Finantsküsimused

Põhisõnumid

Finantssektori infrastruktuuri enda avatus kliimamuutustele on väike võrreldes nende varade avatuse ja haavatavusega, millesse nad investeerivad. Avatus kliimariskiteguritele kajastab ELi piirkondade ja sektorite ebaühtlast haavatavust, aga ka keskendumist konkreetsetele finantssektori portfellidele, pankadele ja finantseerimisasutustele.
Kestlikud investeeringud kohanemisse on ühtlustatud ELi taksonoomias, mis peab aja jooksul hõlmama rohkem majandustegevusi ja on ülemaailmselt kohaldatav. Jätkusuutlikuks tunnistatud investeeringute kaudu saab finantssektor edendada ja toetada kohanemismeetmeid, et vähendada füüsilisi kliimariske. Jääkriske saab üle kanda kindlustusmehhanismide kaudu.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Kliimamuutused põhjustavad ELile märkimisväärseid makromajanduslikke ja eelarveriske, põhjustades Euroopas märkimisväärset kahju. See võib kahjustada majandustulemusi, vähendada maksutulusid ning suurendada valitsemissektori kulutusi katastroofidest taastumisele ja sotsiaalkuludele. Need mõjud ohustavad eelarvestabiilsust, häirivad kaubavooge, kahjustavad kapitalivaru, vähendavad tootlikkust ja vähendavad tööjõu pakkumist, takistades lõppkokkuvõttes majanduskasvu ja suurendades finantsilist ebakindlust. Näiteks 2021. aasta üleujutused Saksamaal, Belgias ja Madalmaades läksid maksma 44 miljardit eurot. Need mõjud koormavad riigi rahandust, kindlustusandjaid, investoreid ja finantsturge. Prognooside kohaselt suurenevad majanduskulud järgmistel aastakümnetel järsult ning nii otsesest kui ka rahvusvahelisest mõjust tulenevad riskid kanduvad tagasi Euroopasse.

Aastatel 1980–2023 ulatusid äärmuslikud ilmastiku- ja kliimanähtused hinnanguliselt 738 miljardi euroni (2023. aasta väärtused). Suhteliselt väike arv sündmusi põhjustab suure osa majanduslikust kahjust: 5 % suurima kahjuga ilmastiku ja kliimaga seotud sündmustest põhjustab 61 % kahjust ja 1 % sündmustest põhjustab 28 % kahjust (EMP enda arvutused, mis põhinevad algsel andmekogumil). Keskmine aastane kahjum (püsihinnad, 2023 eurot) oli 1980.–1989. aastal ligikaudu 8,5 miljardit eurot, 1990.–1999. aastal 14,0 miljardit eurot, 2000.–2009. aastal 15,8 miljardit eurot ja 2010.–2019. aastal 17,8 miljardit eurot. Viis kõrgeima aastaväärtusega aastat on 2021 (63,0 miljardit eurot), 2022 (56,0 miljardit eurot), 2002 (45,7 miljardit eurot), 2023 (43,9 miljardit eurot) ja 1999 (36,7 miljardit eurot).

Kindlustus on väga oluline kliimakatastroofide majandusliku mõju leevendamiseks, rahastades taastamist ja kattes kahjusid. Siiski oli aastatel 1980–2023 kindlustatud vähem kui 20 % Euroopa kliimaga seotud kahjudest, mis näitab märkimisväärset kaitselünka. Selle lünga täitmine poliitikavalikute abil on äärmiselt oluline. Võime vähendada kliimamuutustest tulenevat võimalikku majanduslikku kahju kindlustamata varadele ja tegevustele – kliimakaitse puudujääk – määrab suure osa ühiskonna vastupanuvõimest.

Euroopa kliimariskide hinnangus tehti kindlaks mitu finantssektori jaoks olulist kliimariski. Oht Euroopa solidaarsusmehhanismide elujõulisusele nõuab kiiret tegutsemist. Finantskriisini viiv oht riigi rahandusele ja oht Euroopa vara- või kindlustusturgudele nõuavad rohkem meetmeid. Lisaks tuleb täiendavalt uurida Euroopa finantsturgudele avalduvaid riske, mis tulenevad kliimamõjust Euroopas ja mujal.

Poliitikaraamistik

Reageerides kliimamuutuste kasvavale mõjule, on Euroopa Komisjon alustanud kliimamuutustele vastupanu võime integreerimist eelarveraamistikesse. Ka pangandus- ja kindlustussektor on hakanud ise meetmeid võtma, et nende mõjudega toime tulla.

Mis puudutab kliimamuutuste mõju Euroopa majandusele ja finantssüsteemile, siis viidatakse ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias üksikasjalikuma teabe saamiseks ELi kestliku rahanduse strateegiale, kuna kestlikul rahandusel on keskne roll Euroopa rohelise kokkuleppe poliitikaeesmärkide ning ELi kliima- ja kestlikkuseesmärkidega seotud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, et täpsustada, kuidas pädevad asutused ja turuosalised peavad direktiivis sätestatud kohustusi täitma. 2023. aasta juulis võttis komisjon vastu esimese delegeeritud õigusakti, mis sisaldab kliimamuutustega seotud avalikustamisnõudeid.

Digitaalse tegevuskerksuse määrus (DORA) on ELi määrus, mis jõustus 16. jaanuaril 2023 ja mida kohaldatakse alates 17. jaanuarist 2025. Selle eesmärk on tugevdada selliste finantssektori ettevõtjate nagu pankade, kindlustusandjate ja investeerimisühingute IT-turvalisust ning tagada, et Euroopa finantssektor suudab jääda vastupidavaks tõsiste tegevushäirete korral. See hõlmab ka kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega seotud sündmuste ja loodusõnnetuste mõju.

DORAga ühtlustatakse finantssektori tegevuskerksusega seotud norme. Seda kohaldatakse20 eri liiki finantssektori ettevõtja ja kolmandast isikust IKT-teenuste osutaja suhtes.

Kindlustussektor

Kõigi ilmastiku- ja kliimaga seotud registreeritud ohtude põhjustatud kindlustamata majandusliku kahju osakaal näib suurenevat aeglase kohanemistegevuse ja sagedasemate äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu, kui kliimakindlustuse levimus ei ole suurem. Kliimariskid rõhutavad tõenäoliselt kohalikku majandust ja põhjustavad turutõrkeid, mis mõjutavad nii tarbijaid kui ka kindlustusandjaid. Sagedasemad katastroofilised sündmused koos vajadusega täita muutuvaid regulatiivseid nõudeid võivad ohustada äriühingu ärimudeleid ja muuta mõne riski kindlustamise klientidele üle jõu käivaks või kindlustusandjatele teostamatuks. Nagu on märgitud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuenda hindamisaruande II töörühma aruandes „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus on peamine kohanemislahendus, mis parandab juurdepääsu krediidile ja kindlustusele, et vältida ressurssidele juurdepääsu ja nende arvukuse varieeruvust.

Nende probleemide lahendamiseks teeb Euroopa Komisjon järgmist:

kindlustusandjate, poliitikakujundajate ja muude sidusrühmade vahelise dialoogi tugevdamine kliimamuutustele vastupanu võimet käsitleva dialoogi kaudu. Dialoogi peamine eesmärk on seda kliimakaitse puudujääki vähendada. Seda juhivad kliimameetmete peadirektoraat ja finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat;
teeb tihedas koostöös Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA) kindlaks riskijuhtimise rahastamisvahendite parimad tavad ja edendab neid;
uurida rahastamisvahendite ja uuenduslike lahenduste laiemat kasutamist kliimast tingitud riskidega tegelemiseks.

Solventsus II on Euroopa Liidu õiguse direktiiv, millega kodifitseeritakse ja ühtlustatakse ELi kindlustusmäärus. Peamiselt puudutab see kapitali suurust, mida ELi kindlustusandjad peavad hoidma, et vähendada maksejõuetuse riski. Seni ei ole direktiivis siiski täielikult arvesse võetud kliimamuutustest tulenevaid riske ning on mitu häält, kes nõuavad selle aspekti paremat arvessevõtmist looduskatastroofide riski alammoodulis.

Pangandus- ja investeerimissektor

Pangad on üha suurema regulatiivse ja kaubandusliku surve all, et kaitsta end kliimamuutuste mõju eest ja viia oma tegevus kooskõlla ülemaailmse kestlikkuse tegevuskavaga. Õigus- ja järelevalveraamistiku puudumise tõttu on mitmed keskpangad ja reguleerivad asutused kogu maailmas saanud teadlikuks oma rollist ja võimalikest volitustest sektori ees seisvate kliimamuutuste ja keskkonnariskidega tegelemisel. Näiteks käivitas rühm keskpanku, sealhulgas Euroopa Keskpank, 2017. aastal finantssüsteemi keskkonnasäästlikumaks muutmise võrgustiku. Selle eesmärk on aidata kaasa finantssektori kliima- ja keskkonnariskide analüüsimisele ja juhtimisele ning mobiliseerida tavarahastamine, et toetada üleminekut kestlikule majandusele.

Lisaks on mitmed erapangad hakanud välja töötama uusi tooteid, näiteks rohelisi võlakirju või rohelisi hüpoteeke. Rohelised võlakirjad on võlainstrumendid, mis erinevad tavapärastest fikseeritud tulumääraga väärtpaberitest ainult selle poolest, et emitent lubab kasutada saadud tulu selliste projektide rahastamiseks, millel peaks olema positiivne keskkonna- või kliimamõju. Kestliku rahanduse tehniline eksperdirühm avaldas 2020. aastal ELi roheliste võlakirjade standardi kasutatavuse juhendi.

Rohelise hüpoteegi puhul pakub pank või hüpoteeklaenu andja eluaseme ostjale soodustingimusi, kui ta suudab tõendada, et kinnisvara, mille jaoks ta laenu võtab, vastab teatavatele keskkonnastandarditele.

Kestlike investeeringute ja jätkusuutlikkusriskidega seotud teabe avalikustamist käsitleva määrusega kehtestatakse avalikustamiskohustused selle kohta, kuidas institutsionaalsed investorid ja varahaldurid integreerivad oma riskijuhtimisprotsessidesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid. Delegeeritud õigusaktides täpsustatakse täiendavalt keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite investeerimisotsustesse integreerimise nõudeid, mis on osa institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustustest investorite ja soodustatud isikute ees.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu finantssektorile.

Paljud kestliku, kliimamuutustega kohanemise ja kliimamuutustega kohanemise rahastamisega seotud tegevused on seotud rahvusvahelise mõõtmega. Sellel lehel keskendutakse sellele, mis on EMP liikmesriikide jaoks riigisisesel tasandil oluline. Lisateavet rahvusvaheliste ja arenguaspektide kohta leiab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lehekülgedelt ja selle andmeportaalist.

Samuti keskendub valitsustevaheline kliimamuutuste rühm peamiselt rahvusvahelistele rahavoogudele (ja pigem vähese CO2-heitega kui kohanemisaspektidele), kuid valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viienda hindamisaruande (AR5) III töörühma peatükis, mis käsitleb valdkondadevahelisi investeerimis- ja rahastamisküsimusi, kirjeldatakse ka mõningaid riigisiseseid küsimusi. Mõju, kohanemise ja haavatavuse töörühma (II töörühm) panus kuuendasse hindamisaruandesse on kavandatud 2022. aastaks.

Ülemaailmne kliimamuutustega kohanemise keskus haldab kliimamuutustega seotud rahastamise programmi, et integreerida kliimamuutustega kohanemine ja vastupanuvõime otsuste tegemisse, suurendada kliimamuutustega kohanemise ja vastupanuvõime rahastamist ning töötada välja uuenduslikud rahastamisvahendid.

EEA avaldas 2007. aastal tehnilise aruande „Kliimamuutused: tegevusetuse ja kohanemise kulud ning praegu on käimas uus selleteemaline projekt, mille raames tehakse tööd kättesaadavaks 2022. aastal.

Hiljutised kohanemise rahastamist ja majandust käsitlevad teadusprojektid on näiteks projekt „Horisont 2020“_kindlustus, mida arendati edasi OASISe kahjumi modelleerimise raamistikus ja OASISe keskuses, või NAIADi projekt, mis keskendub looduse kindlustusväärtusele. Muud kohanemisökonoomika ja -rahastamisega seotud projektid on näiteks COACCH, ClimateCost Econadapt või NATURANCE. Nad uurivad katastroofiohu rahastamise ja looduspõhiste lahenduste investeeringute kombinatsioonil põhinevate lahenduste tehnilist, rahalist ja operatiivset teostatavust ja tulemuslikkust.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) maht on 1,21 triljonit eurot, millele lisandub 807 miljardit eurot ELi järgmise põlvkonna taasterahastust. 30 % sellest eelarvest on ette nähtud tegevustele, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Uue mitmeaastase finantsraamistikuga on komisjon suurendanud vahendeid kliimamuutuste ja nendega kohanemise rahastamiseks, sealhulgas selliste uuenduslike mehhanismide kaudu nagu Euroopa Kestliku Arengu Fond+, võimendades vahendeid kahepoolsete kanalite kaudu ja ELi liikmesriikide kaudu.

Täpsem teave rahastamiskohustuste kohta on kättesaadav siin ja ülevaade ELi rahastamismehhanismidest aastateks 2021–2027 on kättesaadav siin.

Lisaks ELi rahastamismehhanismidele suurendasid EL ja selle liikmesriigid 2019. aastal oma üldist kliimamuutustega seotud rahalist toetust kolmandatele riikidele 7,4 %, ulatudes 21,9 miljardi euroni, millest 52 % kulutati selleks, et aidata ELi partneritel kliimamuutustega kohaneda. Kliimamuutustega seotud rahastamise suur osakaal ELi rahvusvahelises koostöös ja eelkõige kliimamuutustega kohanemisele suunatud rahastamises jääb alles ka tulevikus.

Kohanemismeetmete rakendamise toetamine

EIOPA arendab edasi meetmeid kestliku rahanduse rakendamiseks, näiteks kindlustuskaitse lõhe tulemustabeliga, metoodilise tööga, et lisada kliimamuutused looduskatastroofide kindlustusse (Solventsuskapitali nõuded) või kahjukindlustusse ja hinnakujundusse.