka veemajandust ning transpordi- ja säilitamistingimusi. Lõunapoolsetes piirkondades peaks saagikus üldiselt vähenema ja põhjapoolsetes piirkondades suurenema. Lisaks avaldavad sagedasemad äärmuslikud ilmastikunähtused laialdast ja kahjulikku mõju kogu Euroopas.

Euroopa kliimariskide hinnangus tehti kindlaks mitu suurt kliimariski Euroopa toidusüsteemidele. Taimekasvatusega seotud riskid, mis tulenevad vee- ja kuumastressist, on kõige tõsisemad ja pakilisemad ning Lõuna-Euroopa on esmase vastuvõtu piirkond. Kliimamõju toidutootmisele võib ulatuda maapiirkondade ja rannikualade elatusvahendite, maakasutuse, sotsiaalselt haavatavate elanikkonnarühmade tervise ja majanduseni laiemalt.

Poliitikaraamistik

2021. aastal vastu võetud ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia eesmärk on muuta kohanemine arukamaks, kiiremaks (kiirendada kohanemislahenduste kasutuselevõttu) ja süsteemsemaks (integreeritud lahendused ja kavad). Kohaliku kohanemise, looduspõhiste lahenduste, mageveevarude säästva kasutamise ja vastupanuvõime stimuleerimine on põllumajandussektori jaoks eriti oluline, samas kui rahvusvaheliste meetmete tõhustamine on oluline, et vältida häireid ELi põllumajandustoodete impordis.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse kohandamise ettepanekute eesmärk on suurendada CO2 kogumist põllumajanduses ja metsanduses, millel on oluline mõju maakatte muutumisele. Selle saavutamiseks võetavad meetmed, nagu rohumaade säilitamine, süsinikku siduv majandamine ja turbaalade taastamine, aitavad samuti vältida mullaerosiooni ja vähendada üleujutusohtu.

Konkreetseid kohanemismeetmeid põllumajandussektoris toetatakse peamiselt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kaudu, mille põhieesmärgid on kestlikkus ja kliimameetmed. Ühise põllumajanduspoliitika raames tugevdatakse kohustuslikke keskkonnakaitsemeetmeid ning luuakse rohkem rahastamisvõimalusi metsa majandamiseks, vähemsoodsate piirkondade majandamiseks ja ökokavade jaoks. Näiteks peab igas põllumajandusettevõttes vähemalt 3 % põllumaast olema pühendatud bioloogilisele mitmekesisusele ja mittetootlikele elementidele, võimalusega saada toetust ökokavade kaudu, et saavutada 7 %. Spetsiaalsed kohanemismeetmed ei ole seni ÜPPs olulist rolli mänginud, kuid kohustuslikud ja vabatahtlikud keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed pakuvad põllumajandusettevõtete tasandil sageli lühiajalisi kuni keskmise tähtajaga kohanemislahendusi. ÜPP esimese samba keskkonnahoidlikkuse toetus hõlmab põllukultuuride mitmekesistamist, ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade loomist ja püsirohumaa säilitamist. ÜPP teise samba kohane maaelu arengu toetus hõlmab metsaarendust, põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmeid, mahepõllumajandust ja Natura 2000 toetusi. Rahastamiskavasid täiendatakse koolitusmeetmete ja muu toetusega, et parandada tootlikkust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi, innovatsioonipartnerluse ja rakendusuuringute kaudu.

Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe, strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga pannakse ÜPP ettepanekutes aastateks 2023–2027 rohkem rõhku keskkonna- ja kliimameetmetele. Luuakse kohustuslikud meetmed ja rohkem rahastamisvõimalusi süsinikurikaste muldade säilitamiseks, külvikorraks, toitainete majandamiseks ja ökokavadeks.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu põllumajandussektorile.

Kliimamuutustega kokkupuutuvad sektorid, nagu põllumajandussektor, on kliimamuutuste suhtes eriti haavatavad vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuenda hindamisaruande II töörühma aruandele „Climate Change 2022: Mõju, kohanemine ja haavatavus. Prognoositakse äärmuslike ilmastikunähtuste, põua, üleujutuste ja kasvutingimuste muutumise suuremat ohtu. Tõhusad kohanemisvõimalused hõlmavad kliimamuutustega kohanemiseks aretamist või vastupidavate põllukultuuride/kultivaride valimist, agrometsandust, maastiku mitmekesistamist ja linnapõllumajandust.

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra käsitleti põllumajandussektorile avalduvat mõju mitmes peatükis, osutades sellega seotud kohanemisvajadustele. Prioriteediks on teadmiste suurendamine nendes valdkondades, sealhulgas põllumajandusega seotud kohanemismeetmete kulude ja tulude kohta. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes kliimamuutuste ja maa kohta hinnatakse praegusi teaduslikke teadmisi, sealhulgas mulla degradeerumise, kõrbestumise ja toiduga kindlustatuse, probleemide määratlemise ja nendega kohanemise võimaluste ning põllumajandussektori konkreetsete probleemide ja võimaluste kohta.

EEA aruandes „Kliimamuutustega kohanemine Euroopa põllumajandussektoris“ antakse ülevaade sellest, kuidas ELi poliitika ja programmid käsitlevad kliimamuutustega kohanemist, ning see sisaldab näiteid teostatavatest ja edukatest kohanemismeetmetest.

Teadusuuringute Ühiskeskus aitab Euroopa Komisjonil modelleerida kliimamuutuste majanduslikku mõju põllumajandussektorile ning hinnata kohanemis- ja leevendamispoliitikat (nt PESETA projektid). Programmide LIFE (nt AgriAdapt, ADAPT2CLIMA, LiveAdapt jne) ja „Horisont 2020“ (nt MOSES, BINGO, COACCH, Flourish, FATIMA, RUN4LIFE, RESFOOD, IoF2020) raames on rahastatud mitut teadusprojekti, mis käsitlevad kohanemist põllumajandussektoris.

Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) pakub teavet, vahendeid ja andmeid kliimamuutuste kohta, sealhulgas mitut näidisteenust põllumajandussektorile. See pakub tasuta ja avatud juurdepääsu kliimaandmete poest kättesaadavale valdkondlikule infosüsteemile (SIS), et toetada piirkondlikke kohanemisalgatusi. Täiendavad veesektori teenused pakuvad veenäitajaid, mida saab kasutada sobivate põllukultuuride valimiseks ja niisutustaristu kavandamiseks, samuti kliimamuutustega kohanemise näiteid. Copernicuse maismaaseire teenus pakub kaugseireandmeid maakatte ja maakatte muutuste, taimestiku fenoloogia ja tootlikkuse kohta, mis aitavad määrata põllukultuuride saagikust. Tulevikus võivad kaugseireandmed anda teavet kohanemismeetmetest tulenevate piirkondlike maakatte muutuste ning ELi tasandi koondsuundumuste kohta.

Põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste ühise kavandamise algatuse raames keskendutakse 24 riigi teadusuuringutes säästva põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste mõjuga seotud omavahel seotud probleemide lahendamisele.

Mitmed rahvusvahelised võrgustikud, organisatsioonid ja ühendused jagavad teadmisi oma praktikakogukondades. Nende hulka kuuluvad Euroopa Konservatiivse Põllumajanduse Föderatsioon, Rahvusvaheline Mahepõllumajanduslike Liikumiste Föderatsioon (Euroopapiirkondlik rühm)ja COPA-COGECA.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi rahalisi vahendeid kliimamuutustega kohanemiseks toetatakse mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027, millega tagatakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed on integreeritud kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse.

Mitmeaastase finantsraamistiku eelarvest eraldatakse ÜPP-le 386,6 miljardit eurot. Suurem osa kulutustest (270 miljardit eurot) läheb 1. samba sissetulekutoetuseks, millele lisandub 20 miljardit eurot turutoetuseks. Ülejäänud osa (umbes veerand) kulutatakse maaelu arengu toetusele 2. samba raames.

ELi teadusuuringute programmi „Euroopa horisont“ kaudu tehakse kättesaadavaks lisavahendid, et toetada konkreetseid teadusuuringuid ja innovatsiooni toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajanduse valdkonnas.

ELi kliimamuutustega kohanemise missioon toetab piirkondi, linnu ja kohalikke omavalitsusi nende jõupingutustes suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule, pakkudes rahastamist ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames. Missiooni meetmetesse võib kaasata programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide või programmiga „Euroopa horisont“ ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide piirkondi ja kohalikke omavalitsusi. Ettevõtjad võivad samuti osaleda, näiteks novaatoritena, kes pakuvad uuenduslikke lahendusi või kliimateenuseid. Rahastamisvõimalused on kättesaadavad rahastamis- ja hankeportaalis, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi raames.

ÜPP strateegiakavades eraldatakse peaaegu 98 miljardit eurot, mis moodustab 32 % ÜPP kogurahastamisest (EL ja kaasrahastamine), kliimale, veele, mullale, õhule, elurikkusele ja loomade heaolule kasu toomiseks ning kohustuslikest tingimustest kaugemale ulatuvate tavade edendamiseks.

Lisaks ÜPP investeeringutele on kliimamuutustega kohanemise toetamiseks kättesaadavad mitmesugused ELi vahendid:

• programmi LIFE kliimameetmete allprogramm;
• programm INTERREG Europe;
• teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“, mis on eriti oluline kohanemiseks põllumajandussektoris, on 6. teemavaldkond „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Kohanemise MRE

Välja on töötatud põllumajandussektori ÜPP riiklike strateegiakavadega seotud aruandlusmehhanism ja vastu on võetud vastav näitajate raamistik tulemusaruande jaoks, et jagada riigi tasandi koondülevaateid.