Tervishoid

Tervishoid

Põhisõnumid

• Kliimamuutused süvendavad suremust ja haigusi, mis on seotud äärmuslike ilmastikunähtustega, nagu kuumalained, üleujutused või metsa- või maastikupõlengud. Prognooside kohaselt toob muutuv kliima eurooplastele kaasa ka uusi terviseriske, eelkõige siirutajate, näiteks tiigrisääskede levitatavaid haigusi. Taimede ja loomade tervist mõjutavad ka hooajalisuse muutumine, äärmuslikud ilmastikunähtused ning uued haigused ja kahjurid.
• ELil on koordineeriv roll piiriüleste terviseohtudega, sealhulgas kliimamuutustega seotud ohtudega tegelemisel. Uue programmi „EL tervise heaks“ (2021–2027) eesmärk on valmistuda tulevasteks tervisekriisideks.
• Selleks et kõrvaldada teadmistelünk kliimamuutuste mõju kohta inimeste tervisele, loodi 2021. aastal uue kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia raames Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus haldab teaduslikke tõendeid kliimaga seotud nakkushaiguste kohta. Teadusuuringute rahastamisprogrammist „Euroopa horisont“ toetatakse veelgi kliima ja inimeste tervise alaseid teadusuuringuid.
• ELi 2016. aasta taimetervise määrus ja loomatervise määrus hõlmavad kliimast tingitud riske põllukultuuridele, metsadele ja põllumajandusloomadele. Teadmisi kliima mõjust taime- ja loomatervisele on kogutud Euroopa Toiduohutusameti projekti CLEFSA kaudu.

Mõju ja haavatavus

Kliimamuutused tekitavad uusi terviseriske ja võimendavad praeguseid terviseprobleeme. Kliimamuutused avaldavad inimeste, taimede ja loomade tervisele eeldatavasti nii otsest kui ka kaudset mõju. Otsene mõju tuleneb peamiselt äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks kuumalainete ja üleujutuste intensiivsuse ja sageduse muutustest. Kaudset mõju võib tunda putukate (st sääskede ja puukide põhjustatud vektoritega levivad haigused), näriliste või vee, toidu ja õhu kvaliteedi muutuste kaudu.  Lisaks inimeste tervisele avalduvale mõjule mõjutavad kliimamuutused prognooside kohaselt ka taimede ja loomade elutsüklit. Näiteks hakkavad paljud taimed eeldatava temperatuuri tõusuga kevadel varem kasvama ja õitsema ning kasvuperiood kestab sügisel pikemat aega. Mõned loomad ärkavad talveunest varem või rändavad erinevatel aegadel.

Poliitikaraamistik

Inimeste tervis

Kliimamuutuste mõju inimeste tervisele tuleb ennetada mitmel tasandil ja mitmes poliitikavaldkonnas. Lissaboni lepingu kohaselt lasub esmane vastutus tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja osutamise eest liikmesriikidel. ELi tervishoiupoliitika täiendab seega liikmesriikide poliitikat ja tagab tervisekaitse kõigis ELi poliitikavaldkondades.

ELi tervishoiupoliitika üks peamisi ülesandeid on piiriülese tegevuse koordineerimine. 2013. aastal võttis Euroopa Liit vastu otsuse tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta. See otsus tugevdab valmisolekut ELis ja terviseohtudele reageerimise koordineerimist. See aitab liikmesriikidel valmistuda võimalikeks tulevasteks pandeemiateks ja tõsisteks piiriülesteks ohtudeks, mida põhjustavad nakkushaigused, keemilised, bioloogilised või keskkonnasündmused, sealhulgas need, mis on seotud kliimamuutustega, ning kaitsta kodanikke nende eest. ELi uue kliimamuutustega kohanemise strateegia kohaselt tegeleb EL piiriüleste terviseohtudega, sealhulgas kliimamuutustest tulenevate ohtudega, uues ELi tervisealastele hädaolukordadele reageerimise ja nendeks valmisoleku asutuses.

Äärmuslike ilmastikunähtuste ja tervise valdkonnas hõlmavad katastroofiohu vähendamisega seotud ELi poliitikameetmed põhivaldkondi, et tugevdada koostööd ELi liikmesriikide vahel eesmärgiga tõhustada nii kodanike kaitset katastroofide eest kui ka tekkivate riskide juhtimist.

Kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia esimese konkreetse tulemusena loodi Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus, et paremini jälgida, analüüsida ja ennetada kliimamuutuste mõju inimeste tervisele.

Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud komisjoni kohustus tegeleda kliima- ja keskkonnaprobleemidega. Lisaks kutsutakse kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepanekus üles tugevdama seoseid keskkonna- (sealhulgas kliima-) ja tervishoiupoliitika vahel, sealhulgas „jälgidesinimeste tervist ning kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemist”.

Komisjon on teinud ettepaneku uue programmi „EL tervise heaks“ visiooni (2021–2027) kohta, et tugevdada terviseohutust ja valmistuda tulevasteks tervisekriisideks. Programmi „EL tervise heaks“ käsitleva määruse ettepaneku eesmärk on muu hulgas „aidatavõidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise negatiivse mõjuga inimeste tervisele“. Lisaks parandab Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa terviseliidu kohta veelgi tõsiste piiriüleste ohtude, sealhulgas keskkonna- ja kliimatingimustega seotud ohtude koordineerimist.

Taimetervis

2016. aasta oktoobris võeti vastu määrus taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta (taimetervise määrus) ja see jõustus 2019. aasta detsembris. Selle eesmärk on pakkuda paremat kaitset uute taimekahjustajate sissetoomise ja leviku eest. Nende eeskirjade eesmärk on ka tagada ohutu kaubandus ning leevendada uutest probleemidest, eelkõige kliimamuutustest tulenevat mõju ja riske meie põllukultuuride ja metsade tervisele.

Loomatervis

2016. aasta märtsis võeti vastu määrus loomataudide kohta (loomatervise määrus). See ühtne ja kõikehõlmav uus loomatervise määrus toetab ELi loomakasvatussektorit tema püüdlustes konkurentsivõime ning loomade ja nende saaduste ohutu ja sujuva ELi turu poole. Samuti toetab see loomahaiguste, sealhulgas kliimamuutustega seotud uute haiguste paremat varajast avastamist ja tõrjet ning selle eesmärk on aidata vähendada loomaepideemiate esinemist ja mõju.

Terviseühtsuse põhimõte

Meie planeedi Maa olemasolu ja ülalpidamine sõltub sümbiootilisest vastastikmõjust inimeste, loomade ja keskkonna vahel, mida me jagame. Inimeste tervise ja jätkuva olemasolu tagamiseks on vaja uurida kõigi elusliikide ja keskkonna keerulist omavahelist seotust ja vastastikust sõltuvust. Terviseühtsus on lähenemisviis, mis põhineb inim-, looma- ja keskkonnatervise teaduste vahelisest tihedast koostööst tuleneval sünergilisel kasul. Sellega seoses koondab ja ühendab Euroopa Komisjon andmeid, vahendeid ja eksperditeadmisi, et teavitada, jälgida, analüüsida ja ennetada kliimamuutuste mõju inimeste tervisele, tuginedes terviseühtsuse põhimõttele.

Oluline on see, et terviseühtsuse põhimõttega luuakse raamistik kogu ühiskonda ja kogu valitsemissektorit hõlmava lähenemisviisi tagamiseks, kuna sellega tagatakse kõigi asjaomaste sektorite ja valdkondade osalemine, et käsitleda terviklikult ja koordineeritult terviseühtsuse põhimõtte kolme põhikomponenti: Inimeste tervis, loomade tervis ja keskkond.

Teadmusbaasi parandamine

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjudest, kohanemisestja haavatavusest teatati selgelt, kuidas kõigis piirkondades on järjepidevalt suurenenud kuumadest sündmustest tingitud inimeste suremus ja haigestumus, kliimaga seotud toidu ja vee kaudu levivate haiguste esinemine ning vektorite kaudu levivate haiguste esinemissagedus. Lisaks on uutes valdkondades tekkimas looma- ja inimhaigused, sealhulgas zoonoosid. Tulevase kliimaga seoses rõhutas valitsustevaheline kliimamuutuste rühm, kuidas kliimamuutused ja nendega seotud äärmuslikud sündmused suurendavad märkimisväärselt terviseprobleeme ja enneaegseid surmajuhtumeid nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Tervishoiusektor ja heaolu saaksid kasu integreeritud kohanemiskäsitustest, millega integreeritakse tervis toidu-, elatusvahendite, sotsiaalkaitse-, taristu-, vee- ja kanalisatsioonipoliitikasse, mis nõuab koostööd ja koordineerimist kõigil valitsemistasanditel. Vastupanuvõime tugevdamiseks tervishoiusektoris on tõepoolest mitmeid võimalusi sihtotstarbelisteks investeeringuteks ja rahastamiseks, nagu varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemid äärmusliku kuumuse korral; joogivee kättesaadavuse parandamine, vee ja äärmuslike ilmastikunähtustega kokkupuute vähendamine; ning tõhusad seire- ja varajase hoiatamise süsteemid vektoritega levivate haiguste seireks ja vähendamiseks.

Inimeste tervis

Kliimamuutustega kohanemist käsitlevas uues ELi strateegias märgitakse vajadust paremini mõista kliimaga seotud terviseriske. Uue strateegia peamine arengusuund on Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus, Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on toetada Euroopat kliimamuutuste tervisemõjudeks valmistumisel ja nendega kohanemisel, võimaldades juurdepääsu asjakohasele teabele, sealhulgas Euroopa ja riiklikule poliitilisele kontekstile, kliimamuutuste mõjule tervisele Euroopas, kliima- ja tervisenäitajatele, kliimat ja tervist käsitlevatele infosüsteemidele ja -vahenditele ning kliimat ja tervist käsitlevatele varajase hoiatamise süsteemidele. Samuti edendab see teabevahetust ja koostööd asjaomaste rahvusvaheliste, Euroopa, riiklike ja valitsusväliste osalejate vahel.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) vastutab nakkushaiguste, sealhulgas kliimamuutustega seotud nakkushaiguste teaduslike tõendite ja riskihindamiste eest. ECDC töötas välja Euroopa keskkonna- ja epidemioloogiavõrgustiku, mis pakub meteoroloogiliste tingimuste reaalajas jälgimise vahendeid, et hinnata vee kaudu levivate haiguste ja vektorite kaudu levivate haiguste riski, ning muid riskihindamise vahendeid. Lisaks tegeleb ECDC toidu ja veega levivate haiguste ja zoonooside andmete kogumise ja seiresüsteemiga, millest mõned peaksid kliimamuutuste mõju tõttu suurenema. Lisaks on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) võõrustanud VectorNeti, mis on platvorm andmete vahetamiseks lülijalgsete haiguste siirutajate geograafilise leviku kohta Euroopas, ning on koostanud mitmesuguseid uuringuid, milles keskendutakse kliimamuutuste mõju ja haavatavuse hindamisele Euroopas.

Euroopa Liit on rahastanud asjakohase teabe ja eksperditeadmiste arendamist kliima ja tervise valdkonnas ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ ning Copernicuse kliimamuutuste teenuse arendamise kaudu. Lisateavet kõige olulisemate teadus- ja teadmusprojektide kohta leiab Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse ressursikataloogist.

Programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) teadusraamistiku lahutamatu osa on ELi missioonid, mille eesmärk on lahendada olulisi ühiskondlikke probleeme, sealhulgas kliimamuutustega kohanemist. ELi kliimamuutustega kohanemise missioon tegutseb kliimamuutustega kohanemise meetmete portfellina (teadusprojektid, poliitikameetmed või isegi seadusandlikud algatused). Kavandatud missiooni kokkuvõttes rõhutatakse vajadust kaitsta inimeste tervist ja heaolu kliimamõjude eest (sealhulgas kõrged temperatuurid, äärmuslikud ilmastikunähtused ja nakkushaigused), pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele. Lisaks hõlmab kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioon õiglase ülemineku edendamist, et parandada inimeste tervist ja heaolu, millega kaasnevad hüved, nagu parem õhukvaliteet või tervislikumad eluviisid, rõhutades kliimamuutustega kohanemise, nende leevendamise ja tervise olulist seost.

Taime- ja loomatervis

Euroopa terviseühtsuse ühisprogrammil on tänu olemasolevatele sidemetele riiklike ametiasutuste ja poliitikakujundajatega ELi liikmesriikides märgilise tähtsusega partnerlus 38 tunnustatud toidu-, veterinaar- ja meditsiinilabori ja -instituudi vahel, mille eesmärk on ühtlustada lähenemisviise, metoodikaid, andmebaase ja menetlusi toidupõhiste zoonooside, tekkiva antimikroobikumiresistentsuse ja tekkivate ohtude hindamiseks ja ohjamiseks kogu Euroopas. Instituutidevahelist koostööd on tugevdatud, tõhustades valdkondadevahelist koostööd ja tegevuste integreerimist. See on saavutatud sihtotstarbeliste ühiste teadusprojektide, ühiste integreerivate projektide ning haridus- ja koolitustegevuse kaudu.

EFSA viis aastatel 2018–2020 ellu projekti „Kliimamuutused kui toidu- ja söödaohutuse, taime- ja loomatervise ning toiteväärtusega seotud tekkivate riskide tõukejõud“ (CLEFSA). CLEFSA on tuvastanud mitmeid kliimamuutustest tulenevaid probleeme, mis võivad mõjutada toiduohutust Euroopas, sealhulgas mõnede toidutekkeliste haiguste esinemine ja intensiivsus ning taime- ja loomatervisele kahjulike invasiivsete võõrliikide sissetoomine; potentsiaalselt toksiliste mere- ja mageveevetikate ja -bakterite õitsemise esinemine, intensiivsus ja toksilisus mitmesuguste taime- ja loomatervisele kahjulike parasiitide, seente, viiruste, vektorite ja invasiivsete liikide domineerimisel ja püsivusel; ning (taas)esinevad uued ohud, suurendavad kokkupuudet või tundlikkust teadaolevate ohtude suhtes ning muudavad mikro- ja makrotoitainete sisaldust toidus ja söödas.

Taimetervis

2021. aastal esitasid IPCC ja FAO teadusliku ülevaate kliimamuutuste mõju kohta taimekahjuritele. Käesolevas aruandes soovitatakse leevendus- ja kohanemismeetmeid. Lisaks rõhutati, et endiselt on lünki teadusuuringutes, mis käsitlevad kliimamuutuste mõju kahjuritele ja taimetervisele.

EL on rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) liige, kus ta osaleb aktiivselt taimede ja taimsete saaduste rahvusvaheliste kvaliteedistandardite kehtestamises. IPPC on valitsustevaheline leping, mille on allkirjastanud üle 180 riigi ja mille eesmärk on kaitsta maailma taimeressursse kahjurite leviku ja sissetoomise eest ning edendada ohutut kaubandust. Konventsiooniga kehtestati selle eesmärkide saavutamise peamise vahendina rahvusvahelised fütosanitaarmeetmete standardid (International Standards for Phytosanitary Measures, ISPM), muutes selle ainsaks ülemaailmseks taimetervise standardeid kehtestavaks organisatsiooniks.

Taimetervise komisjon (EFSA) loodi pärast Euroopa Komisjoni taotlust hinnata, kas tuleks kaaluda konkreetse taimekahjuri lisamist ELi kahjulike organismide loeteludesse, viies läbi kahjurite kategoriseerimise ja/või kahjuritest tuleneva riski hindamise või mõnel juhul hinnates kolmanda isiku tehtud kahjuritest tuleneva riski hindamist. Alates uue taimetervise määruse kehtestamisest 2016. aastal on EFSA-l olnud mitu omavahel seotud projekti, mille eesmärk on toetada Euroopa Komisjoni ELi territooriumi kaitsmisel taimekahjurite ja -haiguste eest ning aidata liikmesriikidel valmistuda tulevasteks fütosanitaarohtudeks.

Loomatervis

EFSA on koostanud interaktiivsed haigusprofiilid, mis annavad kasutajasõbralikku ja tõenditel põhinevat teavet siirutajate kaudu levivate haiguste ja loomatervise määruses loetletud haiguste kohta. Haigusprofiile ajakohastatakse seitsme elava süstemaatilise ülevaate abil, mis hõlmavad järgmist: 1) geograafiline jaotus; 2) eksperimentaalsed infektsioonid; 3) vaktsineerimise efektiivsus; 4) patogeenide elulemus; 5) diagnostilise testi täpsus; 6) vektorjuhtimine; 7) ravi efektiivsus. Piisavate uuringute leidmisel ja läbivaatamisel tehakse saadud andmete põhjal automaatselt metaanalüüs ning tulemused visualiseeritakse haigusprofiilides. Lisaks on esitatud lingid muudele EFSA poolt haiguste kohta tehtud riskihindamistele.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Inimeste, taimede ja loomade tervis

2020. aasta detsembris avaldas EL oma mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2021–2027. Üle 50 % järgmise pikaajalise eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kogusummast on programmi „Euroopa horisont“ kaudu ette nähtud moderniseerimise toetamiseks teadusuuringuid ja innovatsiooni hõlmavate poliitikameetmete kaudu; õiglane kliima- ja digipööre õiglase ülemineku fondi ja programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu; valmisolek, taastumine ja vastupanuvõime taaste- ja vastupidavusrahastu, rescEU ja uue terviseprogrammi kaudu. Sellega seoses on ELi seni suurima terviseprogrammi „EL tervise heaks“ (2,45 miljardit eurot, millele lisandub 3,30 miljardit eurot mitmeaastase finantsraamistiku artikli 5 alusel) eesmärk ennetada haigusi ning edendada tervist ja rahvusvahelist tervishoiualast koostööd, toetades meetmeid piiriüleste terviseohtude ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks. Programm „EL tervise heaks“ annab järgmistel aastatel olulise panuse terviseühtsuse põhimõtte kaudu, kui see on asjakohane, tunnistades ametlikult, et inimeste tervis on rangelt seotud loomatervise ja keskkonnaga.

Teadusuuringute rahastamise programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) maht on 94 miljardit eurot, et suurendada Euroopa toetust tervishoiu ja kliimaga seotud teadus- ja innovatsioonitegevusele.

Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise leheküljelt.