Bioloogiline mitmekesisus

Bioloogiline mitmekesisus

Põhisõnumid

• Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kliimameetmed on omavahel lahutamatult seotud: Bioloogilisel mitmekesisusel on kliima reguleerimisel oluline roll, kuid samal ajal mõjutavad kliimamuutused kõiki liike ja nende elupaiku. Kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi dünaamikat ja elupaikade sobivust bioloogilise mitmekesisusega.
• Ökosüsteemipõhised lähenemisviisid võivad aidata vähendada bioloogilise mitmekesisuse haavatavust ning ökosüsteemide majandussektorid saavad tunnistada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, võttes kasutusele ökosüsteemipõhise lähenemisviisi. Seda on võimalik saavutada elupaikade ja liikide majandamise, maakasutuse kohandamise ja veemajandusmeetmete kaudu, mis parandavad ökoloogilist taristut ning suurendavad kohalike populatsioonide ja elupaikade stabiilsust.
• See on ette nähtud ELi poliitikaraamistikus, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse strateegias, linnu- ja elupaikade direktiivis, Natura 2000 võrgustikus, rohelise taristu strateegias ja ELi määruses sissetungivate liikide kohta, ning valdkondlike poliitikate (nt ühine põllumajanduspoliitika ja ühine kalanduspoliitika) raames võetavates seonduvates meetmetes. Teadmiste arendamisse tehakse märkimisväärseid investeeringuid, et toetada elurikkust ning taastada või säilitada terveid ja ökosüsteeme.

Mõju ja haavatavus

Kliimamuutused mõjutavad biootilisi ja abiootilisi tegureid, mis määravad taimede kasvutingimused, taimestiku struktuuri ja koostise ning liikide leviku ja arvukuse ning nende vastastikuse mõju. Elupaigad võivad muutuda või kaduda ning liikide populatsioonid võivad muutuda üha isoleeritumaks või väljasuremisohus olevamaks. Lisaks võivad invasiivsed võõrliigid ja uued haigused veelgi vähendada kohalikku bioloogilist mitmekesisust. Isegi kohalikud kahjurid võivad muutuda suuremaks ohuks pehmemate talvede või hooaja pikkuse muutustega.

Ökosüsteemide säilitamine ja taastamine, näiteks turbaalade või vesikondade looduslike tingimuste taastamise kaudu, ei ole kasulik mitte ainult bioloogilisele mitmekesisusele endale, vaid aitab ka vähendada kliimamuutuste mõju ühiskonnale (nt üleujutused).

Poliitikaraamistik

2020. aastal Euroopa rohelise kokkuleppe raames vastu võetud ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 seatakse ELi elurikkus taastumise teele, tunnistades, et elurikkuse vähenemine ja kliimakriisid on omavahel seotud ja nõuavad koordineeritud tegevust. Neid seoseid tunnustatakse kindlalt ka ELi kohanemisstrateegias, mis on veel üks Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa looduspõhiste lahenduste laiendamise kaudu. Looduspõhiseid lahendusi nähakse peamise mehhanismina bioloogilise mitmekesisuse vähenemisest ja kliimamuutustest tingitud kahetise kriisiga toimetulekuks ning loodusele, ühiskonnale ja majandusele kasu toomiseks.

ELi poliitikas tunnistatakse roheliste ja siniste maastikuelementide olulist rolli kliimamuutustega kohanemisel, kuna ELi linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi alusel loodud Natura 2000 võrgustik on kaitsealade ainulaadne tugisammas. Suunisedkliimamuutustega tegelemiseks Natura 2000 alade haldamisel töötati välja 2013. aastal, et hõlbustada alade haldamist ja otsuste tegemist kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Suunistes täpsustatakse vajadust minna staatilise kaitse seisukohast üle kohandatavale majandamisviisile, mis hõlmab võimalike kliimamõjude arvessevõtmist ja neid mõjusid arvesse võtvate majandamismeetmete kavandamist.

22. juunil 2022 võttis komisjon vastu ettepaneku õiguslikult siduva looduse taastamise määruse kohta. Selle eesmärk on tagada kliimamuutustest tulenevate ohtude suhtes vastupanuvõimelised ökosüsteemid, elupaigad ja liigid ning aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kui peamisele looduspõhisele lahendusele.

ELi rohelise taristu strateegias viidatakse otseselt ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiale rohelise taristu meetmete, ökosüsteemipõhiste kohanemist soodustavate lähenemisviiside ja katastroofiohu vähendamise kaudu. Rohelise taristu kontseptsioon kirjeldab ökoloogilisi võrgustikke nende laiemas kontekstis (väljaspool kaitsealasid) ning rõhutab, kui oluline on säilitada ja taastada ökosüsteemi hüvede ja teenuste pakkumine ühiskonnale ning multifunktsionaalsete ökosüsteemide väärtus. Roheline taristu aitab kaasa ka Natura 2000 võrgustiku sidususele, parandades maastiku läbilaskvust. Sellega luuakse ökoloogilised võrgustikud, mis võivad aidata parandada tulevast ökoloogilist vastupanuvõimet, sest rohelised koridorid võimaldavad liikidel kliimamuutuste tõttu oma levilat muuta.

Invasiivsed võõrliigid on üks peamisi ohte bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele, eriti geograafiliselt ja evolutsiooniliselt isoleeritud ökosüsteemides, nagu väikesaared. Muu hulgas suurendavad kliimamuutused (uute) invasiivsete võõrliikide, eelkõige termofiilsete liikide leviku ohtu. Seda käsitletakse ELi määruses sissetungivate liikide kohta.

Eelkõige seoses ökosüsteemi teenustega on olemas koostoime teiste sektoritega. ELi strateegias „Talust taldrikule“ seotakse toiduainete tarneahel sõnaselgelt elurikkuse ja kliimaga. Lisaks on nii veepoliitika raamdirektiivil, merestrateegia raamdirektiivil, ühisel põllumajanduspoliitikal kui ka ühisel kalanduspoliitikal valdkondlik lähenemisviis bioloogilise mitmekesisuse ja kliimaga seotud kaasnevate hüvede käsitlemiseks.

Teadmusbaasi parandamine

Kliima, elurikkus ja ökosüsteemid on valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kuuenda hindamisaruande II töörühma 2022. aasta aruandes „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus. Bioloogilisel mitmekesisusel on piiratud suutlikkus kohaneda prognoositavate kliimamuutustega (nagu prognoositi valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra). Seepärast on ökosüsteemi toimimise säilitamiseks oluline toetada elurikkuse vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kliimamuutuste mõju saab tõhusalt vähendada üksnes bioloogilise mitmekesisuse säilitamise (või taastamise) kaudu 30–50 %-l Maa magevee- ja ookeanialadest. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine või taastamine loob puhvri, mis vähendab mõju ja meie haavatavust üha äärmuslikumate ilmastikunähtuste suhtes.

Valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) vahel on käivitatud koostöö, et käsitleda bioloogilise mitmekesisuse ja kliima ühist tegevuskava. Esimese seminari tulemuseks oli teaduslik tulemus , milles kirjeldatakse seoseid ja mõjupunkte praegustes juhtimis- ja sotsiaal-ökoloogilistes süsteemides, mis võivad aidata edendada üleminekut ümberkujundavale juhtimisele, et tegeleda elurikkuse, kliima ja ühiskonna vahelise seosega.

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas näitajatel põhineva hinnangu varasemate ja prognoositavate kliimamuutuste ning nende mõju kohta ökosüsteemidele ja ühiskonnale. Ühes teises EEA aruandes tunnistatakse, et looduspõhised lahendused on peamine vahend bioloogilise mitmekesisuse ja kliima ühise tegevuskava mobiliseerimiseks. Euroopa territoriaalse koostöö maismaa ranniku- ja merevete rühm avaldas Euroopa merede bioloogilise mitmekesisuse aruande, milles antakse ülevaade veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse olukorrast, sealhulgas kliimamuutuste mõjust ja suundumustest.

Teadusuuringute Ühiskeskusel on bioloogilise mitmekesisuse teadmuskeskus, et luua teaduslik alus ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika, sealhulgas kliimamuutuste integreerimiseks. Komisjon avaldas 2021. aasta juulis esimese ELi ökosüsteemi hinnangu, milles rõhutati, et kliimamuutuste mõju elurikkusele suureneb. BiodiverCities on hiljuti käivitatud ELi katseprojekt, mille eesmärk on parandada kodanikuühiskonna osalemist linnade bioloogilise mitmekesisuse ning linnade ja nende ümbruse loodusega seotud otsuste kavandamisel.

Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S),mida Euroopa Liidu nimel rakendab Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, kogub andmeid, et jälgida kliimat ja prognoosida, kuidas see tulevikus muutub. Seda teavet saab kasutada selleks, et uurida, kuidas kliimamuutused eri sektoreid, maastikke ja ökosüsteeme täpselt mõjutavad.

Põhjalikke andmeid ja teavet bioloogilise mitmekesisuse kohta ELis võib leida Euroopa bioloogilise mitmekesisuse teabesüsteemist (BISE), mis sisaldab teavet selle kohta, kuidas kliimamuutused bioloogilist mitmekesisust mõjutavad.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) maht on 1,21 triljonit eurot, millele lisandub 807 miljardit eurot ELi järgmise põlvkonna taasterahastust. 30% sellest eelarvest on ette nähtud tegevusteks, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärk on eraldada loodusele vähemalt 20 miljardit eurot aastas ja tagada, et märkimisväärne osa mitmeaastase finantsraamistiku kliimameetmetele ette nähtud 30 %-st investeeritakse elurikkusesse ja looduspõhistesse lahendustesse. Selles tunnistatakse eriti oluliste CO2 sidujate, näiteks metsade, turbaalade, rohumaade, märgalade, mangroovide ja mererohuga niitude taastamist ning tunnistatakse sellega seoses ka mulla taastamise rolli. See võimaldab luua sidusa üleeuroopalise loodusvõrgustiku selle kaitsesamba raames, et võimaldada liikide rännet ja kliimamuutustega kohanemist.

Peamised kohanemist toetavad ELi vahendid on järgmised:

• programm LIFE;
• Programm „Euroopa horisont“: elurikkuse ja kliimamuutustega kohanemise seisukohast on kõige asjakohasem teemavaldkond 6 „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“.

Bioloogilise mitmekesisuse ja sellega kohanemise alaseid teadusuuringuid toetatakse ka BiodivERsA ERA-Neti kaudu, mis koordineerib riiklikke bioloogilise mitmekesisuse uurimisprogramme kogu Euroopas.

Praegu on ELi eelarves registreeritud bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste peamine põhjus ühine põllumajanduspoliitika ja see peaks jätkuma. Olulisi kulutusi tehakse ka Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi raames. Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

MRE kohanemine

Euroopa Keskkonnaameti 2020. aasta looduse seisundi aruande peamised järeldused hõlmavad kinnitust, et kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust üha enam ning et põllumajanduslik tegevus, maa kasutamata jätmine ja reostus avaldavad elupaikadele ja liikidele suurt survet. Selleks et mõista Euroopa bioloogilise mitmekesisuse muutumist aja jooksul, tugineb Euroopa Liit järjepideval ja võrreldaval viisil kogutud ja esitatud andmetele. Iga kuue aasta järel peavad ELi liikmesriigid esitama aruande linnupopulatsioonide suuruse ja suundumuste kohta (linnudirektiivi artikkel 12) ning sihtelupaikade ja -liikide kaitsestaatuse ja suundumuste kohta (elupaikade direktiivi artikkel 17) oma Euroopa territooriumil. Et uurida elurikkuse kaitse ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoimet ja kompromisse, korraldasid valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) ja valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) 2021. aastal seminari. Käesolev teadusaruanne on koostatud oluliste rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide kontekstis. Seminaril uuriti kliima ja elurikkuse koostoimet alates praegustest suundumustest kuni looduspõhiste lahenduste rolli ja rakendamise ning inimühiskonna kestliku arenguni.