Transport

Põhisõnumid

• Kliimamuutuste mõju transpordisektoris on seotud äärmuslike ilmastiku- ja hüdroloogiliste sündmustega, nagu paduvihmad, tormid ja äärmuslikud tuuled, meretõusud, üleujutused või kuumalained. Need kliimamuutuste ilmingud mõjutavad eelkõige transporditaristut ja seega ka transporti ennast, selle usaldusväärsust ja ohutust.
• Kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia raames rakendatakse transpordi kohanemismeetmeid integreeritud viisil koos muude Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, nagu säästva ja aruka liikuvuse strateegia. Käesolevas strateegias ja tegevuskavas pannakse alus sellele, kuidas ELi transpordisüsteem saab saavutada oma rohe- ja digipöörde ning muutuda kliimamuutuste suhtes vastupidavamaks. ELi peamine tegevusvaldkond on ELi rahastatava üleeuroopalise transpordivõrgu kliimakindluse tagamine. Transpordiga seotud kliimamuutustega kohanemise aspektide hinnangud on esitatud EEA transpordi keskkonna aruandlusmehhanismi aruannetes.
• Teine oluline valdkond on taristu ohutust ja toimivust muutuvas kliimas reguleerivate standardite ajakohastamine koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega.

Mõjud, nõrgad kohad ja riskid

ÖBB Infra AG

Transport on majanduse ja ühiskonna lahutamatu osa ning sellel on oluline roll inimeste ja ettevõtete igapäevaelus. Meetmed, mille eesmärk on muuta transpordisüsteem kliimamuutuste suhtes vähem haavatavaks, tuleks integreerida jõupingutustega muuta transport vähem CO2-mahukaks, säästvamaks ja arukamaks.

Kliimamuutused mõjutavad transpordisektorit mitmel viisil. Enamik mõjusid on seotud äärmuslike ilmastiku- ja hüdroloogiliste sündmustega, nagu paduvihmad, tormid ja äärmuslik tuul, meretõusud, metsa- ja maastikupõlengud, üleujutused või kuumalained, mida soojenevas kliimas tõenäoliselt sagedamini esineb.

Euroopa kliimariskide hinnangus tehti kindlaks, et maismaatransporditaristut ohustavad eriti kiireloomulised riskid, mis tulenevad vee-, jõe- ja rannikuüleujutustest. Siiski ohustavad kliimat kõik maismaa-, jõe- ja meretranspordiliigid. Hinnangus rõhutatakse ka seda, et taristuvarad ja -võrgud on sageli omavahel seotud, nii et võrgu ühes punktis esinev tõrge võib kanduda teistesse piirkondadesse ja sektoritesse. Näiteks võivad äärmuslikud ilmastikuolud mõjutada transporditeenuseid, mis võib piirata tervishoiu- ja hädaabiteenuseid.  Jõgede madal veetase võib mõjutada kaubanduslikku laevaliiklust, millel on astmeline mõju tööstus- ja energiatootmisele.

Poliitikaraamistik

Euroopa tasandil on transpordisektori poliitilised protsessid suunatud peamiselt kliimamuutuste leevendamisele ja transpordi keskkonnamõju vähendamisele, mis toob kasu kohanemisele, kuid mitte konkreetselt kohanemisele.

Võttes arvesse kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia süsteemset olemust, rakendatakse transpordi kohanemismeetmeid integreeritud viisil koos muude Euroopa rohelise kokkuleppe algatustega, nagu säästva ja aruka liikuvuse strateegia. Käesolev liikuvusstrateegia koos tegevuskavaga loob aluse sellele, kuidas ELi transpordisüsteem saab saavutada oma rohe- ja digipöörde ning muutuda kliimamuutustele vastupidavamaks. Pakett „Eesmärk 55“ sisaldab seadusandlikke ettepanekuid ja poliitikaalgatust ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) läbivaatamiseks, sealhulgas selle laiendamiseks laevandusele, lennunduse heitkoguseid käsitlevate eeskirjade läbivaatamiseks ning eraldi heitkogustega kauplemise süsteemi loomiseks maanteetranspordi ja hoonete jaoks.

ELi rahastatud üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) kliimakindluse tagamine on tagatud ELi õigusaktidega, mis käsitlevad liidu suuniseid TEN-T võrgu arendamiseks. Euroopa Komisjoni 2019. aasta TEN-T hindamisprotsess on viinud määruse ja vastavate suuniste läbivaatamiseni. Hindamisprotsessi eesmärk on arendada välja tõhus, ohutu, arukas ja kestlik transpordivõrk, milles võetakse arvesse digitaliseerimist ja käsitletakse kliimamuutusi. Hindamisprotsessi tulemuste põhjal koostab komisjon läbivaadatud TEN-T määruse ja esitab selle 2021. aasta novembris.

Teadmistebaasi parandamine

2024. aasta Euroopa kliimariskide hinnangus antakse põhjalik hinnang peamistele kliimariskidele, millega Euroopa praegu ja tulevikus silmitsi seisab. Selles tehakse kindlaks 36 suurt kliimariski, mis ohustavad meie energia- ja toiduga kindlustatust, ökosüsteeme, taristut, veevarusid, finantssüsteeme ja inimeste tervist, võttes arvesse ka ohtu transpordisektorile.

IPCC kuuenda hindamisaruande II töörühma aruanne „Climate Change 2022: Mõjud, kohanemine ja haavatavus hõlmavad transpordisektori haavatavust ja kohanemisvõimalusi eri peatükkides ülemaailmsest ja mitmest piirkondlikust perspektiivist, sealhulgas Euroopast, Vahemere piirkonnast ja Arktikast. Transporti nähakse osana laiematest koondnäitajatest, nagu linnaasulad ja olulised taristud, peamiselt seoses merepinna tõusu või igikeltsa sulamisega. Transporditaristu häired on peamine riskitegur madalatel rannikusüsteemidel ja toiduga kindlustatusel, võttes arvesse ülemaailmse toidukaubanduse olulisust. Arktikas ootavad transporti ees kliimamuutustest tingitud olulised muutused: uute marsruutide avamine toob eeldatavasti kaasa uusi võimalusi ja uusi väljakutseid nii kauba- kui ka reisilaevadele; igikeltsa sulamine põhjustab eeldatavasti suuri häireid Arktika maismaatranspordi marsruutidel, kusjuures tõhusate kohanemislahenduste rakendamise võimalused on väga piiratud.

Teadmisi CCIVA kohta Euroopa transpordisektoris suurendatakse järk-järgult ELi rahastatud teadusuuringute ning tunnustatud organisatsioonide korrapäraste hindamisprotsesside, sealhulgas IPPC hindamisaruannete, UNEPi GEO aruannete ning EEA transpordi- ja keskkonnaaruandlusmehhanismi (TERM) aruannete kaudu.

IPPC viiendas hindamisaruandes juhiti tähelepanu sellele, et transpordisektoris soovitatakse struktuurseid kohanemismeetmeid, taristu parandamist ja katastroofiohu juhtimist, samas kui mõned kohanemismeetmed võivad hõlmata märkimisväärseid kaasnevaid hüvesid, koostoimet ja kompromisse.

OECD reageerib kliimamuutustega kohanemise probleemile, toetades valitsusi tulemusliku, tõhusa ja õiglase kohanemispoliitika kavandamisel ja rakendamisel. 2016. aastal avaldas OECD koostöös rahvusvahelise transpordifoorumiga aruande „Transpordi kohandamine kliimamuutuste ja äärmuslike ilmastikutingimustega“, milles käsitletakse põhiprobleeme, mida kliimamuutused transporditaristu omanikele põhjustavad. Käesolevas aruandes uuritakse strateegiaid, mis võivad aidata transpordiasutustel vähendada äärmuslike ilmastikuolude muutumisega seotud võrgu jõudluse riske.

Transpordiga seotud kliimamuutustega kohanemise aspekte käsitletakse ka EEA TERM-aruannetes.  Euroopa Keskkonnaameti aruanne „Natural-based solutions in Europe: Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise poliitikas, teadmistes ja tavades peetakse säästvat linnatransporti kohandatud ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliste linnade lahutamatuks osaks. Euroopa Keskkonnaameti aruandes „Transpordi kohandamine kliimamuutustega Euroopas“ uuritakse praegusi kliimamuutustega kohanemise tavasid seoses transpordiga Euroopa riikides. Selles antakse ülevaade kohanemismeetmetega seotud probleemidest ja nende seisust, vaadatakse läbi mitu algatust eri riikides ning tehakse järeldused võimalike edasiste sammude kohta.

Teadusuuringute projekte, mille eesmärk on kliimamuutustega kohanemine transpordisektoris, toetati programmi „Horisont 2020“ raames ning eelkõige osana aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordiga seotud ühiskondlikest probleemidest. Projekti „RESilient transport InfraSTructure to extreme events“ peamine eesmärk on suurendada transpordi vastupanuvõimet looduslikele ja inimtegevusest tingitud äärmuslikele sündmustele. Teise projekti „Future proofing strategies FOr RESilient transport networks against Extreme Events“ (Tulevikukindluse strateegiad Fvõi taastuvad transpordivõrgud äärmuslike sündmuste vastu) eesmärk on suurendada mitmeliigilise transpordi taristu kriitiliste elementide, näiteks sildade, tunnelite ja terminalide vastupanuvõimet. Geoinfosüsteemil põhineva taristu haldamise süsteemi eesmärk on kavandada, valideerida ja rakendada terviklikke meetodeid, strateegiaid, vahendeid ja tehnilisi sekkumisi, et märkimisväärselt suurendada maismaatranspordi taristu vastupidavust. töötada välja otsuste tegemist toetav süsteem, et suurendada maismaa- ja õhuandurite kombineeritud kasutamisel põhineva transporditaristu vastupidavust; Projekti PANOPTIS peamine eesmärk on täiustatud modelleerimisvahendid.

Investeeringute ja rahastamise toetamine

Mitmeaastases finantsraamistikus on Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammile kogu programmitöö perioodiks 2021–2027 ette nähtud 12,8 miljardit eurot. Need vahendid tuleks investeerida transporditaristu arendamisse ja selle vastupidavuse suurendamisse, sealhulgas TEN-T võrku.

Riikliku tasandi transpordiprojekte, mille eesmärk on muu hulgas suurendada transpordi vastupanuvõimet kliimamuutustele, toetatakse rahaliselt ELi ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditest rakenduskavade kaudu. ELi toetuse kogueraldis kogu programmitöö perioodiks on 274,3 miljardit eurot.

Eelmisel rahastamisperioodil 2014–2020 toetati ühtekuuluvuspoliitikat Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning transpordi kohanemisega seotud investeerimisprioriteetide hulka kuulusid transpordi ja energeetika võrgutaristu kogueelarvega 67,3 miljardit eurot ning kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus eelarvega 43,2 miljardit eurot. Euroopa Komisjon on avaldanud teabelehe kliimamuutuste ja suurprojektide kohta, milles kirjeldatakse täpsemalt kliimamuutustega seotud nõudeid ja suuniseid suurprojektide jaoks.

Programmist „Horisont 2020“ rahastatav projekt Civitas SUMP plus aitab igas suuruses kodanikel rakendada säästva linnalise liikumiskeskkonna kavasid. Selle projektiga luuakse uusi lähenemisviise ja vahendeid kuues linnalaboris, nagu Antwerpen Belgias ja Platanias Kreekas. Nendest laboritest saadud head tavad ja õppetunnid edastatakse liikmesriikide poliitikutele, praktikutele ja teadlastele ning suunavatele materjalidele ja vahenditele.

Programmi „Horisont 2020“ jätk on teadusuuringute ja innovatsiooni programm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027, mille kogueelarve on 95,5 miljardit eurot. Programmi struktuur koosneb neljast teadusuuringute prioriteedist. Prioriteedi „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ raames rahastatakse transpordisektori projekte teemavaldkonna „Kliima, energeetika ja liikuvus“ raames kogueelarvega 15,1 miljardit eurot.

Põhjaliku ülevaate leiate kohanemismeetmete ELi-poolse rahastamise lehelt.

Rakendamise toetamine

Oluline meede ELi transpordi kliimamuutuste suhtes vähem haavatavaks muutmisel on kliimakindlate taristustandardite väljatöötamine ja laialdane kasutamine. Transporditaristu on transpordisüsteemi selgroog ja nende standardite kohaldamine aitab tagada taristu vastupanuvõime kliimamuutuste kahjulikule mõjule, nagu üleujutused, tugev tuul või äärmiselt kõrged temperatuurid. Komisjon on teinud koostööd Euroopa standardiorganisatsioonidega, et ajakohastada standardeid, mis reguleerivad taristu ohutust ja toimivust muutuvas kliimas. 2015. aasta alguses loodi Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) kliimamuutustega kohanemise koordineerimisrühm, järgides ELi volitusi vaadata läbi ja töötada välja kliimamuutustele vastupanuvõimelise taristu standardid. Standardimistaotluse esimeses etapis valiti tehnilistes komiteedes läbivaatamiseks välja 13 standardit, millest kaks on transpordisektoriga seotud standardid, nimelt elektrilised ja elektroonilised rakendused raudteede ja õhusõidukite maapealsete abiseadmete jaoks. 2017. aasta lõpus alanud teises etapis jätkus standardite läbivaatamine. Samal ajal on välja töötatud CEN-CENELECi juhend kliimamuutustega kohanemise käsitlemiseks standardites, et toetada tehnilisi komiteesid kliimamuutustega seotud standardite läbivaatamisel. Komisjon on julgustanud liikmesriike kaasama riiklikku standardimist oma riiklike kohanemisstrateegiate rakendamisse.

Euroopa Komisjon toetab säästvat linnalist liikumiskeskkonda, edendades säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kontseptsiooni, mis on esitatud teatises „Üheskoos konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa linnalise liikumiskeskkonna suunas“. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade üldeesmärk on parandada kodanike elukvaliteeti, tegeledes linnade peamiste keskkonnaga seotud transpordiprobleemidega, nagu õhu- ja mürasaaste, kliimamuutused ja uute liikuvusteenuste integreerimine. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade rakendamine tagab, et transpordisüsteem on mitmekesisem ja keskkonnahoidlikum, nii et see on ka kliimamuutuste mõju suhtes vastupidavam. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kava väljatöötamise ja rakendamise suuniste läbivaadatud versioon töötati välja üheaastase sidusrühmade kaasamise protsessi tulemusena.

Kohanemise MRE

Transpordisektoris toimuvad üleeuroopalised seire-, aruandlus- ja hindamisprotsessid peamiselt seoses kliimamuutuste leevendamisega, nimelt transpordi CO2-mahukuse ja kasvuhoonegaaside heitega (aruandlus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile), taastuvate energiaallikate kasutamisega transpordis või transpordi keskkonnatoimega. Puudub üleeuroopaline, kohustuslik ja õigusaktidel põhinev aruandlus, mis annaks ülevaate transpordi mõjust, haavatavusest ja kohandamisest ELi liikmesriikides.

Tulevikus tuleks säästva linnaarengu kavade rakendamist korrapäraselt jälgida ja hinnata vastavalt säästva linnalise liikumiskeskkonna kava suunistele, et maksimeerida tõhusust ja lisaväärtust linnade elukvaliteedile ning transpordi kohanemist kliimamuutustega.