Aadria ja Joonia mere piirkond

Piirkonna riigid

Aadria ja Joonia mere koostööpiirkond hõlmab Euroopa riike, mis piirnevad Aadria ja Joonia merega. 2021.–2027. aasta koostöövaldkond hõlmab kogu eelmise Interregi programmi territooriumi (Kreeka, Horvaatia ja Sloveenia, kaksteist Itaalia piirkonda ja kaks provintsi ning Albaania, Montenegro, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ELi mittekuuluvad riigid), sealhulgas ka Põhja-Makedoonia Vabariiki. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

Interreg VI B „IPA ADRIONi programm (2021–2027)“, mis kiideti lõplikult heaks 30. novembril 2022, eesmärk on edendada Aadria ja Joonia mere piirkonna kestlikku majanduslikku ja sotsiaalset heaolu. See toetab majanduskasvu ja töökohtade loomist, parandades piirkondade atraktiivsust, konkurentsivõimet ja ühenduvust, säilitades samal ajal keskkonna ning tagades terved ja tasakaalustatud mere- ja rannikuökosüsteemid. Ajavahemikul 2021–2027 keskendus IPA-ADRION neljale prioriteedile:

• Prioriteet: 1 – Arukama Aadria ja Joonia mere piirkonna toetamine
• Prioriteet: 2 – Keskkonnasäästlikuma ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisema Aadria ja Joonia mere piirkonna toetamine
• Prioriteet: 3 – CO2-neutraalse ja paremini ühendatud Aadria ja Joonia mere piirkonna toetamine
• Prioriteet: 4 – Aadria ja Joonia mere piirkonna juhtimise toetamine

Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse peamiselt prioriteedis 2 ja selle erieesmärgis RSO2.4 (kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu ennetamise edendamine, vastupanuvõime, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise). Samuti peaks programm tõhustama kohanemist looduse taastamise ja rohelise taristu edendamise meetmete kaudu, et täita erieesmärki RSO2.7 (looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise taristu kaitse ja säilitamise parandamine, sealhulgas linnapiirkondades, ning saaste kõigi vormide vähendamine).

Sellega seoses aitab IPA ADRION luua ühiseid riikidevahelisi ja makropiirkondlikke meetmeid, et tulla toime kliimamuutustega ning ennetada loodusõnnetusi ja inimtegevusest tingitud katastroofe, pidades looduse säilitamist põhielemendiks.

Programmitöö perioodil 2014–2020 kaaluti kliimamuutustega kohanemist prioriteetse suuna nr 2 raames osana erieesmärgist 2.2 „Suurendada suutlikkust tegeleda riikidevaheliselt keskkonna haavatavuse, killustatuse ja ökosüsteemi teenuste kaitsmisega ADRIONi piirkonnas“. Selle eesmärgi kaudu aitas ADRION parandada ühist arusaama keskkonnakaitsest, bioloogilise mitmekesisuse haldamisest, ökosüsteemi teenustest ja kliimamuutustega kohanemisest.

Lisaks on Itaalia-Horvaatia piiriülese koostöö programm Aadria ja Joonia mere piirkonna jaoks väga oluline. Selle koostööpiirkond (25 provintsi Itaalias ja 8 maakonda Horvaatias) hõlmab märkimisväärset osa Aadria mere allpiirkonnast. Interregi Itaalia-Horvaatia piiriülese koostöö programmis aastateks 2021–2027 märgitakse kavatsust parandada programmidevahelist koordineerimist ADRIONi ja muude piiriüleste programmidega Aadria ja Joonia mere piirkonnas. Programmidevahelist koordineerimist püütakse saavutada ka kogu Vahemere piirkonnas. Programm keskendub sinisele majandusele, kasutades ära varasemaid koostöökogemusi ja luues tugevama koostoime ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga. Roheline ja vastupanuvõimeline ühine keskkond (2. prioriteet) hõlmab kliimamuutustega kohanemist ja katastroofiohu ennetamist.

2.     Makropiirkondade strateegiad

ADRIONi koostöövaldkond langeb kokku ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga (EUSAIR). EUSAIRi üldeesmärk on edendada piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset jõukust ja majanduskasvu, parandades selle atraktiivsust, konkurentsivõimet ja ühenduvust. Nelja ELi liikmesriigiga (Horvaatia, Kreeka, Itaalia, Sloveenia) ja kuue ELi mittekuuluva riigiga (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia, San Marino, Serbia) aitab strateegia kaasa Lääne-Balkani riikide edasisele integreerimisele. EUSAIR keskendub nii piirkonna maismaa- kui ka mereressurssidele. See tugineb neljale temaatilisele sambale, mis esindavad piirkonna peamisi probleeme ja võimalusi: 1) meremajanduse kasv, 2) piirkonna ühendamine, 3) keskkonnakvaliteet, 4) säästev turism. Koostöö ühiste keskkonnaressursside ühiseks haldamiseks ning kliimamuutuste ja katastroofiohu juhtimise küsimustes on suunatud Aadria ja Joonia mere piirkonna säästva arengu jaoks oluliste probleemide lahendamisele. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning katastroofiohu juhtimine on horisontaalsed teemad, mis on olulised ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kõigi nelja samba jaoks. Strateegiat täiendab 2020. aasta tegevuskava (SWD(2020). See asendab 2014. aasta kava, mis on üles ehitatud vastavalt strateegia neljale sambale. Kavas määratakse kindlaks strateegia kõigi nelja samba teemad, meetmed ja projektid. Samba „Keskkonnakvaliteet“ raames võetavad meetmed peaksid aitama minimeerida kliimamuutuste mõju mere- ja maismaaökosüsteemidele.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Kogu Vahemere piirkonna laiemas ulatuses vormistatakse keskkonnakaitsealane koostöö (sealhulgas kliimamuutustega kohanemine) riikidevahelisel tasandil Barcelona konventsiooni ja sellega seotud protokollide raames.

EL on aastaid rahastanud spetsiaalseid piirkondlikke koostööalgatusi keskkonna ja kliima valdkonnas, aidates Balkani riike. Mõned neist kuuluvad praegu ka Aadria ja Joonia mere piirkonda. Piirkondliku keskkonnavõrgustiku ühinemisprojekt (RENA 2010–2013) aitas kaasa keskkonna- ja kliimatingimuste parandamisele Lääne-Balkani riikides ning piirkonna lähenemisele ELi standarditele. Piirkondlik keskkonna- ja kliimaalane ühinemisvõrgustik (ECRAN 2013–2016) jätkas piirkondliku koostöö tugevdamist kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide vahel. Praegu järgneb sellele ELi keskkonnapartnerluse ühinemisprogramm (EPPA 2019–2022) ja ELi kliimameetmete toetus IPA II toetusesaajatele – „Üleminek vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele“ (TRATOLOW 2020–2023). See toetab Lääne-Balkani partnerite integreerimist ELiga keskkonna ja kliima valdkonnas. TRATOLOWi 4. töörühm tegeleb konkreetselt kliimamuutustega kohanemisega. Ta abistab riiklikke ja piirkondlikke kohanemiskavasid ja -meetmeid Lääne-Balkani riikides.

Kesk-Euroopa algatus on 17 liikmesriigi piirkondlik valitsustevaheline foorum Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopas. See hõlmab kõiki Aadria ja Joonia mere piirkonna riike (v.a Kreeka). See edendab piirkondliku koostöö kaudu Euroopa integratsiooni ja kestlikku arengut. CEI töö keskendub kahe peamise eesmärgi saavutamisele: Roheline majanduskasv & Lihtsalt ühiskonnad. Kliimakerksuse suurendamine on lisatud Euroopa kodanikualgatuse tegevuskava eesmärkide hulka eesmärgi 1 „Rohelise majanduskasvu stimuleerimine“ raames.

Kaheksa Aadria ja Joonia mere riiki (kõik peale Itaalia) koos Bulgaaria, Ungari, Moldova, Rumeenia ja Türgiga ning ÜRO kõrbestumise vastu võitlemise konventsioon (UNCCD) ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) teevad koostööd Kagu-Euroopa põuaohjekeskuse (DMCSEE) raames. Keskus koordineerib ja hõlbustab põuariski juhtimise vahendite ja poliitika väljatöötamist, hindamist ja rakendamist Kagu-Euroopas, et parandada valmisolekut ja vähendada põua mõju selles piirkonnas.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Seni ei ole Aadria ja Joonia mere piirkonna konkreetses kontekstis välja töötatud kohanemisstrateegiaid ega -kavasid. Barcelona konventsiooni osaliste 19.^kohtumisel (COP19) heaks kiidetud Vahemere mere- ja rannikualade kliimamuutustega kohanemise piirkondlik raamistik on asjakohane ka selle konkreetse piirkonna jaoks.

Perioodil 2014–2020 rahastatud projektide näited

Projekt I-STORM (integreeritud meretormide ohjamise strateegiad) (2018–2019), mida rahastatakse ADRIONi 2014.–2020. aasta programmist, tõhustas ühiste taristute ja vahendite kaudu andmete, prognooside ja teadmiste jagamist meretormide ja nendega seotud mõjude (ranniku üleujutused, erosioon ning sellest tulenev mõju rannikualade ökosüsteemidele ja taristutele) kohta. Projekti raames töötati välja suunised andmete ja prognooside ülekandmiseks varajase hoiatamise ja sekkumise menetlustesse ning strateegia, mis on suunatud ADRIONi vesikonna riiklikele/piirkondlikele peamistele osalejatele. Mõlemas dokumendis pakuti välja kõige tõhusam viis andmete ja prognooside haldamiseks ning sellega seotud varajase hoiatamise menetlusteks. Lisaks töötati projekti raames välja nutitelefonide ja tahvelarvutite rakendus I-STORMS ning veebipõhine integreeritud süsteem I-STORMS (IWS). IWS on veebipõhine vahend andmete ja teabe jagamiseks ja integreerimiseks, edendades koostööd partnerite vahel, et paremini reageerida meretormidega seotud riskidele Aadria ja Joonia mere piirkonnas. Projektiga algatati alaline koostöötabel. See tagab dialoogi jätkumise pärast projekti lõpetamist. Selle eesmärk on edendada ühist arusaamist rannikualade praegustest probleemidest ning edendada koordineerimist ja oskusteabe jagamist.

Muid asjakohaseid projekte, mis hõlmavad suurt osa Aadria ja Joonia mere piirkonnast, rahastati Itaalia-Horvaatia piiriülese koostöö programmist (2014–2020) ja neid kirjeldatakse allpool. Neist kolm (ADRIADAPT, RESPONSe ja ADRIACLIM) toetasid kohalikke omavalitsusi kohanemiskavade ja -strateegiate väljatöötamisel Aadria ja Joonia mere piirkonna ranniku- ja linnapiirkondades.

ADRIADAPT (Aadria mere piirkonna linnade vastupanuvõime teabeplatvorm, 2019–2021) edendas kohalikku ja piirkondlikku vastupanuvõimet. See aitas arendada teadmusbaasi, et teha kindlaks sobivad kliimamuutustega kohanemise ja nende kavandamise võimalused Aadria ja Joonia mere piirkonnas. Projektiga loodi Adriadapt Resilience Platform, mis sisaldas kliimaplaneerimise vahendeid ja teadmisi, mida katsetati koos kohalike omavalitsustega. Samuti toetati sellega kohalikke kliimateabe- ja kliimamuutustega seotud vastupanuvõime kavasid.

RESPONSe (Aadria mere piirkonna kliimamuutustega kohanemise strateegiad, 2019–2021) andis kohalikele poliitikakujundajatele volitused võimaldada kliimateadlikku juhtimist ning edendada kestlikku elu Aadria mere ja rannikualadel. Projekti tulemused hõlmavad kohanemismeetmete töövahendit avaliku sektori asutustele (Aadriamere piirkonna kliimamenüü). See on tasuta veebipõhine kohanemis- ja leevendusmeetmete hoidla, mis võib toetada kohalikku poliitikakujundamist kliimamuutustega seotud probleemide lahendamiseks. ADRIACLIM (kliimamuutustega seotud teabe-, seire- ja juhtimisvahendid kohanemisstrateegiate jaoks Aadria mere rannikualadel aastatel 2020–2022) eesmärk on töötada välja täpne teave, et toetada piirkondlike ja kohalike kliimamuutustega kohanemise kavade väljatöötamist. See keskendub kliimamuutustega kohanemise suutlikkuse suurendamisele rannikualadel. See aitas välja töötada homogeenseid ja võrreldavaid andmeid, parandada teadmisi, suutlikkust ja koostööd kliimamuutuste seire- ja modelleerimissüsteemide valdkonnas ning töötada välja täiustatud infosüsteemid, vahendid ja näitajad kliimamuutustega kohanemise optimaalseks kavandamiseks.

ASTERIS (kohanemine soolase vee sissetungiga merepinna tõusu stsenaariumides, 2019–2021) parandab arusaamist merevee sissetungi ruumilistest ja ajalistest erinevustest. Selles kasutatakse erinevaid kliimamuutuste stsenaariume, et teha kindlaks ja kaardistada riskijuhtimisvajadused ja -tõkked ning pakkuda praktilisi vahendeid rannikualade põhjaveekihtide säästvaks majandamiseks kohalikul tasandil.

AdriaMORE (Aadria mere DSSi kasutamine äärmuslike ilmastikunähtuste ja üleujutuste seireks ja riskijuhtimiseks) (2018–2019), kasutades ära IPA Aadria mere piiriülese koostöö programmist rahastatava projekti ADRIARadNet peamisi saavutusi, on andnud territooriumidele ja inimestele tõhusad vahendid raskete ilmastikunähtuste ja muude nendega seotud mereriskidega toimetulemiseks.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes