Rannikualad

Rannikualad

Põhisõnumid

• Kliimamuutustel on eeldatavasti ränk mõju rannikualadele, eelkõige meretaseme tõusu, tormide ja tormipuhangute tõttu, aga ka merevee sissetungile rannikualade ökosüsteemidesse, veetemperatuuri tõusule ja ookeanide hapestumisele. Lõppkokkuvõttes võivad need mõjud põhjustada rannikualade pakutavate mitmesuguste ökosüsteemi teenuste kadumist, millel on paljude sidusrühmade ja majandussektorite jaoks keskkonna-, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline väärtus.
• Rannikualasid mõjutavate kliimamuutuste vastu võitlemiseks kehtestatud ELi poliitikaraamistik hõlmab valdkonnaüleseid vahendeid, nagu rannikualade integreeritud majandamine ja mereala ruumiline planeerimine. Muud ELi direktiivid, mis on otseselt seotud rannikualade kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamisega, on üleujutuste direktiiv ja merestrateegia raamdirektiiv.
• Veepoliitika raamdirektiivi vesikonna majandamiskavad võiksid tulevikus pakkuda võimalusi rannikualade kohanemisel tehtud edusammude mõõtmiseks ELi tasandil.

Mõju ja haavatavus

Kliimamuutustel on eeldatavasti ränk mõju rannikualadele, eelkõige meretaseme tõusu ning tugevate tormide ja nendega seotud tormipuhangute sageduse ja ulatuse muutuste tõttu. See võib põhjustada üleujutusi, rannikuerosiooni ja selliste madalate alade kadumist, kus asuvad suure keskkonnaväärtusega elupaigad, samuti inimasulaid ja -infrastruktuure. Meretaseme tõus põhjustab või suurendab ka soolase vee sissetungimise ohtu, ohustades veelgi ranniku ökosüsteeme. Lisaks aitavad eeldatav veetemperatuuri tõus ja ookeanide hapestumine kaasa rannikualade ökosüsteemide ümberkorraldamisele, mis mõjutab ookeanide ringlust ja biogeokeemilist ringlust. Lõppkokkuvõttes võivad need mõjud põhjustada rannikualade pakutavate mitmesuguste ökosüsteemi teenuste kadumist, millel on paljude sidusrühmade ja majandussektorite jaoks keskkonna-, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline väärtus.

Kliimamuutuste mõju süvendab probleeme, millega rannikualad juba praegu silmitsi seisavad, kuna rannikud linnastuvad üha enam ning nii maismaal kui ka merel on olemas taristud ja inimtegevus on mitmekesine. Sellised kliimaga mitteseotud liikumapanevad jõud mõjutavad kliimaga seotud liikumapanevaid jõude, määrates kindlaks rannikualade looduslike ja inimsüsteemide üldise haavatavuse.

Poliitikaraamistik

Kliimamuutustega kohanemist käsitlevas 2021. aasta ELi strateegias tunnistatakse, et selleks, et muuta kohanemisprotsess arukamaks, on oluline kaotada lõhe kliimamõju ja vastupanuvõime osas kõigis sektorites, sealhulgas rannikualadel. Kohanemise süsteemsemaks muutmise eesmärgi raames edendatakse kohanemisstrateegias looduspõhiseid lahendusi ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kui olulisi meetmeid tervete ökosüsteemide säilitamiseks kliimamuutuste ohtude eest. Rannikualade puhul tähendab see näiteks märgalade ja rannikualade ökosüsteemide taastamist. Nende lähenemisviiside puhul kasutatakse siniseid ja rohelisi taristuid mitmeotstarbeliste ja kahetsusväärsete tõhusate lahendustena, mis tugevdavad rannikukaitset kliimamuutuste mõju eest. Strateegias tunnistatakse ka süsiniku sidumise eeliseid, mida pakuvad taastatud ranniku- ja mereökosüsteemid. Sellega seoses edendab komisjon uusi sertifitseerimismehhanisme, mis võimaldavad usaldusväärselt jälgida ja kvantifitseerida süsiniku sidumisega seotud kliimaeeliseid, mida paljud riiklikud elurikkuse strateegiad rannikualadel pakuvad.

Rannikualade kliimamuutustele vastupanu võime seisukohast olulised ELi sektoriülesed poliitikameetmed ja vahendid hõlmavad rannikualade integreeritud majandamist ja mereala ruumilist planeerimist.

Rannikualade integreeritud majandamine edendab rannikualade majandamise strateegilist ja integreeritud lähenemisviisi, mille eesmärk on saada kasu eri poliitikavaldkondade ja sektorite vahelisest sünergiast ja kõrvaldada vastuolud. Rannikualade integreeritud majandamist käsitlevas ELi 2002. aasta soovituses nõutud strateegiline lähenemisviis hõlmab ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi üldpõhimõtet, et kaitsta rannikualade terviklikkust ja toimimist kliimamuutustest tulenevate ohtude eest. 2014. aasta ELi direktiivis mereala ruumilise planeerimise kohta soovitatakse liikmesriikidel võtta oma mereala ruumilise planeerimise arendamisel arvesse maa ja mere koostoimet ning võtta üldises planeerimisprotsessis arvesse kliimamuutustest tingitud pikaajalisi muutusi.

Muud ELi direktiivid, mis käsitlevad rannikualade säästvat majandamist seoses kliimamuutustega kohanemisega, on järgmised:

• üleujutuste direktiiv, milles käsitletakse vooluveekogude ja rannikualade üleujutusriski hindamist ja maandamist seoses kliima muutlikkuse ja kliimamuutustega;
• Merestrateegia raamdirektiiv, millega kehtestatakse ühine raamistik, mille raames peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et saavutada ja säilitada 2020. aastaks ELi ranniku- ja merevete hea keskkonnaseisund ning kaitsta ressursibaasi, millest sõltub merega seotud majanduslik ja sotsiaalne tegevus.

Neid direktiive tuleb rakendada kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi nõuetega, millega kehtestatakse ühine raamistik maismaa pinnavee, üleminekuvee, rannikuvee ja põhjavee kaitseks.

Teadmusbaasi parandamine

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus kirjeldavad praegust arusaama kliimamuutuste mõjust rannikualadele, nende ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele, samuti võimalikke kohanemisvõimalusi, nende teostatavust ja piiranguid.

Varem hinnati eriaruandes ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas ning IPCC eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra, kuidas ookean ja krüosfäär jätkuva globaalse soojenemisega eeldatavasti muutuvad, millised on riskid ja võimalused, mida need muutused ökosüsteemidele ja inimestele pakuvad, ning millised on leevendamis-, kohanemis- ja juhtimisvõimalused tulevaste riskide vähendamiseks.

Euroopa mereatlas on veebipõhine vahend, mis pakub interaktiivset ja mitmekesist teavet Euroopa ranniku- ja merepiirkondade looduslike ja sotsiaal-majanduslike omaduste kohta. Samuti sisaldab see teavet endise algatusega OURCOAST seotud rannikualade integreeritud majandamise projektide kohta.

Ülemaailmse äärmusliku meretaseme andmed ja mudelid, mis toetavad rannikualade üleujutuste viimaste uuringute tulemusi, on kättesaadavad Teadusuuringute Ühiskeskuse andmekataloogi andmehoidlas LISCoAsT (Large scale Integrated Sea-level and Coastal Assessment Tool). Teadusuuringute Ühiskeskus juhtis ka PESETA projekte, kus kliimamuutuste mõju rannikusüsteemidele oli vaatluse all alates PESETA I projektist 2009. aastal.

Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) toetab Euroopa Liidu kohanemis- ja leevendamispoliitikat, pakkudes järjepidevat ja usaldusväärset teavet kliimamuutuste kohta. Teenus võimaldab kasutajatel tutvuda oma kliimaandmete poe tegelike rakenduste näidetega mitmes sektoris, sealhulgas rannikualadel, mis näitavad, kuidas kliimaandmetele on võimalik juurde pääseda, neid muuta ja muuta asjakohaseks, et lahendada konkreetseid kliimaprobleeme ja teha kliimaga seotud otsuseid.

Euroopa Keskkonnaameti näitaja „Äärmuslikud meretasemed ja rannikualade üleujutused“ näitab üleujutuste sageduse prognoositavat muutust Euroopas vastavalt kahele erinevale stsenaariumile, mis nõuavad rannikualade kaitse kavandamist kohalikul või piirkondlikul tasandil.

Lisaks on mitmed erinevate ELi programmide raames toetatud teadusprojektid andnud oma panuse teadmistega rannikualade kohta (näiteks FAIR). Euroopa kliimateenuste teadusruumi raames on ECLISEA eesmärk edendada rannikukliimauuringuid, mis käsitlevad merepinna dünaamikat Euroopa rannikutel ja meredel, koostades soovitusi ja parimaid tavasid rannikukliima ja rannikumõju aspektide kohta.INSeaPTIONi eesmärk on koos kasutajatega kavandada ja arendada rannikukliima teenuseid, mis põhinevad tipptasemel meretaseme tõusul, mõjul, kohanemisel ja valdkondadevahelisel teadusel.

Mitu ELi rahastatud projekti (nt SARCC, ADAPTA BLUES , ADAPTO) aitasid demonstreerida riikliku bioloogilise mitmekesisuse strateegia potentsiaali üleujutuste leevendamisel ja rannikualade vastupanuvõime suurendamisel, pakkudes selle teema kohta märkimisväärseid teadmisi ja tõendusbaasi, kusjuures teadusuuringud keskendusid eelkõige väikesemahulistele sekkumistele. RECONECTi eesmärk on kiiresti tõhustada Euroopa võrdlusraamistikku hüdrometeoroloogilise ohu vähendamiseks, demonstreerides, viidates, laiendades ja kasutades suuremahulist NbS-i maa- ja looduslikes piirkondades, sealhulgas rannikualadel.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) maht on 1,21 triljonit eurot, millele lisandub 807 miljardit eurot ELi järgmise põlvkonna taasterahastust. 30% sellest eelarvest on ette nähtud tegevusteks, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

Peamised kohanemist toetavad ELi vahendid on järgmised:

• Programmi LIFE raames toetatakse nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise projekte, mis hõlmavad ka rannikualadega seotud küsimusi.
• Programm „Euroopa horisont“ hõlmab järgmisi missioone: „Kliimamuutustegakohanemine“,et toetada vähemalt 150 Euroopa piirkonda ja kogukonda, et nad muutuksid 2030. aastaks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks, ning „Meieookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks“.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.

Rakendamise toetamine

Rannikulinnadel ja kohalikel omavalitsustel on märkimisväärne võim maakasutuse poliitika ja eeskirjade üle, et kohalikke omavalitsusi ühendavad ELi ja ülemaailmsed algatused (platvormid ja võrgustikud) saaksid toetada kohanemismeetmete rakendamist. Sellised algatused nagu energia- ja kliimaalane linnapeade pakt ja C40 (sealhulgas ranniku- ja deltalinnad) ühendavad kohalikke omavalitsusi kogu maailmas, et teha koostööd kestlike kliimamuutuste vastaste meetmete võtmiseks.

Euroopa looduslike veesidumismeetmete platvorm toetab Euroopa keskkonnapoliitika rakendamist rohelise taristu valdkonnas, et aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamisega seotud integreeritud eesmärkide saavutamisele. NWRM platvorm hõlmab laia valikut lahendusi ja juhtumiuuringuid, millest mõned on olulised ka rannikualade jaoks.

MRE kohanemine

Üleujutuste direktiivis rõhutatakse, et kliimamuutused suurendavad üleujutuste tõenäosust ja kahjulikku mõju, kutsudes liikmesriike üles käsitlema kliimamuutusi oma üleujutusriski esialgsetes hindamistes ja üleujutusriski maandamise kavades ning käsitlema üleujutuste esinemise tõenäolist mõju kliimamuutustele oma üleujutusriski maandamise kavade läbivaatamisel. Võttes arvesse meretaseme tõusu ja tõenäoliselt suurenevat tormipuhangute ohtu, eeldatakse, et üleujutused avaldavad rannikualadele üha suuremat mõju. Üleujutusriski maandamise kavade viimase Euroopa ülevaate kohaselt kaalusid 26 liikmesriigist 24 oma üleujutusriski maandamise kavades vähemalt mõningaid kliimamuutuste aspekte ja kümme esitasid kindlad tõendid selle kohta, et kliimamuutuste mõju võeti arvesse. Siiski kirjeldasid vaid üksikud liikmesriigid meetodeid, mille abil kontrollida meetmete tõhusust kliimamuutuste stsenaariumide korral, samas kui mitu liikmesriiki määrasid kindlaks meetmed, mis käsitlevad kliimamuutusi kahetsematu lähenemisviisiga.

Kliimamuutused, võttes arvesse üleujutusi, on lisaks kliimamuutustest tuleneva surve hindamisele lisatud ka veepoliitika raamdirektiivi veemajanduskavadesse, mis hõlmavad ka rannikuvett. Üleeuroopalises ülevaates teise veemajanduskava kohta mainitakse, et ainult kolmandik liikmesriikidest on rakendanud erimeetmeid kliimamuutustega kohanemiseks.