Bioloogiline mitmekesisus

Põhisõnumid

• Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kliimameetmed on omavahel lahutamatult seotud: Bioloogilisel mitmekesisusel on kliima reguleerimisel oluline roll, kuid samal ajal mõjutavad kliimamuutused kõiki liike ja nende elupaiku. Kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi dünaamikat ja elupaikade sobivust bioloogilise mitmekesisuse jaoks.
• Ökosüsteemipõhised lähenemisviisid võivad aidata vähendada elurikkuse haavatavust ning ökosüsteemipõhised majandussektorid saavad tunnistada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, võttes kasutusele ökosüsteemipõhise lähenemisviisi. Seda on võimalik saavutada elupaikade ja liikide majandamise, maakasutuse kohandamise ja veemajanduse meetmete kaudu, mis parandavad ökoloogilist taristut ning suurendavad kohalike populatsioonide ja elupaikade stabiilsust.
• ELi poliitiline raamistik, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse strateegia, linnustiku ja elupaikade direktiiv, Natura 2000, rohelise taristu strateegia ja ELi invasiivseid liike käsitlev määrus, näeb selle ette koos valdkondlike poliitikate (nt ühine põllumajanduspoliitika ja ühine kalanduspoliitika) raames võetavate seonduvate meetmetega. Märkimisväärseid investeeringuid tehakse teadmiste arendamisse, et toetada bioloogilist mitmekesisust ning taastada või säilitada terveid ja ökosüsteeme.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Orhan Kartal, Climate Change PIX /EEA

Kliimamuutused on üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise põhjustajaid. Kliimamuutused mõjutavad kaudselt ka elurikkust, sest need mõjutavad mitteklimaatilisi tegureid, nagu maakasutuse muutus ja maamajandamistavad.

Kliimamuutused hõlmavad muutusi liikide levikus ja arvukuses ning ohustavad olemasolevaid toiduvõrke. Elupaigad võivad muutuda või kaduda ning liikide populatsioonid võivad muutuda üha isoleeritumaks või väljasuremisohus olevaks (suur risk Euroopa kliimariskide hinnangus (EUCRA)). Prognoositakse, et kliimamuutused muudavad taimede ja loomade elutsüklit. Näiteks temperatuuri eeldatava tõusuga hakkavad paljud taimed kasvama ja õitsema kevadel varem ning kasvuperiood kestab sügisel kauem. Mõned loomad ärkavad talveunest varem või rändavad erinevatel aegadel. Sellised muutused mõjutavad ka teenuseid, mida ökosüsteemid ühiskonnale pakuvad. Lisaks võib kliimast tingitud liikide sissetung veelgi vähendada kohalikku elurikkust (suur risk EUCRAs).

Teine oht elurikkusele tuleneb metsa- ja maastikupõlengute sagenemisest ja intensiivsuse suurenemisest aladel, mis võivad põhjustada elupaikade pöördumatut kadu (suur risk EUCRAs).

Poliitikaraamistik

2020. aastal Euroopa rohelise kokkuleppe raames vastu võetud ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 seab ELi elurikkuse taastumise teele, tunnistades, et elurikkuse vähenemine ja kliimakriisid on omavahel seotud ja nõuavad koordineeritud tegevust. Neid seoseid tunnustatakse kindlalt ka ELi kohanemisstrateegias, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe teine oluline komponent looduspõhiste lahenduste laiendamise kaudu. Looduspõhiseid lahendusi nähakse peamise mehhanismina bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja kliimamuutustega seotud topeltkriisi lahendamiseks ning loodusele, ühiskonnale ja majandusele kasu toomise potentsiaali jaoks.

ELi poliitikas tunnistatakse roheliste ja siniste maastikuelementide otsustavat rolli kliimamuutustega kohanemisel, kuna ELi linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi alusel loodud Natura 2000 võrgustik moodustab kaitsealade ainulaadse selgroo. 2013. aastal töötati välja suunised kliimamuutustega tegelemiseks Natura 2000 alade majandamisel, et hõlbustada alade majandamist ja otsuste tegemist kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Suunistes täpsustatakse vajadust minna staatiliselt kaitseperspektiivilt üle kohanduvale majandamisviisile, mis hõlmab võimalike kliimamõjude arvessevõtmist ja neid mõjusid arvesse võtvate majandamismeetmete kavandamist.

22. juunil 2022 võttis komisjon vastu õiguslikult siduva looduse taastamise määruse ettepaneku. Selle eesmärk on tagada vastupanuvõimelised ökosüsteemid, elupaigad ja liigid kliimamuutustega seotud ohtude suhtes ning aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele kui peamisele looduspõhisele lahendusele.

ELi rohelise taristu strateegias viidatakse otseselt ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiale rohelise taristu meetmete, ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside kaudu, et soodustada kohanemist ja katastroofiohu vähendamist. Rohelise taristu kontseptsioon kirjeldab ökoloogilisi võrgustikke nende laiemas kontekstis (väljaspool kaitsealasid) ning rõhutab, kui oluline on säilitada ja taastada ökosüsteemi kaupade ja teenuste pakkumine ühiskonnale ning multifunktsionaalsete ökosüsteemide väärtus. Roheline taristu aitab kaasa ka Natura 2000 võrgustiku sidususele, parandades maastiku läbilaskvust. See loob ökoloogilisi võrgustikke, mis võivad aidata parandada tulevast ökoloogilist vastupanuvõimet, sest rohelised koridorid võimaldavad liikidel kliimamuutustele reageerimiseks oma leviala muuta.

Invasiivsed võõrliigid on üks peamisi ohte bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemi teenustele, eelkõige geograafiliselt ja evolutsiooniliselt isoleeritud ökosüsteemides, näiteks väikesaartel. Muude tegurite hulgas suurendavad kliimamuutused (uute) invasiivsete liikide, eelkõige termofiilsete liikide leviku ohtu. Seda käsitletakse invasiivseid liike käsitlevas ELi määruses.

Eelkõige ökosüsteemi teenuste puhul on olemas koostoime teiste sektoritega. ELi strateegias „Talust taldrikule“ seotakse toiduainete tarneahel sõnaselgelt bioloogilise mitmekesisuse ja kliimaga. Lisaks on nii veepoliitika raamdirektiivil, merestrateegia raamdirektiivil, ühisel põllumajanduspoliitikal kui ka ühisel kalanduspoliitikal sektoripõhised lähenemisviisid bioloogilise mitmekesisuse ja kliimaga seotud kaasnevate hüvede käsitlemiseks.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu elurikkuse sektorile.

Kliimat, elurikkust ja ökosüsteeme peetakse IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruandes „Climate Change 2022: Mõju, kohanemine ja haavatavus. Bioloogilisel mitmekesisusel on piiratud võime kohaneda prognoositud kliimamuutustega (nagu on prognoositud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °Cvõrra). Seepärast on ökosüsteemi toimimise säilitamiseks oluline toetada bioloogilise mitmekesisuse vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kliimamuutuste mõju saab tõhusalt vähendada ainult elurikkuse säilitamise (või taastamise) kaudu 30–50 %-l Maa magevee- ja ookeanialadest. Elurikkuse kaitsmine või taastamine loob puhvri, mis vähendab mõju ja meie haavatavust üha äärmuslikumate ilmastikunähtuste suhtes.

Bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste ühise tegevuskava käsitlemiseks on käivitatud koostöö valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) vahel. Esimese seminari tulemuseks oli teaduslik tulemus, milles kirjeldatakse seoseid ja mõjutuspunkte praeguses juhtimises ja sotsiaal-ökoloogilistes süsteemides, mis võivad aidata edendada üleminekut ümberkujundavale juhtimisele, et käsitleda elurikkuse, kliima ja ühiskonna vahelist seost.

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas näitajatel põhineva hinnangu varasemate ja prognoositavate kliimamuutuste ning nende mõju kohta ökosüsteemidele ja ühiskonnale. Ühes teises Euroopa Keskkonnaameti aruandes tunnistatakse, et looduspõhised lahendused on peamine vahend bioloogilise mitmekesisuse ja kliima ühise tegevuskava mobiliseerimiseks. Euroopa territoriaalse koostöö ranniku- ja merevete rühm avaldas dokumendi „Bioloogiline mitmekesisus Euroopa meredes“, milles antakse ülevaade veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse olukorrast, sealhulgas kliimamuutuste mõjust ja suundumustest.

Teadusuuringute Ühiskeskusel on bioloogilise mitmekesisuse teadmuskeskus, mis loob teadusliku aluse ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika, sealhulgas kliimamuutuste poliitika integreerimiseks. 2021. aasta juulis avaldas komisjon esimese ELi ökosüsteemi hinnangu, milles rõhutati, et kliimamuutuste mõju elurikkusele suureneb. BiodiverCities on hiljuti käivitatud ELi katseprojekt, mille eesmärk on parandada kodanikuühiskonna osalemist linnade bioloogilist mitmekesisust ning linnade ja nende ümbruse loodust käsitlevate otsuste kavandamisel.

Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S),mida rakendab Euroopa Liidu nimel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, kogub andmeid, et jälgida kliimat ja prognoosida, kuidas see tulevikus muutub. Seda teavet saab kasutada, et uurida, kuidas kliimamuutused mõjutavad eri sektoreid, maastikke ja ökosüsteeme.

Põhjalikke andmeid ja teavet bioloogilise mitmekesisuse kohta ELis võib leida Euroopa bioloogilise mitmekesisuse teabesüsteemist (BISE), mis sisaldab teavet selle kohta, kuidas kliimamuutused bioloogilist mitmekesisust mõjutavad.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) maht on 1,21 triljonit eurot, millele lisandub 807 miljardit eurot ELi järgmise põlvkonna taasterahastust. 30 % sellest eelarvest on ette nähtud tegevustele, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärk on eraldada loodusele vähemalt 20 miljardit eurot aastas ja tagada, et märkimisväärne osa mitmeaastase finantsraamistiku kliimameetmetele eraldatud 30 %st investeeritakse elurikkusesse ja looduspõhistesse lahendustesse. Selles tunnistatakse selliste ökosüsteemitüüpide taastamist, mis on eriti olulised CO2 sidujad, nagu metsad, turbaalad, rohumaad, märgalad, mangroovid ja mererohumaad, ning tunnistatakse sellega seoses ka mulla taastamise rolli. See võimaldab luua sidusa üleeuroopalise loodusvõrgustiku selle kaitsesamba raames, et võimaldada liikide rännet ja kliimamuutustega kohanemist.

Peamised ELi vahendid kohanemise toetamiseks on järgmised:

• programm LIFE;
• Programm „Euroopa horisont“: bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutustega kohanemise seisukohast on kõige olulisem 6. teemavaldkond, mis käsitleb toitu, biomajandust, loodusvarasid, põllumajandust ja keskkonda.

Bioloogilise mitmekesisuse ja kohanemise alaseid teadusuuringuid toetatakse ka BiodivERsA ERA-Neti kaudu, mis koordineerib riiklikke bioloogilise mitmekesisuse uurimisprogramme kogu Euroopas.

Praegu on ELi eelarves registreeritud bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutuste peamine põhjus ühine põllumajanduspoliitika ja see peaks jätkuma. Olulisi kulutusi tehakse ka Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi raames. Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Kohanemise MRE

Euroopa Keskkonnaameti 2020. aasta looduse seisundi aruande peamised järeldused hõlmavad kinnitust, et kliimamuutused kujutavad endast kasvavat ohtu elurikkusele ning et põllumajanduslik tegevus, maa kasutamata jätmine ja reostus on elupaikadele ja liikidele suur surve. Selleks et mõista Euroopa elurikkuses aja jooksul toimunud muutusi, tugineb Euroopa Liit järjepideval ja võrreldaval viisil kogutud ja esitatud andmetele. Iga kuue aasta järel peavad ELi liikmesriigid esitama aruande linnupopulatsioonide suuruse ja suundumuste kohta (linnudirektiivi artikkel 12) ning sihtelupaikade ja -liikide kaitsestaatuse ja suundumuste kohta (elupaikade direktiivi artikkel 17) oma Euroopa territooriumil. Selleks et uurida elurikkuse kaitse ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise vahelist koostoimet ja kompromisse, korraldasid valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES) ja IPCC 2021. aastal seminari. See teaduslik aruanne töötati välja oluliste rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkide kontekstis. Seminaril uuriti kliima ja elurikkuse koostoimet alates praegustest suundumustest kuni looduspõhiste lahenduste rolli ja rakendamise ning inimühiskonna kestliku arenguni.