Tervishoid

Põhisõnumid

• Kliimamuutused süvendavad suremust ja haigusi, mis on seotud äärmuslike ilmastikunähtustega, nagu kuumalained, üleujutused või metsa- ja maastikupõlengud. Prognooside kohaselt toob muutuv kliima eurooplastele kaasa ka uusi terviseriske, eelkõige selliste siirutajatega nagu tiigrisääsed kanduvaid haigusi. Taime- ja loomatervisele avaldavad mõju ka hooajalisuse muutumine, äärmuslikud ilmastikunähtused ning uued haigused ja kahjurid.
• ELil on koordineeriv roll piiriüleste terviseohtudega, sealhulgas kliimamuutustega seotud ohtudega tegelemisel. Uue visiooni „EL tervise heaks“ (2021–2027) eesmärk on valmistuda tulevasteks tervisekriisideks.
• Selleks et vähendada teadmistelünka seoses kliimamuutuste mõjuga inimeste tervisele, loodi 2021. aastal ELi uue kliimamuutustega kohanemise strateegia raames Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus haldab teaduslikke tõendeid kliimaga seotud nakkushaiguste kohta. Teadusuuringute rahastamise programmiga „Euroopa horisont“ toetatakse veelgi kliimat ja inimeste tervist käsitlevaid teadusuuringuid.
• ELi 2016. aasta taimetervise määrus ja loomatervise määrus hõlmavad kliimast tingitud riske põllukultuuridele, metsadele ja põllumajandusloomadele. Teadmisi kliimamõju kohta taime- ja loomatervisele on kogutud Euroopa Toiduohutusameti projekti CLEFSA kaudu.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

Henny Anette Grewe

Kliimamuutused võimendavad mitmesuguseid praegusi terviseprobleeme ja tekitavad uusi terviseriske. Otsene tervisemõju tuleneb peamiselt äärmuslike ilmastikunähtuste, näiteks kuumalainete ja üleujutuste intensiivsuse ja sageduse muutustest. Kaudset tervisemõju võivad põhjustada vektorite kaudu levivad haigused (mis levivad nt sääskede ja puukide kaudu), vee ja toidu kaudu levivad haigused (nt salmonella ja vibrio) või muutused vee, toidu ja õhu kvaliteedis. Kliimamuutused võivad mõjutada ka tervishoiutaristut ja äärmuslike kliimatingimustega kokkupuutuvate töötajate ohutust. Eriti haavatavad rühmad puutuvad kokku kliimatundlike terviseriskidega.

Euroopa kliimariskide hinnangus tehti kindlaks, et kuumastressist tulenev risk inimeste tervisele on eriti tõsine Lõuna-Euroopas. Ainuüksi 2022. aasta suvel suri Euroopas liigse kuumuse tõttu enneaegselt 60 000–70 000 inimest. Hindamise käigus tehti kindlaks ka nakkushaiguste geograafilisest laienemisest ja suuremast levikust tulenev risk, stressirisk tervishoiusüsteemidele, näiteks tervishoiutaristule, ning suurenenud kuumastressist tulenev terviserisk välitöötajatele, mis on eriti tõsine Lõuna-Euroopas.

Poliitikaraamistik

Inimeste tervis

Kliimamuutuste poolt inimeste tervisele avaldatava mõju ennetamisega tuleb tegeleda mitmel tasandil ja mitmes poliitikavaldkonnas. Lissaboni lepingu kohaselt lasub esmane vastutus tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamise ja osutamise eest liikmesriikidel. ELi tervishoiupoliitika eesmärk on seega täiendada liikmesriikide poliitikat ja tagada tervisekaitse kõigis ELi poliitikavaldkondades.

ELi tervishoiupoliitika üks peamisi ülesandeid on piiriülese tegevuse koordineerimine. 2013. aastal võttis Euroopa Liit vastu otsuse tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta. See otsus tugevdab valmisolekut ELis ja terviseohtudele reageerimise koordineerimist. See aitab liikmesriikidel valmistuda võimalikeks tulevasteks pandeemiateks ja tõsisteks piiriülesteks ohtudeks, mida põhjustavad nakkushaigused, keemilised, bioloogilised või keskkonnasündmused, sealhulgas kliimamuutustega seotud sündmused, ning kaitsta kodanikke nende eest. ELi uue kliimamuutustega kohanemise strateegia raames tegeleb EL piiriüleste terviseohtudega, sealhulgas kliimamuutustest tulenevate ohtudega, uues ELi tervisealastele hädaolukordadele reageerimise ja nendeks valmisoleku asutuses.

Äärmuslike ilmastikunähtuste ja tervise valdkonnas hõlmavad katastroofiohu vähendamisega seotud ELi poliitikameetmed peamisi valdkondi, mille eesmärk on tugevdada ELi liikmesriikide vahelist koostööd, et tõhustada nii kodanike kaitset katastroofide eest kui ka tekkivate riskide ohjamist.

ELi uue kliimamuutustega kohanemise strateegia esimese konkreetse tulemusena loodi Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus, et paremini jälgida, analüüsida ja ennetada kliimamuutuste mõju inimeste tervisele.

Euroopa rohelises kokkuleppes on sätestatud komisjoni kohustus tegeleda kliima- ja keskkonnaprobleemidega. Lisaks kutsutakse kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepanekus üles tugevdama seoseid keskkonna- (sealhulgas kliima-) ja tervishoiupoliitika vahel, sealhulgas inimestetervise ning kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemise seire kaudu.

Komisjon on esitanud uue visiooni „EL tervise heaks“ (2021–2027), et tugevdada terviseturvet ja valmistuda tulevasteks tervisekriisideks. Programmi „EL tervise heaks“ käsitleva määruse ettepaneku eesmärk on muu hulgas „aidatavõidelda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise negatiivse mõjuga inimeste tervisele“. Lisaks parandab Euroopa Komisjoni ettepanek Euroopa terviseliidu kohta veelgi tõsiste piiriüleste ohtude, sealhulgas keskkonna- ja kliimatingimustega seotud ohtude koordineerimist.

Taimetervis

2016. aasta oktoobris võeti vastu määrus taimekahjustajate vastaste kaitsemeetmete kohta (taimetervise määrus) ja see jõustus 2019. aasta detsembris. Selle eesmärk on pakkuda paremat kaitset uute taimekahjustajate sissetoomise ja leviku eest. Nende eeskirjade eesmärk on ka tagada ohutu kaubandus ning leevendada mõju ja riske, mis tulenevad uutest probleemidest, eelkõige kliimamuutustest, meie põllukultuuride ja metsade tervisele.

Loomatervis

2016. aasta märtsis võeti vastu määrus loomataudide kohta (loomatervise määrus). See ühtne ja kõikehõlmav uus loomatervisealane õigusakt toetab ELi loomakasvatussektorit selle püüdlustes saavutada konkurentsivõime ning ohutu ja sujuv ELi looma- ja loomatoodete turg. Samuti toetab see loomahaiguste, sealhulgas kliimamuutustega seotud esilekerkivate haiguste paremat varajast avastamist ja tõrjet ning selle eesmärk on aidata vähendada loomaepideemiate esinemist ja mõju.

Terviseühtsuse põhimõte

Meie planeedi Maa olemasolu ja ülalpidamine sõltub sümbiootilisest vastastikmõjust inimeste, loomade ja meie ühise keskkonna vahel. Inimeste tervise ja jätkuva olemasolu tagamiseks on vaja uurida kõigi elusliikide ja keskkonna keerulist omavahelist seotust ja vastastikust sõltuvust. Terviseühtsus on lähenemisviis, mis põhineb inimeste, loomade ja keskkonna terviseteaduste vahelise tiheda koostöö sünergilisel kasul. Sellega seoses koondab ja ühendab Euroopa Komisjon andmed, vahendid ja eksperditeadmised, et teavitada, jälgida, analüüsida ja ennetada kliimamuutuste mõju inimeste tervisele, tuginedes terviseühtsuse põhimõttele.

Terviseühtsuse põhimõte on oluline raamistik, millega tagatakse kogu ühiskonda ja kogu valitsemissektorit hõlmav lähenemisviis, kuna sellega tagatakse kõigi asjaomaste sektorite ja valdkondade osalemine, et käsitleda terviklikult ja kooskõlastatult terviseühtsuse põhimõtte kolme põhikomponenti: Inimeste ja loomade tervis ning keskkond.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu tervishoiusektorile.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõju, kohanemine ja haavatavus, teatas selgelt, kuidas kõigis piirkondades on järjepidevalt suurenenud inimeste suremus ja haigestumus kuumalainete tõttu, kliimaga seotud toidu ja veega levivate haiguste esinemine ning siirutajatega levivate haiguste esinemine. Lisaks tekivad uutes piirkondades looma- ja inimhaigused, sealhulgas zoonoosid. Seoses tulevase kliimaga rõhutas valitsustevaheline kliimamuutuste rühm, kuidas kliimamuutused ja nendega seotud äärmuslikud sündmused suurendavad märkimisväärselt terviseprobleeme ja enneaegseid surmajuhtumeid alates lühi- ja pikaajalisest perspektiivist.

Tervishoiusektorile ja heaolule tuleks kasuks integreeritud kohanemisviisid, mis integreerivad tervise toidu-, elatusvahendite, sotsiaalkaitse, taristu-, vee- ja kanalisatsioonipoliitikasse, nõudes koostööd ja koordineerimist kõigil valitsemistasanditel. Tervishoiusektori vastupanuvõime tugevdamiseks on tõepoolest mitmeid võimalusi sihipärasteks investeeringuteks ja rahastamiseks, näiteks varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemid äärmusliku kuumuse korral; joogivee kättesaadavuse parandamine, veega kokkupuutumise ja äärmuslike ilmastikunähtuste vähendamine; ning tõhus seire, varajase hoiatamise süsteemid vektorite kaudu levivate haiguste seireks ja vähendamiseks.

Inimeste tervis

Kliimamuutustega kohanemist käsitlevas uues ELi strateegias on märgitud, et tervisega seotud kliimariske on vaja põhjalikumalt mõista. Uue strateegia üks peamisi arengusuundi on Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus – Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on toetada Euroopat kliimamuutuste tervisemõjudeks valmistumisel ja nendega kohanemisel, pakkudes juurdepääsu asjakohasele teabele, sealhulgas Euroopa ja riiklikule poliitilisele kontekstile, kliimamuutuste mõjule tervisele Euroopas, kliima- ja tervisenäitajatele, kliima- ja terviseteabesüsteemidele ja -vahenditele ning kliima- ja tervisealastele varajase hoiatamise süsteemidele. Samuti edendab see teabevahetust ja koostööd asjaomaste rahvusvaheliste, Euroopa, riiklike ja valitsusväliste osalejate vahel.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) vastutab nakkushaiguste, sealhulgas muutuva kliimaga seotud haiguste teaduslike tõendite ja riskihindamiste eest. ECDC töötas välja Euroopa keskkonna- ja epidemioloogiavõrgustiku, mis pakub reaalajas meteoroloogiliste tingimuste seirevahendeid, et hinnata vee kaudu levivate haiguste ja vektorite kaudu levivate haiguste riski, ning muid riskihindamisvahendeid. Lisaks tegeleb ECDC toidu ja veega levivate haiguste ja zoonooside kohta andmete kogumise ja seire süsteemiga, millest mõned peaksid kliimamuutuste mõju tõttu suurenema. Lisaks haldavad ECDC ja Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) VectorNeti, mis on platvorm andmete vahetamiseks lülijalgsete haiguste vektorite geograafilise leviku kohta Euroopas, ning on koostanud mitmesuguseid uuringuid, milles keskendutakse kliimamuutuste mõju ja haavatavuse hindamisele Euroopas.

Euroopa Liit on rahastanud asjakohase teabe ja eksperditeadmiste arendamist kliima ja tervise valdkonnas ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ ning Copernicuse kliimamuutuste teenuse arendamise kaudu. Lisateavet kõige olulisemate teadus- ja teadmusprojektide kohta leiab Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskuse ressursikataloogist.

Programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) teadusuuringute raamistiku lahutamatu osa on ELi missioonid, mis on kohustused lahendada suuri ühiskondlikke probleeme, sealhulgas kohaneda kliimamuutustega. ELi kliimamuutustega kohanemise missioon toimib kliimamuutustega kohanemise meetmete portfellina (uurimisprojektid, poliitikameetmed või isegi seadusandlikud algatused). Kavandatud missiooni kokkuvõttes rõhutatakse vajadust kaitsta inimeste tervist ja heaolu kliimamõjude eest (sealhulgas kõrged temperatuurid, äärmuslikud ilmastikunähtused ja nakkushaigused), pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele. Lisaks hõlmab kliimaneutraalsete ja arukate linnade missioon õiglase ülemineku edendamist, et parandada inimeste tervist ja heaolu, millega kaasnevad hüved, nagu parem õhukvaliteet või tervislikumad eluviisid, rõhutades kliimamuutustega kohanemise, nende leevendamise ja tervise olulist seost.

Taime- ja loomatervis

Euroopa terviseühtsuse ühisprogrammil on tänu olemasolevatele sidemetele ELi liikmesriikide ametiasutuste ja poliitikakujundajatega pöördeline partnerlus 38 tunnustatud toidu-, veterinaar- ja meditsiinilabori ja -instituudi vahel, mille eesmärk on ühtlustada toidu kaudu levivate zoonooside (FBZ), tekkivate antimikroobikumiresistentsuse (AMR) ja tekkivate ohtude (ET) hindamise ja haldamise lähenemisviise, metoodikaid, andmebaase ja menetlusi kogu Euroopas. Instituutidevahelist koostööd on tugevdatud, tõhustades valdkondadevahelist koostööd ja tegevuste integreerimist. See on saavutatud sihtotstarbeliste ühiste teadusprojektide, ühiste integreerivate projektide ning haridus- ja koolitustegevuse kaudu.

Aastatel 2018–2020 viis EFSA ellu projekti „Kliimamuutused kui toidu- ja söödaohutuse, taime- ja loomatervise ning toiteväärtusega seotud uute riskide liikumapanev jõud“ (CLEFSA). CLEFSA on tuvastanud mitmeid probleeme, mis on tingitud kliimamuutustest ja mis võivad mõjutada toiduohutust Euroopas, sealhulgas teatavate toiduga levivate haiguste esinemine ja intensiivsus ning taime- ja loomatervisele kahjulike invasiivsete võõrliikide esinemine; potentsiaalselt mürgiste mere- ja mageveevetikate ja bakterite õitsemise esinemine, intensiivsus ja toksilisus, taime- ja loomatervisele kahjulike erinevate parasiitide, seente, viiruste, vektorite ja invasiivsete võõrliikide domineerimine ja püsivus; ning (taas)esilekerkivad uued ohud, suurendavad kokkupuudet teadaolevate ohtudega või nende suhtes vastuvõtlikkust ning muudavad mikro- ja makrotoitainete sisaldust toidus ja söödas.

Taimetervis

2021. aastal esitasid valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) ja ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) teadusliku ülevaate kliimamuutuste mõju kohta taimekahjuritele. Käesolevas aruandes soovitatakse leevendus- ja kohanemismeetmeid. Lisaks rõhutati, et endiselt esineb lünki teadusuuringutes, mis käsitlevad kliimamuutuste mõju kahjuritele ja taimetervisele.

EL on rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) liige, osaledes aktiivselt taimede ja taimsete saaduste rahvusvaheliste kvaliteedistandardite kehtestamises. IPPC on valitsustevaheline leping, millele on alla kirjutanud üle 180 riigi ja mille eesmärk on kaitsta maailma taimeressursse kahjurite leviku ja sissetoomise eest ning edendada ohutut kaubandust. Konventsiooniga kehtestati selle eesmärkide saavutamise peamise vahendina rahvusvahelised fütosanitaarmeetmete standardid (ISPM), muutes selle ainsaks ülemaailmseks taimetervise standardeid kehtestavaks organisatsiooniks.

Taimetervise komisjon (EFSA) loodi pärast Euroopa Komisjoni taotlust hinnata, kas konkreetset taimekahjustajat tuleks kaaluda ELi kahjulike organismide loetellu kandmiseks, tehes taimekahjustajate kategoriseerimisi ja/või taimekahjustajatega seotud riskide hindamisi või mõnel juhul hinnates kolmanda isiku koostatud taimekahjustajatega seotud riskide hindamisi. Alates uue taimetervise määruse kehtestamisest 2016. aastal on EFSA-l olnud mitu omavahel seotud projekti, mille eesmärk on toetada Euroopa Komisjoni, et kaitsta ELi territooriumi taimekahjustajate ja -haiguste eest ning aidata liikmesriikidel valmistuda tulevasteks fütosanitaarohtudeks.

Loomatervis

EFSA on koostanud interaktiivsed haigusprofiilid, mis annavad kasutajasõbralikku ja tõenduspõhist teavet vektorite kaudu levivate haiguste ja loomatervise määruses loetletud haiguste kohta. Haiguste profiile ajakohastatakse seitsme elava süstemaatilise ülevaatega, mis hõlmavad järgmist: 1) geograafiline levik; 2) eksperimentaalsed infektsioonid; 3) vaktsineerimise tõhusus; 4) patogeeni elulemus; 5) diagnostilise testi täpsus; 6) vektori juhtimine; ja 7) ravi efektiivsus. Kui leitakse ja vaadatakse läbi piisavalt uuringuid, tehakse automaatselt metaanalüüs ekstraheeritud andmete kohta ja tulemused visualiseeritakse haigusprofiilides. Lisaks on esitatud lingid muudele EFSA poolt haiguste kohta tehtud riskihindamistele.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Inimeste, taimede ja loomade tervis

2020. aasta detsembris avaldas EL oma mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2021–2027. Rohkem kui 50 % järgmise pikaajalise eelarve ja taasterahastu „NextGenerationEU“ kogusummast on ette nähtud moderniseerimise toetamiseks teadusuuringuid ja innovatsiooni hõlmava poliitika kaudu programmi „Euroopa horisont“ kaudu; õiglane kliima- ja digipööre õiglase ülemineku fondi ja programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu; valmisolek, taastumine ja vastupidavus taaste- ja vastupidavusrahastu, rescEU ja uue terviseprogrammi kaudu. Sellega seoses on programmi „EL tervise heaks“ – mis on seni suurim ELi terviseprogramm (2,45 miljardit eurot, + 3,30 miljardit eurot mitmeaastase finantsraamistiku artikli 5 alusel) – eesmärk ennetada haigusi ning edendada tervishoidu ja rahvusvahelist tervishoiualast koostööd, toetades meetmeid piiriüleste terviseohtude ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks. Programm „EL tervise heaks“ annab järgmistel aastatel olulise panuse terviseühtsuse põhimõtte kaudu, tunnistades vajaduse korral ametlikult, et inimeste tervis on rangelt seotud loomatervise ja keskkonnaga.

Teadusuuringute rahastamise programmi „Euroopa horisont“ (2021–2027) maht on 94 miljardit eurot, et suurendada Euroopa toetust tervishoiu ja kliimaga seotud teadus- ja innovatsioonitegevusele.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.