All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesPiirkonna riigid
Aadria ja Joonia mere koostööpiirkond hõlmab Euroopa riike, mis piirnevad Aadria ja Joonia merega. 2021.–2027. aasta koostöövaldkond hõlmab kogu eelmise Interregi programmi territooriumi (Kreeka, Horvaatia ja Sloveenia, kaksteist Itaalia piirkonda ja kaks provintsi, samuti ELi mittekuuluvad riigid Albaania, Montenegro, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina), sealhulgas ka Põhja-Makedoonia Vabariiki. Vana ja uut piiri võrdlev kaart on siin.
Poliitikaraamistik
1. Riikidevaheline koostööprogramm
Interreg VI B „IPA ADRIONi programm (2021–2027)“, mis kiideti lõpuks heaks 30. novembril 2022, eesmärk on edendada Aadria ja Joonia mere piirkonna kestlikku majanduslikku ja sotsiaalset heaolu. Sellega toetatakse majanduskasvu ja töökohtade loomist, parandades piirkondade atraktiivsust, konkurentsivõimet ja ühendatust, säilitades samal ajal keskkonna ning tagades terved ja tasakaalustatud mere- ja rannikuökosüsteemid. Ajavahemikul 2021–2027 keskendus IPA-ADRION neljale prioriteedile:
- Prioriteet: 1 – Arukama Aadria ja Joonia mere piirkonna toetamine
- Prioriteet: 2 – Keskkonnahoidlikuma ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisema Aadria ja Joonia mere piirkonna toetamine
- Prioriteet: 3 – CO2-neutraalse ja paremini ühendatud Aadria ja Joonia mere piirkonna toetamine
- Prioriteet: 4 – Aadria ja Joonia mere piirkonna juhtimise toetamine
Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse peamiselt 2. prioriteedi ja selle erieesmärgi RSO2.4 (Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu ennetamise edendamine, vastupanuvõime, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise) raames. Samuti peaks programm tõhustama kohanemist meetmete kaudu, millega taastatakse loodust ja edendatakse rohelist taristut, et täita erieesmärk RSO2.7 (looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise taristu kaitse ja säilitamise tõhustamine, sealhulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine).
Sellega seoses aitab IPA ADRION luua ühiseid riikidevahelisi ja makropiirkondlikke meetmeid, et tulla toime kliimamuutustega ning ennetada loodusõnnetusi ja inimtegevusest tingitud katastroofe, pidades looduse säilitamist põhielemendiks.
Programmitöö perioodil 2014–2020 kaaluti kliimamuutustega kohanemist prioriteetse suuna nr 2 raames osana erieesmärgist 2.2 „Suurendame suutlikkust tegeleda riikidevaheliselt keskkonna haavatavuse, killustatuse ja ökosüsteemi teenuste kaitsmisega ADRIONi piirkonnas“. Selle eesmärgi kaudu aitas ADRION edendada piirkonnas ühist arusaama keskkonnakaitsest, bioloogilise mitmekesisuse majandamisest, ökosüsteemi teenustest ja kliimamuutustega kohanemisest.
Lisaks on Itaalia-Horvaatia piiriülese koostöö programm Aadria ja Joonia mere piirkonna jaoks väga oluline. Selle koostööpiirkond (25 provintsi Itaalias ja 8 maakonda Horvaatias) hõlmab märkimisväärse osa Aadria mere allpiirkonnast. Interregi Itaalia-Horvaatia piiriülese koostöö programmis 2021–2027 märgitakse kavatsust parandada programmidevahelist koordineerimist ADRIONi ja muude piiriüleste programmidega Aadria ja Joonia mere piirkonnas. Programmidevahelist koordineerimist püütakse saavutada ka kogu Vahemere piirkonnas. Programmis keskendutakse sinisele majandusele, kasutatakse ära varasemaid koostöökogemusi ja luuakse tugevam koostoime ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga. Roheline ja vastupanuvõimeline ühine keskkond (2. prioriteet) hõlmab kliimamuutustega kohanemist ja katastroofiohu ennetamist.
2. Makropiirkonna strateegiad
ADRIONi koostöövaldkond langeb kokku ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga (EUSAIR). ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia üldeesmärk on edendada piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset jõukust ja majanduskasvu, parandades selle atraktiivsust, konkurentsivõimet ja ühenduvust. Nelja ELi liikmesriigi (Horvaatia, Kreeka, Itaalia, Sloveenia) ja kuue ELi mittekuuluva riigiga (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia, San Marino, Serbia) aitab strateegia kaasa Lääne-Balkani riikide edasisele integratsioonile. EUSAIR keskendub nii piirkonna maismaa- kui ka mereressurssidele. See tugineb neljale temaatilisele sambale, mis esindavad piirkonna peamisi probleeme ja võimalusi: 1) meremajanduse kasv, 2) piirkonna ühendamine, 3) keskkonnakvaliteet, 4) säästev turism. Koostöö ühiste keskkonnaressursside ühiseks haldamiseks ning kliimamuutuste ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise küsimustes lahendab Aadria ja Joonia mere piirkonna säästva arengu jaoks olulisi probleeme. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning katastroofiohu juhtimine on horisontaalsed teemad, mis on olulised ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kõigi nelja samba jaoks. Strateegiat täiendab 2020. aasta tegevuskava (SWD(2020). Sellega asendatakse 2014. aasta kava, mis on üles ehitatud vastavalt strateegia samale neljale sambale. Kavas määratakse kindlaks strateegia kõigi nelja samba teemad, meetmed ja projektid. Samba „Keskkonnakvaliteet“ meetmed peaksid aitama minimeerida kliimamuutuste mõju mere- ja maismaaökosüsteemidele.
3. Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused
Kogu Vahemere piirkonna laiemas ulatuses vormistatakse keskkonnakaitsealane koostöö (sealhulgas kliimamuutustega kohanemine) riikidevahelisel tasandil Barcelona konventsiooni ja sellega seotud protokollide raames.
EL on juba aastaid rahastanud sihtotstarbelisi piirkondlikke koostööalgatusi keskkonna ja kliima valdkonnas, aidates Balkani riike. Mõned neist kuuluvad praegu ka Aadria ja Joonia mere piirkonda. Ühinemise piirkondliku keskkonnavõrgustiku projekt (RENA 2010–2013) aitas kaasa keskkonna ja kliima olukorra parandamisele Lääne-Balkani riikides ning piirkonna lähenemisele ELi standarditele. Piirkondlik keskkonna- ja kliimaalane ühinemisvõrgustik (ECRAN 2013–2016) jätkas kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide vahelise piirkondliku koostöö tugevdamist. Sellele järgnevad praegu ELi keskkonnapartnerluse ühinemisprogramm (EPPA 2019–2022) ja ELi toetus kliimameetmetele IPA II abisaajariikides – „Üleminek vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele“ (TRATOLOW 2020–2023). Sellega toetatakse Lääne-Balkani partnerite integreerumist ELiga keskkonna ja kliima valdkonnas. TRATOLOWi 4. töörühm tegeleb konkreetselt kliimamuutustega kohanemisega. See aitab kaasa riiklikele ja piirkondlikele kohanemiskavadele ja -meetmetele Lääne-Balkani riikides.
Kesk-Euroopa algatus on 17 liikmesriigi piirkondlik valitsustevaheline foorum Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas. See hõlmab kõiki Aadria ja Joonia mere piirkonna riike (v.a Kreeka). See edendab Euroopa integratsiooni ja säästvat arengut piirkondliku koostöö kaudu. CEI töö keskendub kahe peamise eesmärgi saavutamisele: „Green Growth & Just Societies“ (Keskkonnahoidlik majanduskasv ja õiglased ühiskonnad). Kliimakerksuse suurendamine on lisatud CEI tegevuskava eesmärkide hulka eesmärgi 1 „Keskkonnahoidliku majanduskasvu stimuleerimine“ raames.
Kaheksa Aadria ja Joonia mere riiki (kõik peale Itaalia) koos Bulgaaria, Ungari, Moldova, Rumeenia ja Türgiga, samuti ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon (UNCCD) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) teevad koostööd Kagu-Euroopa põuaohjekeskuse (DMCSEE) raames. Keskus koordineerib ja hõlbustab põuariski juhtimise vahendite ja poliitika väljatöötamist, hindamist ja rakendamist Kagu-Euroopas, et parandada valmisolekut ja vähendada põua mõju selles piirkonnas.
4. Kohanemisstrateegiad ja -kavad
Seni ei ole Aadria ja Joonia mere piirkonna konkreetses kontekstis välja töötatud kohanemisstrateegiaid ega -kavasid. Vahemere mere- ja rannikualade kliimamuutustega kohanemise piirkondlik raamistik, mis kiideti heaks Barcelona konventsiooni osaliste konverentsi 19. istungjärgul (COP19), on asjakohane ka selle konkreetse piirkonna jaoks.
Perioodil 2014–2020 rahastatud projektide näited
Projekti I-STORM (Integreeritud meretormi ohjamise strateegiad) (2018–2019), mida rahastatakse programmi ADRION 2014–2020 raames, tõhustati ühiste taristute ja vahendite kaudu andmete, prognooside ja teadmiste jagamist meretormide ja nendega seotud mõjude (rannikualade üleujutused, erosioon ning sellest tulenev mõju rannikuökosüsteemidele ja -taristutele) kohta. Projekti raames töötati välja suunised andmete ja prognooside teisendamiseks varajase hoiatamise ja sekkumise menetlusteks ning ADRIONi vesikonna riiklikele/piirkondlikele võtmeisikutele suunatud strateegia. Mõlemad dokumendid pakkusid välja kõige tõhusama viisi andmete ja prognooside haldamiseks ning sellega seotud varajase hoiatamise menetlusteks. Lisaks arendati projekti raames välja I-STORMSi rakendus nutitelefonide ja tahvelarvutite jaoks ning I-STORMSi veebipõhine integreeritud süsteem (IWS). IWS on veebipõhine vahend andmete ja teabe jagamiseks ja integreerimiseks, edendades partneritevahelist koostööd, et paremini reageerida meretormide ohule Aadria ja Joonia mere piirkonnas. Projekti raames käivitati alaline koostöötabel. Sellega tagatakse, et dialoog jätkub ka pärast projekti lõpetamist. Selle eesmärk on edendada ühist arusaamist rannikualade praegustest probleemidest ning edendada koordineerimist ja oskusteabe jagamist.
Muid asjakohaseid projekte, mis hõlmavad suurt osa Aadria ja Joonia mere piirkonnast, rahastati Itaalia ja Horvaatia piiriülese koostöö programmist (2014–2020) ning neid kirjeldatakse allpool. Neist kolm (ADRIADAPT, RESPONSe ja ADRIACLIM) toetasid kohalikke omavalitsusi kohanemiskavade ja -strateegiate väljatöötamisel Aadria ja Joonia mere piirkonna ranniku- ja linnapiirkondades.
ADRIADAPT (Aadria mere linnade vastupanuvõime teabeplatvorm, 2019–2021) edendas kohalikku ja piirkondlikku vastupanuvõimet. See aitas arendada teadmusbaasi, et teha kindlaks sobivad kliimamuutustega kohanemise ja planeerimise võimalused Aadria ja Joonia mere piirkonnas. Projekti raames loodi Adriadapti vastupanuvõime platvorm, mis sisaldas kliimaplaneerimise vahendeid ja teadmisi, mida katsetati koos kohalike omavalitsustega. Samuti toetati kohalikke kliimateabe- ja kliimakerksuse kavasid.
RESPONSe (Aadria mere piirkonna kliimamuutustega kohanemise strateegiad, 2019–2021) andis kohalikele poliitikakujundajatele volitused võimaldada kliimateadlikku juhtimist ning edendada kestlikku elu Aadria mere- ja rannikualadel. Projekti tulemused hõlmavad kohanemismeetmete töövahendit avaliku sektori asutustele (Aadria mere piirkondade kliimamenüü). See on tasuta veebipõhine andmekogu kohanemis- ja leevendusmeetmetest, mis võib toetada kohalikku poliitikakujundamist kliimamuutustega seotud probleemide lahendamiseks. ADRIACLIMi (kliimamuutustega seotud teabe-, seire- ja juhtimisvahendid Aadria mere rannikualade kohanemisstrateegiate jaoks aastatel 2020–2022) eesmärk on töötada välja täpne teave, et toetada piirkondlike ja kohalike kliimamuutustega kohanemise kavade väljatöötamist. Selles keskendutakse kliimamuutustega kohanemise suutlikkuse suurendamisele rannikualadel. See aitas arendada ühtseid ja võrreldavaid andmeid, parandada teadmisi, suutlikkust ja koostööd kliimamuutuste seire- ja modelleerimissüsteemide valdkonnas ning töötada välja täiustatud infosüsteemid, vahendid ja näitajad kliimamuutustega kohanemise optimaalseks kavandamiseks.
ASTERIS (kohandamine soolavee sissetungiga merevee taseme tõusu stsenaariumidesse, 2019–2021) parandab arusaamist merevee sissetungi ruumilistest ja ajalistest erinevustest. Selles kasutatakse erinevaid kliimamuutuste stsenaariume, et teha kindlaks ja kaardistada riskijuhtimise vajadused ja takistused ning pakkuda praktilisi vahendeid rannikualade põhjaveekihtide säästvaks majandamiseks kohalikul tasandil.
AdriaMORE (Aadria mere DSSi kasutamine rannikuäärmuslike ilmastikunähtuste ja üleujutuste seireks ja riskijuhtimiseks) (2018–2019), kasutades ära IPA Aadria mere piiriülese koostöö programmist rahastatud ADRIARadNeti projekti peamisi saavutusi, on andnud territooriumidele ja inimestele tõhusad vahendid raskete ilmastikunähtuste ja muude nendega seotud mereriskidega tegelemiseks.
Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel tegutsevaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi eri poliitika- ja praktikakontekstides.
- ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskava koostamiseks
- Karpaadid: Climate-ADAPTi riigipõhise teabe kasutamine Karpaatide riikidevahelise piirkonna lehe väljatöötamiseks ja rahvusvahelise kohanemispoliitika kujundamiseks
- Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?
