All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesPõhisõnumid
- Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kliimameetmed on omavahel lahutamatult seotud: Bioloogilisel mitmekesisusel on kliima reguleerimisel oluline roll, kuid samal ajal mõjutavad kliimamuutused kõiki liike ja nende elupaiku. Kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi dünaamikat ja elupaikade sobivust elurikkuse jaoks.
- Ökosüsteemipõhised lähenemisviisid võivad aidata vähendada elurikkuse haavatavust ning ökosüsteemipõhised majandussektorid saavad tunnistada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, võttes kasutusele ökosüsteemipõhise lähenemisviisi. Seda on võimalik saavutada elupaikade ja liikide majandamise, maakasutuse kohandamise ja veemajandusmeetmete abil, mis parandavad ökoloogilist taristut ning suurendavad kohalike populatsioonide ja elupaikade stabiilsust.
- See on ette nähtud ELi poliitilises raamistikus, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse strateegias, linnudirektiivis ja elupaikade direktiivis, Natura 2000 võrgustikus, rohelise taristu strateegias ja invasiivseid liike käsitlevas ELi määruses, koos seonduvate meetmetega valdkondliku poliitika raames (nt ühine põllumajanduspoliitika ja ühine kalanduspoliitika). Märkimisväärseid investeeringuid tehakse teadmiste arendamisse, et toetada elurikkust ning taastada või säilitada heas seisundis ja ökosüsteeme.
Mõju, haavatavus ja riskid

Kliimamuutused on üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise põhjustajaid. Kliimamuutused mõjutavad kaudselt ka elurikkust, sest need mõjutavad mitteklimaatilisi tegureid, nagu maakasutuse muutus ja maa majandamise tavad.
Kliimamuutused hõlmavad muutusi liikide levikus ja arvukuses ning ohustavad olemasolevaid toiduvõrke. Elupaigad võivad muutuda või kaduda ning liikide populatsioonid võivad muutuda üha isoleeritumaks või väljasuremisohus olevamaks (suur risk Euroopa kliimariskide hindamises (EUCRA)). Prognoositakse, et kliimamuutused muudavad taimede ja loomade elutsüklit. Näiteks eeldatava temperatuuri tõusuga hakkavad paljud taimed kasvama ja õitsema kevadel varem ning kasvuperiood kestab sügisel kauem. Mõned loomad ärkavad talveunest varem või rändavad erinevatel aegadel. Sellised muutused mõjutavad ka teenuseid, mida ökosüsteemid ühiskonnale pakuvad. Lisaks võib kliimast tingitud liikide invasioon kohalikku elurikkust veelgi vähendada (suur risk EUCRAs).
Veel üks oht elurikkusele tuleneb metsa- ja maastikupõlengute sagenemisest ja intensiivsusest aladel, mis võivad põhjustada elupaikade pöördumatut hävimist (suur risk EUCRAs).
Poliitikaraamistik
2020. aastal Euroopa rohelise kokkuleppe raames vastu võetud ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 seatakse ELi elurikkus taastumise teele, tunnistades, et elurikkuse vähenemine ja kliimakriisid on omavahel seotud ja nõuavad koordineeritud tegevust. Neid seoseid tunnistatakse kindlalt ka ELi kohanemisstrateegias, mis on veel üks Euroopa rohelise kokkuleppe oluline osa looduspõhiste lahenduste laiendamise kaudu. Looduspõhiseid lahendusi peetakse peamiseks mehhanismiks, mille abil lahendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimamuutuste kaksikkriisi ning tuua kasu loodusele, ühiskonnale ja majandusele.
ELi poliitikas tunnistatakse roheliste ja siniste maastikuelementide otsustavat rolli kliimamuutustega kohanemisel, kusjuures ELi linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi alusel loodud Natura 2000 võrgustik on kaitsealade ainulaadne selgroog. Suunised kliimamuutustega tegelemiseks Natura 2000 alade majandamisel töötati välja 2013. aastal, et hõlbustada alade majandamist ja otsuste tegemist kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Suunistes täpsustatakse vajadust minna staatilisest kaitseperspektiivist üle kohanduvale majandamisviisile, mis hõlmab võimaliku kliimamõju arvessevõtmist ja seda mõju arvesse võtvate majandamismeetmete kavandamist.
22. juunil 2022 võttis komisjon vastu õiguslikult siduva looduse taastamise määruse ettepaneku. Selle eesmärk on tagada kliimamuutustest tulenevate ohtude suhtes vastupanuvõimelised ökosüsteemid, elupaigad ja liigid ning aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kui peamisele looduspõhisele lahendusele.
ELi rohelise taristu strateegias viidatakse otseselt kliimamuutustega kohanemist käsitlevale ELi strateegiale rohelise taristu meetmete, kliimamuutustega kohanemist soodustavate ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside ja katastroofiohu vähendamise kaudu. Rohelise taristu kontseptsioon kirjeldab ökoloogilisi võrgustikke nende laiemas kontekstis (lisaks kaitsealadele) ning rõhutab, kui oluline on säilitada ja taastada ökosüsteemi kaupade ja teenuste pakkumine ühiskonnale ning multifunktsionaalsete ökosüsteemide väärtus. Roheline taristu aitab kaasa ka Natura 2000 võrgustiku sidususele, parandades maastiku läbilaskvust. Sellega luuakse ökoloogilised võrgustikud, mis võivad aidata parandada tulevast ökoloogilist vastupanuvõimet, sest rohelised koridorid võimaldavad liikidel kliimamuutustele reageerimiseks oma levilat muuta.
Invasiivsed võõrliigid on üks peamisi ohte elurikkusele ja ökosüsteemi teenustele, eriti geograafiliselt ja evolutsiooniliselt isoleeritud ökosüsteemides, näiteks väikesaartel. Muu hulgas suurendavad kliimamuutused (uute) invasiivsete liikide, eelkõige termofiilsete liikide leviku ohtu. Seda on käsitletud invasiivseid liike käsitlevas ELi määruses.
Eelkõige seoses ökosüsteemi teenustega on olemas koostoime teiste sektoritega. ELi strateegias „Talust taldrikule“ seotakse toiduainete tarneahel selgelt bioloogilise mitmekesisuse ja kliimaga. Lisaks on nii veepoliitika raamdirektiivis, merestrateegia raamdirektiivis, ühises põllumajanduspoliitikas kui ka ühises kalanduspoliitikas olemas sektoripõhised lähenemisviisid bioloogilise mitmekesisuse ja kliimaga seotud kaasnevate hüvede käsitlemiseks.
Teadmistebaasi parandamine
2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang suurtele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu elurikkuse sektorile.
Kliimat, elurikkust ja ökosüsteeme peetakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuendas hindamisaruandes „Climate Change 2022: mõju, kohanemine ja haavatavus. Bioloogilise mitmekesisuse suutlikkus kohaneda prognoositud kliimamuutustega on piiratud (nagu on prognoositud IPCC eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra). Seepärast on oluline toetada elurikkuse vastupanuvõimet kliimamuutustele, et säilitada ökosüsteemi toimimine. Kliimamuutuste mõju saab tõhusalt vähendada ainult bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega (või taastamisega) 30–50 % maakera magevee- ja ookeanialadest. Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine või taastamine loob puhvri, mis vähendab mõju ja meie haavatavust üha äärmuslikumate kliimanähtuste suhtes.
Ühise bioloogilise mitmekesisuse ja kliima tegevuskava käsitlemiseks on käivitatud koostöö valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) ning valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) vahel. Esimese seminari tulemuseks oli teaduslik tulemus, milles kirjeldatakse seoseid ja mõjupunkte praeguses juhtimises ja sotsiaal-ökoloogilistes süsteemides, mis võivad aidata edendada üleminekut ümberkujundavale juhtimisele, et tegeleda elurikkuse, kliima ja ühiskonna vahelise seosega.
Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas näitajatel põhineva hinnangu varasemate ja prognoositavate kliimamuutuste ning nende mõju kohta ökosüsteemidele ja ühiskonnale. Ühes teises EEA aruandes tunnistatakse, et looduspõhised lahendused on peamine vahend bioloogilise mitmekesisuse ja kliima ühise tegevuskava mobiliseerimiseks. Euroopa territoriaalse koostöö maismaa ranniku- ja merevee rühm avaldas aruande „Bioloogiline mitmekesisus Euroopa meredes“, milles antakse ülevaade veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse olukorrast, sealhulgas kliimamuutuste mõjust ja suundumustest.
Teadusuuringute Ühiskeskusel on bioloogilise mitmekesisuse teadmuskeskus, et luua teaduslik alus ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika, sealhulgas kliimamuutuste poliitika integreerimiseks. Komisjon avaldas 2021. aasta juulis esimese ELi ökosüsteemi hinnangu, milles rõhutati, et kliimamuutuste mõju elurikkusele suureneb. BiodiverCities on hiljuti käivitatud ELi katseprojekt, mille eesmärk on parandada kodanikuühiskonna osalemist linnade bioloogilise mitmekesisuse ning linnades ja nende ümbruses loodusega seotud otsuste kavandamises.
Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S), mida Euroopa Liidu nimel rakendab Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, kogub andmeid, et jälgida kliimat ja prognoosida selle muutumist tulevikus. Seda teavet saab kasutada selleks, et uurida, kuidas täpselt mõjutavad kliimamuutused eri sektoreid, maastikke ja ökosüsteeme.
Põhjalikud andmed ja teave bioloogilise mitmekesisuse kohta ELis on esitatud Euroopa bioloogilise mitmekesisuse infosüsteemis (BISE) koos teabega selle kohta, kuidas kliimamuutused mõjutavad bioloogilist mitmekesisust.
Investeeringute ja rahastamise toetamine
ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) maht on 1,21 triljonit eurot, millele lisandub 807 miljardit eurot ELi järgmise põlvkonna taasterahastust. 30 % sellest eelarvest on ette nähtud tegevustele, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.
ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärk on eraldada loodusele vähemalt 20 miljardit eurot aastas ja tagada, et märkimisväärne osa 30 % mitmeaastasest finantsraamistikust, mis on ette nähtud kliimameetmetele, investeeritakse elurikkusesse ja looduspõhistesse lahendustesse. Selles tunnistatakse selliste ökosüsteemitüüpide taastamist, mis on eriti olulised CO2 sidujad, nagu metsad, turbaalad, rohumaad, märgalad, mangroovid ja mererohuga niidud, ning tunnistatakse sellega seoses ka mulla taastamise rolli. See võimaldab luua kaitsesamba raames sidusa üleeuroopalise loodusvõrgustiku, et võimaldada liikide rännet ja kliimamuutustega kohanemist.
Peamised kohanemist toetavad ELi vahendid on järgmised:
- programm LIFE;
- Programm „Euroopa horisont“: elurikkuse ja kliimamuutustega kohanemise seisukohast on kõige olulisem 6. teemavaldkond, mis käsitleb toitu, biomajandust, loodusvarasid, põllumajandust ja keskkonda.
Bioloogilise mitmekesisuse ja kohanemise alaseid teadusuuringuid toetatakse ka programmi BiodivERsA ERA-Net kaudu, mis koordineerib riiklikke bioloogilise mitmekesisuse uurimisprogramme kogu Euroopas.
Praegu on ELi eelarves registreeritud bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste peamine liikumapanev jõud ühine põllumajanduspoliitika ja see peaks jätkuma. Olulisi kulutusi tehakse ka Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi raames. Põhjaliku ülevaate leiab kohanemismeetmete ELi poolse rahastamise lehelt.
MRE kohandamisest
EEA 2020. aasta looduse seisundi aruande peamised järeldused hõlmavad kinnitust, et kliimamuutused kujutavad endast kasvavat ohtu elurikkusele ning et põllumajanduslik tegevus, maa kasutamata jätmine ja reostus on elupaikadele ja liikidele suur surve. Et mõista muutusi Euroopa bioloogilises mitmekesisuses aja jooksul, tugineb Euroopa Liit järjepidevalt ja võrreldavalt kogutud ja esitatud andmetele. Iga kuue aasta järel peavad ELi liikmesriigid esitama aruande linnupopulatsioonide suuruse ja suundumuste kohta (linnudirektiivi artikkel 12) ning sihtelupaikade ja -liikide kaitsestaatuse ja suundumuste kohta (elupaikade direktiivi artikkel 17) oma Euroopa territooriumil. Selleks et uurida elurikkuse kaitse ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoimet ja kompromisse, korraldasid valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) ja valitsustevaheline kliimamuutuste rühm 2021. aastal seminari. See on teaduslik aruanne, mis töötati välja oluliste rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide kontekstis. Seminaril uuriti kliima ja elurikkuse koostoimet alates praegustest suundumustest kuni looduspõhiste lahenduste rolli ja rakendamise ning inimühiskonna kestliku arenguni.
Highlighted indicators
Resources
Esiletõstetud juhtumiuuringud
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?