Põllumajandus

Põllumajandus

Põhisõnumid

• Põllumajandussektor ei ole mitte ainult peamine kliimamuutuste põhjustaja, vaid ka kliimamuutustest tõsiselt mõjutatud. Poliitilised jõupingutused ei ole seega suunatud üksnes kliimamuutuste leevendamisele põllumajanduses, vaid ka sektori tugevdamisele ja kliimamuutuste mõju vähendamisele.

• ELi kohanemisstrateegia, LULUCFi määrus ja ELi ühine põllumajanduspoliitika on vahendid, mida saab kasutada kohanemislahenduste stimuleerimiseks ja põllumajandussektori vastupanuvõime suurendamiseks kliimariskide suhtes. Tekkinud on kohanemisalaste teadmiste ja praktikute võrgustikud, mis hõlbustavad teabevahetust ja suutlikkuse suurendamist, sealhulgas mitmest ELi rahastatavast teadusprogrammist.

• Põllumajandusmeetmete järelevalve, aruandlus ja hindamine ELi tasandil sõltub suurel määral reformitud ühise põllumajanduspoliitika kohasest ametlikust aruandlusmehhanismist.

Mõju ja haavatavus

Põllumajandussektor on üks peamisi kliimamuutuste põhjustajaid, paisates õhku metaani (CH_4),dilämmastikoksiidi (N₂O) ja süsinikdioksiidi (CO_2),mis on peamiselt seotud maakasutuse, väetiste kasutamise ja loomakasvatusega. Euroopa kasvuhoonegaaside heite osakaal on praegu ligikaudu 10 %. Kliimamuutused mõjutavad omakorda Euroopa põllumajandust ning nõuavad põllumajandussüsteemide ja põllumajandustootjate kohanemist. Temperatuuri tõus ja CO2 kontsentratsioon atmosfääris, sademete hulga muutused ja sagedasemad äärmuslikud ilmastikunähtused mõjutavad saagikust ja kariloomade tootlikkust Euroopas, aga ka veemajandust ning transpordi- ja ladustamistingimusi. Saagikus peaks üldiselt vähenema lõunapoolsetes piirkondades ja suurenema põhjapoolsetes piirkondades, samas kui sagedasemad äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustavad ulatuslikku ja kahjulikku mõju kogu Euroopas.

Poliitikaraamistik

2021. aastal vastu võetud kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia eesmärk on muuta kohanemine arukamaks, kiiremaks (kiirendada kohanemislahenduste kasutuselevõttu) ja süsteemsemaks (integreeritud lahendused ja kavad). Kohaliku kohanemise, looduspõhiste lahenduste, mageveevarude säästva kasutamise ja vastupanuvõime stimuleerimine on eriti oluline põllumajandussektori jaoks, samas kui rahvusvaheliste meetmete tõhustamine on oluline, et vältida häireid ELi põllumajandustoodete impordis.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse kohandamise ettepanekute eesmärk on suurendada süsinikdioksiidi kogumist põllumajanduses ja metsanduses, millel on oluline mõju maakatte muutumisele. Selle saavutamiseks võetavad meetmed, nagu rohumaade hooldamine, süsinikku siduv majandamine ja turbaalade taastamine, aitavad samuti vältida mullaerosiooni ja vähendada üleujutusohtu.

Konkreetseid kohanemismeetmeid põllumajandussektoris toetatakse peamiselt ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kaudu, mille põhieesmärgid on kestlikkus ja kliimameetmed. ÜPP raames tugevdati kohustuslikke keskkonnakaitsemeetmeid ning loodi rohkem rahastamisvõimalusi metsamajandamiseks, vähem soodsate piirkondade majandamiseks ja ökokavade jaoks. Näiteks peab igas põllumajandusettevõttes vähemalt 3 % põllumaast olema pühendatud bioloogilisele mitmekesisusele ja mittetootlikele elementidele, võimalusega saada toetust ökokavade kaudu, et saavutada 7 %. Spetsiaalsed kohanemismeetmed ei ole seni ÜPPs olulist rolli mänginud, kuid kohustuslikud ja vabatahtlikud keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed pakuvad sageli põllumajandusettevõtte tasandil lühikeses ja keskpikas perspektiivis kohandatavaid lahendusi. ÜPP esimese samba keskkonnasäästlikumaks muutmise toetus hõlmab põllumajanduskultuuride mitmekesistamist, ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade loomist ja püsirohumaa säilitamist. ÜPP teise samba raames antav maaelu arengu toetus hõlmab metsaarendust, põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmeid, mahepõllumajandust ja Natura 2000 toetusi. Rahastamiskavasid täiendavad põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemist, innovatsioonipartnerlusest ja rakendusuuringutest saadavad koolitusmeetmed ja muud toetused, et parandada tootlikkust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe, strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga pannakse ÜPP ettepanekutes aastateks 2023–2027 suuremat rõhku keskkonna- ja kliimameetmetele. Kehtestatakse kohustuslikud meetmed ja rohkem rahastamisvõimalusi süsinikurikaste muldade säilitamiseks, külvikordade, toitainete majandamise ja ökokavade jaoks.

Teadmusbaasi parandamine

Kliimamuutustega kokkupuutuvad sektorid, nagu põllumajandussektor, on kliimamuutuste suhtes eriti haavatavad vastavalt valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuenda hindamisaruande II töörühma 2022. aasta aruandele „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus. Prognoositakse äärmuslike ilmastikunähtuste, põua, üleujutuste ja kasvutingimuste muutumise riski suurenemist. Tõhusad kohanemisvõimalused hõlmavad kliimaga kohanemise eesmärgil aretamist või vastupidavate põllukultuuride/kultivaride valimist, agrometsandust, maastiku mitmekesistamist ja linnapõllumajandust.

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra käsitleti mõju põllumajandussektorile mitmes peatükis, osutades sellega seotud kohanemisvajadustele. Prioriteediks on teadmiste suurendamine nendes valdkondades, sealhulgas põllumajandusega seotud kohanemismeetmete kulude ja tulude kohta. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes kliimamuutuste ja maa kohta hinnatakse praeguseid teaduslikke teadmisi, sealhulgas mulla degradeerumise, kõrbestumise ja toiduga kindlustatuse, probleemide piiritlemise ja kohanemisvõimaluste ning põllumajandussektori konkreetsete probleemide ja võimaluste kohta.

EEA aruandes „Climate change adaptation in the agriculture sector in Europe“ (Kliimamuutustega kohanemine Euroopa põllumajandussektoris) antakse ülevaade sellest, kuidas ELi poliitikas ja programmides käsitletakse kliimamuutustega kohanemist, ning tuuakse näiteid teostatavatest ja edukatest kohanemismeetmetest.

Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) toetab Euroopa Komisjoni kliimamuutuste majandusliku mõju modelleerimisel põllumajandussektoris ning kohanemis- ja leevendamispoliitika hindamisel (nt PESETA projektid). Programmide LIFE (nt AgriAdapt, ADAPT2CLIMA, LiveAdapt jne) ja H2020 (nt MOSES, BINGO, COACCH, Flourish, FATIMA, RUN4LIFE, RESFOOD, IoF2020) raames on rahastatud mitmeid põllumajandussektori kohanemist käsitlevaid teadusprojekte.

Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) pakub teavet, vahendeid ja andmeid kliimamuutuste kohta, sealhulgas mitmeid näidisteenuseid põllumajandussektorile. See pakub tasuta ja avatud juurdepääsu sektoripõhisele infosüsteemile (SIS), mis on kättesaadav Climate Data Store’ist, et toetada piirkondlikke kohanemisalgatusi. Täiendavad veesektori teenused pakuvad veenäitajaid, mida saab kasutada sobivate põllukultuuride valimiseks ja niisutustaristu kavandamiseks, samuti kliimamuutustega kohanemise tutvustamiseks. Copernicuse maismaaseire teenus pakub kaugseireandmeid maakatte ja maakatte muutuste, taimestiku fenoloogia ja tootlikkuse kohta, mis aitavad määratleda põllukultuuride saagikust. Tulevikus võivad kaugseire andmed anda teavet kohanemismeetmetest tulenevate piirkondlike maakatte muutuste ning ELi tasandi koondsuundumuste kohta.

Põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste ühise kavandamise algatus keskendub 24 riigi teadusuuringutele, mis käsitlevad säästva põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja kliimamuutuste mõjuga seotud omavahel seotud probleeme.

Mitmed rahvusvahelised võrgustikud, organisatsioonid ja ühendused jagavad teadmisi oma praktikakogukondades. Nende hulka kuuluvad Euroopa Säästva Põllumajanduse Föderatsioon, Rahvusvaheline Mahepõllumajanduslike Liikumiste Föderatsioon (Euroopapiirkondlik rühm)ja COPA-COGECA.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi poolset kliimamuutustega kohanemise rahastamist toetatakse mitmeaastase finantsraamistikuga 2021–2027, millega tagatakse, et kliimamuutustega kohanemise meetmed on integreeritud kõigisse peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse.

Mitmeaastase finantsraamistiku eelarvest eraldatakse ÜPP-le 386,6 miljardit eurot. Suurem osa kuludest (270 miljardit eurot) läheb 1. samba sissetulekutoetusele, millele lisandub 20 miljardit eurot turutoetusena. Ülejäänu (umbes veerand) kulutatakse maaelu arengu toetusele 2. samba raames.

ELi teadusuuringute programmi „Euroopa horisont“ kaudu tehakse kättesaadavaks lisavahendid, et toetada konkreetseid teadusuuringuid ja innovatsiooni toidu, põllumajanduse, maaelu arengu ja biomajanduse valdkonnas.

ELi kliimamuutustega kohanemise missioon toetab piirkondi, linnu ja kohalikke omavalitsusi nende jõupingutustes suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule, rahastades neid ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ raames. Missiooni meetmetesse võib kaasata programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riikide või programmiga „Euroopa horisont“ ühinemisläbirääkimisi pidavate riikide piirkondi ja kohalikke omavalitsusi. Osaleda võivad ka ettevõtjad, näiteks innovaatorid, kes pakuvad uuenduslikke lahendusi või kliimateenuseid. Rahastamisvõimalusi võib leida rahastamis- ja hankeportaalist, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ 2023.–2024. aasta tööprogrammi raames.

ÜPP strateegiakavades eraldatakse ligi 98 miljardit eurot, mis moodustab 32 % ÜPP kogurahastusest (EL ja kaasrahastamine), kliimale, veele, pinnasele, õhule, elurikkusele ja loomade heaolule kasu toomiseks ning kohustuslikest tingimustest kaugemale ulatuvate tavade edendamiseks.

Lisaks ÜPP investeeringutele on kliimamuutustega kohanemise toetamiseks kättesaadavad mitmesugused ELi vahendid:

• programmi LIFE kliimameetmete allprogramm;
• programm INTERREG Europe;
• teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“, mis on eriti oluline kohanemiseks põllumajandussektoris, on 6. teemavaldkond „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

MRE of adaptation

Välja on töötatud põllumajandussektori ÜPP riiklike strateegiakavadega seotud aruandlusmehhanism ja vastu on võetud vastav näitajate raamistik tulemusaruande jaoks, et jagada riigi tasandi koondülevaateid.