Rannikualad

Põhisõnumid

• Kliimamuutustel on eeldatavasti ränk mõju rannikualadele, eelkõige meretaseme tõusu, tormide ja tormipuhangute tõttu, aga ka soolase vee sissetungile rannikuökosüsteemidesse, veetemperatuuri tõusule ja ookeanide hapestumisele. Lõppkokkuvõttes võivad need mõjud põhjustada paljude sidusrühmade ja majandussektorite jaoks mitmete rannikualade pakutavate ökosüsteemi teenuste keskkonna-, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise väärtuse kadumise.
• ELi poliitikaraamistik, mille eesmärk on tegeleda kliimamuutuste mõjuga rannikualadele, hõlmab valdkonnaüleseid vahendeid, nagu rannikualade integreeritud majandamine ja mereala ruumiline planeerimine. Muud ELi direktiivid, mis on otseselt seotud rannikualade kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks muutmisega, on üleujutuste direktiiv ja merestrateegia raamdirektiiv.
• Veepoliitika raamdirektiivi veemajanduskavad võivad pakkuda tulevasi võimalusi rannikualade kohanemisel tehtud edusammude mõõtmiseks ELi tasandil.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Ufuk Turpcan, Climate Change PIX /EEA

Kliimamuutustel on rannikualadele eeldatavasti ränk mõju, mis tuleneb merevee taseme tõusust ning tugevate tormide ja nendega seotud tormipuhangute sageduse ja ulatuse muutumisest. See võib põhjustada üleujutusi, rannikuerosiooni ja selliste madalate alade kadumist, kus asuvad suure keskkonnaväärtusega elupaigad, samuti asulad ja taristud. Merevee taseme tõus põhjustab või suurendab ka soolase vee sissetungi ohtu, ohustades veelgi ranniku ökosüsteeme. Lisaks aitab oodatav veetemperatuuri tõus ja ookeanide hapestumine kaasa rannikualade ökosüsteemide restruktureerimisele, mis mõjutab ookeanide ringlust ja biogeokeemilist jalgrattasõitu. Viimastel aastakümnetel on rannikualadel suurenenud kahjulik vetikate õitsemine, mis on tingitud eutrofeerumisest ja kliimamuutustest. Lõppkokkuvõttes võivad need mõjud põhjustada paljude sidusrühmade ja majandussektorite jaoks mitmete rannikualade pakutavate ökosüsteemi teenuste keskkonna-, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise väärtuse kadumise.

Kliimamuutuste mõju süvendab probleeme, millega rannikualad juba praegu silmitsi seisavad, kuna rannikud muutuvad üha linnalisemaks ning nii maismaal kui ka merel on olemas taristud ja mitmekesine inimtegevus. Sellised mitteklimaatilised mõjutegurid suhtlevad kliimamõjuteguritega, mis määravad kindlaks rannikualade looduslike ja inimsüsteemide üldise haavatavuse.

Euroopa kliimariskide hindamise (EUCRA) kohaselt nõuab kõige kiireloomulisemaid meetmeid rannikualade üleujutustest tulenev risk elanikkonnale, taristule ja majandustegevusele ning rannikualade erosiooni ja üleujutamise oht rannikualade ökosüsteemidele. Täiendavad asjakohased riskid hõlmavad ohtu, mis tuleneb kahjulike vetikate õitsemise ja patogeenide tekkimisest inimeste tervisele, energiakatkestuse ohtu, mis tuleneb energiatranspordi või -salvestustaristu kahjustamisest rannikualade üleujutuste tõttu, ning ranniku- ja meretranspordi ulatusliku katkemise ohtu. Rannikualad on EUCRAs määratletud esmase vastuvõtu piirkondadena, sest neid ohustavad mitmed kliimariskid.

Poliitikaraamistik

ELi 2021. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegias tunnistatakse, et kliimamuutustega kohanemise protsessi arukamaks muutmiseks on oluline kaotada lõhe kliimamõju ja vastupanuvõime osas kõigis sektorites, sealhulgas rannikualadel. Kliimamuutustega kohanemise süsteemsemaks muutmise eesmärgi raames edendatakse kohanemisstrateegias looduspõhiseid lahendusi ja ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise kui olulisi meetmeid heas seisundis ökosüsteemide säilitamiseks kliimamuutustest tulenevate ohtude eest. Rannikualade puhul tähendab see näiteks märgalade ja ranniku ökosüsteemide taastamist. Nende lähenemisviiside puhul kasutatakse mitmeotstarbelisena sinist-rohelist taristut ja „no-regret“ tõhusaid lahendusi, mis tugevdavad rannikukaitset kliimamuutuste mõju eest. Strateegias tunnustatakse ka süsiniku sidumise eeliseid, mida pakuvad taastatud ranniku- ja mereökosüsteemid. Sellega seoses edendab komisjon uusi sertifitseerimismehhanisme, mis võimaldavad usaldusväärselt jälgida ja kvantifitseerida süsiniku sidumisega seotud kliimakasu, mida paljud rannikualad pakuvad.

Rannikualade kliimamuutustele vastupanu võime seisukohast olulised ELi valdkonnaülesed poliitikameetmed ja vahendid hõlmavad rannikualade integreeritud majandamist ja mereala ruumilist planeerimist.

Rannikualade integreeritud majandamisega edendatakse strateegilist ja integreeritud lähenemisviisi rannikualade majandamisele, et saada kasu sünergiast ning kõrvaldada eri poliitikavaldkondade ja sektorite vahelised vastuolud. Rannikualade integreeritud majandamist käsitlevas ELi 2002. aasta soovituses nõutud strateegiline lähenemisviis hõlmab ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi üldpõhimõtet, et säilitada rannikualade terviklikkus ja toimimine kliimamuutustest tulenevate ohtude eest. Mereala ruumilist planeerimist käsitlevas 2014. aasta ELi direktiivis soovitatakse liikmesriikidel võtta oma mereala ruumilise planeerimise arendamisel arvesse maismaa ja mere koostoimet ning võtta üldises planeerimisprotsessis arvesse kliimamuutustest tulenevaid pikaajalisi muutusi.

Muud ELi direktiivid, mis on seotud rannikualade säästva majandamisega kliimamuutustega kohanemise kontekstis, on järgmised:

• üleujutuste direktiiv, milles käsitletakse vooluveekogude ja rannikualade üleujutusriski hindamist ja ohjamist seoses kliima muutlikkuse ja kliimamuutustega;
• Merestrateegia raamdirektiiv, millega kehtestatakse ühine raamistik, milles liikmesriigid peavad võtma vajalikud meetmed, et saavutada ja säilitada 2020. aastaks ELi ranniku- ja mereakvatooriumi hea keskkonnaseisund ning kaitsta ressursibaasi, millest sõltub merega seotud majanduslik ja sotsiaalne tegevus.

Neid direktiive tuleb rakendada kooskõlas veepoliitika raamdirektiivi nõuetega, millega kehtestatakse ühine raamistik maismaa pinnavee, üleminekuvee, rannikuvee ja põhjavee kaitseks.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu rannikualadele.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõju, kohanemine ja haavatavus kirjeldab praegust arusaama kliimamuutuste mõjust rannikualadele, nende ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele, samuti võimalikke kohanemisvõimalusi, nende teostatavust ja piiranguid.

Varem hinnati eriaruandes ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas ning valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandes globaalse soojenemise kohta 1,5 °C võrra, kuidas ookean ja krüosfäär eeldatavasti muutuvad seoses jätkuva globaalse soojenemisega, milliseid riske ja võimalusi need muutused ökosüsteemidele ja inimestele kaasa toovad ning millised on leevendamis-, kohanemis- ja juhtimisvõimalused tulevaste riskide vähendamiseks.

Euroopa mereatlas on veebipõhine vahend, mis pakub interaktiivset ja mitmekesist teavet Euroopa ranniku- ja merepiirkondade looduslike ja sotsiaal-majanduslike omaduste kohta. Samuti sisaldab see teavet endise algatusega OURCOAST seotud rannikualade integreeritud majandamise projektide kohta.

Ülemaailmse äärmusliku meretaseme andmed ja mudelid, mis toetavad rannikualade üleujutusi käsitlevate viimaste uuringute tulemusi, on kättesaadavad Teadusuuringute Ühiskeskuse andmekataloogi LISCoAsT (Large scale Integrated Sea-level and Coastal Assessment Tool) hoidlas. Teadusuuringute Ühiskeskus juhtis ka PESETA projekte, mille puhul kliimamuutuste mõju rannikusüsteemidele oli avaldunud alates PESETA I-st 2009. aastal.

Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) toetab Euroopa Liidu kohanemis- ja leevendamispoliitikat, pakkudes kliimamuutuste kohta järjepidevat ja usaldusväärset teavet. Teenus võimaldab kasutajatel pääseda juurde oma kliimaandmete poe tegelike rakenduste näidetele mitmes sektoris, sealhulgas rannikualadel, näidates, kuidas kliimaandmetele juurde pääseda, neid muuta ja muuta asjakohaseks, et lahendada konkreetseid kliimaprobleeme ja teha kliimaga seotud otsuseid.

Euroopa Keskkonnaameti näitaja „Äärmuslik merevee tase ja rannikualade üleujutused“ näitab üleujutuste sageduse prognoositavat muutust Euroopas vastavalt kahele eri stsenaariumile, mis nõuavad rannikualade kaitse kavandamist kohalikul või piirkondlikul tasandil.

Lisaks on mitmed ELi eri programmidest toetatavad teadusprojektid andnud panuse teadmistega rannikualade kohta (nt FAIR). Euroopa kliimateenuste teadusruumi raames on ECLISEA eesmärk edendada rannikualade kliimateadust seoses merepinna dünaamikaga Euroopa rannikutel ja meredel, esitades soovitusi ja parimaid tavasid rannikualade kliima- ja rannikumõju aspektide kohta.INSeaPTIONi eesmärk on koos kasutajatega ühiselt kavandada ja arendada rannikualade kliimateenuseid, tuginedes tipptasemel meretaseme tõusule, mõjule, kohanemisele ja valdkondadevahelisele teadusele.

Mitmed ELi rahastatud projektid (nt SARCC, ADAPTA BLUES, ADAPTO) aitasid näidata NbSi potentsiaali üleujutuste leevendamisel ja rannikualade vastupanuvõime suurendamisel, pakkudes sellel teemal märkimisväärset teadmiste- ja tõendusbaasi, kusjuures teadusuuringutes keskenduti eelkõige väikesemahulistele sekkumistele. RECONECTi eesmärk on kiiresti tõhustada NbSi Euroopa võrdlusraamistikku hüdrometeoroloogiliste riskide vähendamiseks, demonstreerides, viidates, laiendades ja kasutades suuremahulisi NbSi maa- ja looduslikes piirkondades, sealhulgas rannikualadel.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

ELi mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) maht on 1,21 triljonit eurot, millele lisandub 807 miljardit eurot ELi järgmise põlvkonna taasterahastust. 30 % sellest eelarvest on ette nähtud tegevustele, mis aitavad kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

Peamised ELi vahendid kohanemise toetamiseks on järgmised:

• Programmi LIFE raames toetatakse nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise projekte, mis hõlmavad ka rannikualadega seotud küsimusi.
• Programm „Euroopa horisont“ hõlmab järgmisi missioone: „Kliimamuutustegakohanemine“,et toetada vähemalt 150 Euroopa piirkonda ja kogukonda, et muutuda 2030. aastaks kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks, ning „Meieookeanide ja vete taastamine 2030. aastaks“.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Rakendamise toetamine

Rannikulinnadel ja kohalikel omavalitsustel on märkimisväärne mõjuvõim maakasutuspoliitika ja -eeskirjade üle, nii et ELi ja ülemaailmsed algatused (platvormid ja võrgustikud), mis ühendavad kohalikke omavalitsusi, saavad toetada kohanemismeetmete rakendamist. Sellised algatused nagu linnapeade pakt energia ja kliima kohta ning C40 (sealhulgas ranniku- ja deltalinnad) ühendavad kohalikke omavalitsusi kogu maailmas, et teha koostööd kliimamuutustega seotud kestlike meetmete nimel.

Euroopa loodusliku vee säilitamise meetmete platvorm toetab Euroopa keskkonnapoliitika rakendamist rohelise taristu valdkonnas, et aidata kaasa looduse ja elurikkuse säilitamise ja taastamisega seotud integreeritud eesmärkide saavutamisele. NWRM-platvorm hõlmab mitmesuguseid lahendusi ja juhtumiuuringuid, millest mõned on olulised ka rannikualade jaoks.

Kohanemise MRE

Üleujutuste direktiivis rõhutatakse, et kliimamuutused suurendavad üleujutuste tõenäosust ja kahjulikku mõju, kutsudes liikmesriike üles käsitlema oma esialgsetes üleujutusriski hindamistes ja üleujutusriski maandamise kavades kliimamuutusi ning käsitlema oma üleujutusriski maandamise kavade läbivaatamisel kliimamuutuste tõenäolist mõju üleujutuste esinemisele. Võttes arvesse meretaseme tõusu ja tõenäoliselt suurenevat tormipuhangute ohtu, on üleujutustel rannikualadele eeldatavasti üha suurem mõju. Üleujutusriski maandamise kavade viimase Euroopa ülevaate kohaselt võtsid 26 liikmesriigist 24 oma üleujutusriski maandamise kavades arvesse vähemalt mõningaid kliimamuutuste aspekte ja kümme esitasid kindlaid tõendeid selle kohta, et kliimamuutuste mõju on arvesse võetud. Siiski kirjeldasid vaid üksikud liikmesriigid meetodeid, mille abil kontrollida meetmete tõhusust kliimamuutuste stsenaariumide korral, samal ajal kui mitu liikmesriiki määras kindlaks meetmed, mis käsitlevad kliimamuutusi üheselt mõistetava lähenemisviisi abil.

Kliimamuutused, võttes arvesse üleujutusi, on lisaks kliimamuutustest tingitud surve hindamisele lisatud ka veepoliitika raamdirektiivi veemajanduskavadesse, mis hõlmavad ka rannikuvett. Teise veemajanduskava Euroopa ülevaates mainitakse vaid kolmandikku liikmesriikidest, kes on kohaldanud erimeetmeid kliimamuutustega kohanemiseks.