Mere- ja kalandussektor

Põhisõnumid

• Kliimamuutuste mõju mereveele kuhjub koos muude inimtekkeliste surveteguritega nii merel kui ka rannikualadel, mis juba mõjutavad kalandust ja merevesiviljelust, muutes saagikust ning püügipiirkondi ja sihtliike.  Lisaks mõjutab ekstreemsete sündmuste sagenemine ja karmimad tingimused avamerel eeldatavasti kõiki sinise majanduse sektoreid.
• EL tegeleb selle mõjuga, luues teadusteabekeskused, nagu Copernicuse mereteenus ning Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk, mis pakuvad tasuta ja avatud andmeid kõigile kasutajatele kogu maailmas. Samuti on selle eesmärk saavutada ELi ranniku- ja merevee hea keskkonnaseisund, käsitledes kliimamuutustega kohanemist merestrateegia raamdirektiivi kaudu ning töötades välja ja kasutades mere- ja rannikuökosüsteemide jaoks looduspõhiseid lahendusi.
• Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (2021–2027) toetatakse uuenduslikke projekte, mis aitavad kaasa vee- ja mereressursside säästvale kasutamisele ja majandamisele, sealhulgas kliimamuutustega kohanemisele.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Stuart Rankin on flickr

Mereveekogud muutuvad globaalse kliimamuutuse tagajärjel soojemaks, happelisemaks ja väiksema hapnikusisaldusega. Vee soojenemine toob kaasa liikide jaotumise muutumise ning kalapopulatsioonide kasvu ja jaotumise muutumise. Ookeani hapestumine mõjutab kaltsiumkarbonaati eritavate liikide (molluskid, planktonid ja korallid) võimet toota oma kestasid või skeletid. Hapniku vabanemine mõjutab liikide ruumilist levikut ning eelkõige suletud vesikondades, nagu Läänemeri ja estuaarid, suuremaid ja sagedasemaid hüpoksia ja anoksia juhtumeid, mis mõjutavad liikide ellujäämist ja halvendavad ökosüsteemi tervist. Kahjulik vetikate õitsemine toimub vastuseks eutrofeerumisele koos kliimamuutustega ning sellel on negatiivne mõju mereökosüsteemidele, kalandusele, turismile, majandusele ja inimeste tervisele.

Arktika temperatuurid tõusevad kiiremini kui maailma aasta keskmine, mis lõppkokkuvõttes põhjustab merevee taseme tõusu ja mõjutab ookeanide dünaamikat, mis mõjutab mere esmatootmist. See koos inimsurvega Arktika kasutamisele mõjutab bioloogilist mitmekesisust, kalandust ja kohalikke elatusvahendeid.  Kliimamuutused kuhjuvad koos muude inimtekkeliste surveteguritega, nagu ülepüük ja merereostus nii merel kui ka rannikualadel, millel on kombineeritud mõju mereökosüsteemidele ja peamistele ökosüsteemi teenustele. Kalandus ja merevesiviljelus kannatavad juba praegu kliimamuutuste mõju all, kuna saagikus on muutunud ning püügipiirkonnad ja sihtliigid on muutunud.  Lisaks mõjutab äärmuslike sündmuste sagenemine ja karmimad tingimused avamerel eeldatavasti kõiki sinise majanduse sektoreid, nagu meretransport, sadamategevus ja avamereenergia tootmine.

Euroopa kliimariskide hinnangus tehti kindlaks, et kliimamuutustest ja muudest inimtekkelistest teguritest tulenev oht mereökosüsteemidele on eriti kiireloomuline probleem, millega tuleb tegeleda. Maismaa- ja mageveeökosüsteeme ähvardavad ohud võivad mereökosüsteeme kaskaadida.

Poliitikaraamistik

ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia (2021) eesmärk on viia ellu 2050. aasta visioon kliimamuutustele vastupanuvõimelisest Euroopast. Kliimamuutustega kohanemine on arukam, kuna see aitab vähendada kliimamõju ja vastupanuvõimet. Tugevdatakse ookeanide mõõtmisi ja vaatlusi ning teadusteabe keskusi, nagu Copernicuse mereteenus ning Euroopa merevaatlus-ja andmevõrk(EMODnet), mis pakuvad tasuta ja avatud andmeid kõigile kasutajatele kogu maailmas. Kohanemine muutub süsteemsemaks, tugevdades seost ühise kalanduspoliitikaga ja muude ELi algatustega, mis aitavad kaasa kohalikule kohanemisele, soodustades ka kalanduse kohalike tegevusrühmade suuremat kaasamist. Looduspõhiste lahenduste rolli mere- ja rannikuökosüsteemide jaoks nimetatakse mitmeotstarbelisteks, laitmatuteks ja tõhusateks lahendusteks, millel on ka süsiniku sidumise potentsiaal. Uued rahastamisalgatused (sealhulgas programm „Euroopa horisont“)muudavad kohanemise kiiremaks. Kohanemisstrateegias, mille eesmärk on muuta kohanemine rahvusvaheliseks, tunnistatakse vajadust lisada kliimamuutustega seotud kaalutlused tulevastesse lepingutesse, et kaitsta rahvusvahelisi ressursse, nagu rahvusvaheline kalandus ja bioloogiline mitmekesisus, isegi väljaspool riiklikku jurisdiktsiooni olevatel aladel.

2021. aasta mais võttis komisjon vastu uue lähenemisviisi kestliku sinise majanduse arendamiseks ELis, kiites heaks Euroopa rohelise kokkuleppe põhimõtted. Selles tunnistatakse kliimamuutuste laastavat mõju ookeanidele ja rannikualadele ning merel toimuva majandustegevuse kumulatiivset mõju. See julgustab ettevõtjaid kasutama või looma taastuvaid ressursse, säilitama mereökosüsteeme, vähendama reostust ja suurendama vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Lisaks on EL määratlenud mere säästva majandamise ja juhtimise seisukohast oluliste valdkondadevaheliste ja valdkondlike poliitikameetmete liigendatud raamistiku. ELi integreeritud merenduspoliitika (IMP) eesmärk on pakkuda sidusamat ja koordineeritumat lähenemisviisi mere- ja merendusküsimustele, võttes arvesse ka kliimamuutusi. Merestrateegia raamdirektiiv on integreeritud merenduspoliitika keskkonnaalane tugisammas. Sellega kehtestatakse ühine raamistik, mille kohaselt peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid ELi ranniku- ja merevee hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks. Merestrateegia raamdirektiivi kohaselt ja oma vastavate riiklike merestrateegiate väljatöötamisel peavad liikmesriigid vajaduse korral täpsustama kõik tõendid kliimamuutuste mõju kohta.

Ühine kalanduspoliitika on ELi kalanduspoliitika alus. Ühises kalanduspoliitikas määratakse kindlaks ühised eeskirjad, mille eesmärk on tagada, et kalandus ja vesiviljelus oleksid keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikud ning pakuksid ELi kodanikele tervislikku toitu. Kestlik kalandus, mida viiakse ellu ühise kalanduspoliitika kaudu, on vajalik vastupanuvõime suurendamiseks ja Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu mere- ja kalandussektorile.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: „Mõjud, kohanemine ja haavatavus“on esitatud kõige ajakohasemad teaduslikud teadmised kliimamuutuste mõju kohta kalandusele ja vesiviljelusele ning nende tootlikkusele, keskendudes ka üha suurematele raskustele inimeste vajaduste rahuldamisel.

Kliimamuutuste mõju, mis on seotud globaalse soojenemisega 1,5 °C-ni võrreldes 2 °C-ga merekeskkonna bioloogilisele mitmekesisusele, kalandusele ja ökosüsteemidele ning jätkuva globaalse soojenemisega ookeanile ja krüosfäärile, on kirjeldatud kahes muus eriaruandes: IPCC eriaruanne globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra ning IPCC eriaruanne ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas (SROCC).

Pärast SROCCi raames toimunud arutelu tutvustati 2019. aasta detsembris Madridis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungjärgul algatuse „Ookean kliima pärast“ aruannet „Ookean ja ookean“ ning kliimaplatvormi „Ocean & Climate Platform“poliitilisi soovitusi. Selle COPi kuulutas president siniseks COPiks, tunnistades tihedaid seoseid kliima seisundi ja ookeanide seisundi vahel.

Kliimamuutustest tulenevad väljakutsed kalandusele ja vesiviljelusele ning kohanemismeetmed on kahe FAO aruande keskmes: „Global synthesis of current knowledge, adaptation and mitigation options“ (Olemasolevate teadmiste, kohanemis- ja leevendamisvõimaluste üleilmne süntees) (2018) ja „Adaptive management of fisheries in response to climate change“ (Kalavarude kohandatud majandamine kliimamuutustele reageerimiseks) (2021).

Osana integreeritud merenduspoliitikast teeb EL suuri jõupingutusi eri allikatest pärit mereandmete koondamiseks (Merealasedteadmised 2000). EMODNET pakub juurdepääsu mitmesugustele andmetele, toodetele ja metaandmetele, mis on seotud batümeetria, geoloogia, merepõhja elupaikade, keemia, bioloogia, füüsika ja inimtegevusega. Lisaks pakub Copernicuse mereteenus korrapärast ja süstemaatilist võrdlusteavet füüsiliste ookeanide ja piirkondlike merede seisundi kohta ning Euroopa mereatlas jagab mitmesugust ruumilist teavet Euroopa merede ja rannikualade kohta.

Merekaitsealad on rahvusvaheliselt tunnustatud vahend nii kohanemise kui ka leevendamise toetamiseks. Ülevaade merekaitsealadest ja nende tulevikuväljavaated on esitatud Euroopa Keskkonnaameti aruandes merekaitsealade võrgustike kohta Euroopa meredes (2015). Tuginedes ETC/ICM uuringule „Spatial Analysis of Marine Protected Area Networks in Europe's Seas“ (Euroopa merede kaitsealade võrgustike ruumiline analüüs), avaldati Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2018. aasta ülevaade merekaitsealade kohta.

ELi rahastatud projektid (nt MPA-ADAPT ja MPA-ENGAGE Vahemerel, ATLAS Atlandi ookeanil) on andnud kliimamuutustega kohanemiseks selles valdkonnas märkimisväärseid teadmisi. Välja on töötatud otsuste tegemist toetavad raamistikud ja vahendid, et aidata otsustajatel kohaneda. Saarte kliimamuutustega kohanemise toetusvahend töötati välja projekti SOCLIMPACT raames, et aidata poliitikakujundajatel koostada nende saarte jaoks kohandatud kliimamuutustega kohanemise strateegiaid ja kavasid. ClimeFish  otsuste tugiraamistik sisaldab otsuste tugiressursse ja -süsteeme, mille üldeesmärk on aidata tagada kestlik mereandide tootmine kliimamuutuste tingimustes.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) eelarvest eraldatakse 30 % kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist aastateks 2021–2027 (EMKVF)toetatakse uuenduslikke projekte, mis aitavad kaasa vee- ja mereressursside säästvale kasutamisele ja majandamisele ning aitavad täita ka Euroopa rohelise kokkuleppe, ELi kliima- ja keskkonnapoliitika tegevuskava eesmärke.

Programmist LIFE kaasrahastatakse projekte, mis hõlmavad mere- ja rannikuökosüsteemide taastamist, suurendades vastupanuvõimet kliimamuutustele. Uus programm „Euroopa horisont“ hõlmab kolme sammast: tipptasemel teadus, üleilmsed probleemid ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja innovaatiline Euroopa. Teise samba raames on eraldi teemavaldkond (n.6) pühendatud toidule, biomajandusele, loodusvaradele, põllumajandusele ja keskkonnale ning see hõlmab teadusuuringute valdkondadena meresid ja ookeane. Uusi võimalusi oodatakse missioonidelt „Mission Starfish 2030“ ja „Restoreour Ocean and Waters“ (Meie ookeanide ja vetetaastamine), mille eesmärk on arendada teadmisi meie ookeanide ja vete kohta ning taastada ja kaitsta neid 2030. aastaks. Ookeanide ühise kavandamise algatus on valitsustevaheline pikaajalise koostöö platvorm, mis on avatud kõigile ELi liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele, kes investeerivad mere- ja merendusuuringutesse. Kliimamuutused on ookeanide ühise kavandamise algatuse 2021.–2025. aasta strateegia strateegiline valdkond vastupanuvõimeliste ookeanide jaoks omavahel seotud prioriteetsete valdkondade raamistikus.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Rakendamise toetamine

FARNET on kogukond, kuhu kuuluvad inimesed, kes rakendavad EMKVFi raames kogukonna juhitud kohalikku arengut. See võrgustik ühendab kalanduse kohalikke tegevusrühmi, korraldusasutusi, kodanikke ja eksperte kogu EList, et töötada kalanduse ja rannikualade kestliku arengu nimel. ELi kohanemisstrateegias nähakse ette piirkondlike organite suurem kaasamine nende rühmade kaudu. FARNETi juhendis „Kalanduspiirkondade tulevikku suunatud strateegiad“märgiti, et kohalike teadlikkuse suurendamise projektide ning kohalikke ja kestlikke tooteid ja teenuseid soosivaid elustiilimuutusi edendavate algatuste toetamise kaudu saavad kalanduse kohalikud tegevusrühmad aidata kogukondi kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel.

Kohanemise MRE

Aruanne merestrateegia raamdirektiivi esimese rakendustsükli kohta (2020) näitab, et ELi merekeskkonna kaitse raamistik on üks ulatuslikumaid ja ambitsioonikamaid kogu maailmas. Siiski tuleb seda tugevdada, et suuta toime tulla peamiste surveteguritega, nagu ülepüük ja jätkusuutmatud püügitavad, plastprügi, liigsed toitained, veealune müra, reostus ja muud liiki keskkonnasurve. Kuigi kliimamuutused on üks peamisi merekeskkonnale avalduvaid survetegureid, mille liikmesriigid on esile toonud, ei ole ELi tasandi seirekavades hästi välja toodud selliseid põhiteemasid nagu ookeanide hapestumine Euroopa meredes ja mere kuumalainete mõju mere elurikkusele. Tõhusalt majandatud merekaitsealad on osa riiklike merestrateegiate meetmeprogrammist, mille eesmärk on vältida liikide ja elupaikade kadumist ja seisundi halvenemist ning suurendada rannikualade kaitset ja ökosüsteemide vastupanuvõimet ülemaailmsetele muutustele.