Põhjapoolsed äärealad ja Arktika

Piirkonna riigid

Põhjapoolsete äärealade ja Arktika riikidevaheline piirkond hõlmab Euroopa põhjapoolseimat osa, sealhulgas osa Põhja-Atlandi territooriumist. Interregi programmitöö periood 2021–2027 hõlmab Põhja- ja Ida-Soomet, Iirimaa põhja- ja läänepiirkondi ning Põhja-Rootsit. Väljaspool ELi hõlmab see Fääri saari, Gröönimaad, Islandit ja Norra põhjaosa. Võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (2014–2020) ei hõlma uus piirkond enam Põhja-Iirimaad, Šotimaad ega Norra Vestlandeti piirkonda (Lõuna-Iirimaa). Teisest küljest hõlmab programm nüüd Iirimaa maakondi Roscommon, Cavan, Monaghan ja Tipperary. Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevaheline koostööprogramm

Interregi põhjapoolsete äärealade ja Arktika programm aastateks 2021–2027 keskendub kolmele prioriteedile:

• Prioriteet: 1 – Tugevdada vastupanuvõimeliste ja atraktiivsete NPA kogukondade innovatsioonisuutlikkust
• Prioriteet: 2 – Kliimamuutustega kohanemise suutlikkuse ja ressursside piisavuse suurendamine NPA kogukondades
• Prioriteet: 3 – Tugevdada NPA kogukondade organisatsioonilist suutlikkust kasutada koostöövõimalusi.

Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse laialdaselt programmidokumendis, mis on 1. ja 2. prioriteedi põhiteema. Innovatsioonisuutlikkus kui muutustega kohanemise, nende juhtimise ja neile reageerimise vahend on erieesmärgi 1.1 (RSO1.1.) 1. prioriteedi selge eesmärk. teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse arendamine ja suurendamine ning kõrgtehnoloogia kasutuselevõtt). Kliimamuutustega kohanemisele pühendatud 2. prioriteet hõlmab kolme erieesmärki, mis käsitlevad energiatõhusust (RSO2.1), katastroofiohu vähendamist (RSO2.4) ning üleminekut ring- ja ressursitõhusale majandusele (RSO2.6).

Programm toetab teadmiste ja kogemuste edasiandmist riikidevahelise piirkonna eri piirkondade vahel ning uute riikidevaheliste võrgustike loomist. Tegevusega tuleks püüelda kestliku arengu poole, tagades meestele ja naistele võrdsed võimalused ning kaasates alaesindatud rühmi.

Lisaks tunnistatakse, et 3. prioriteediga hõlmatud riikidevahelise koostöö parandamine võimaldab arendada vastupanuvõimelisemaid kogukondi, rakendades uusi makropiirkondlikke strateegiaid, merepiirkondade strateegiaid ja muid territoriaalseid strateegiaid.
Eelmisel
programmitöö perioodil (2014–2020) käsitles Interreg V B kliimamuutustega kohanemist sõnaselgelt oma temaatilistes eesmärkides ning oma horisontaalse põhimõtte „Keskkonnasäästlikkus“ põhikomponendina.

2.    Makropiirkonna strateegiad

NPA piirkond vastab osaliselt ELi Läänemere piirkonna strateegia piirkonnale. Strateegia hõlmab tegelikult ELi liikmesriikide Rootsi ja Soome territooriume ning tervitab koostööd ELi naaberriikide Islandi ja Norraga. Lisateabe saamiseks vaadake Läänemere lehte.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Koos Atlandi ookeani piirkonna ja Põhjamerega on see piirkond osa Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooniga hõlmatud piirkonnast. Põhjapoolsete äärealade ja Arktika piirkond vastab OSPARi allpiirkonnale „Arktilised veed“. Selle konventsiooni kohaselt käsitletakse kliimamuutusi (ja ookeanide hapestumist) valdkondadevahelise küsimusena teadmiste loomisel, mõju seirel ja ökosüsteemi vastupanuvõime suurendamisele suunatud majandamisvõimaluste kavandamisel.

Arktika Nõukogu on Arktika piirkonna juhtiv valitsustevaheline foorum. Sellel on polaarne katvus, mis muudab selle suuremaks kui põhjapoolsed äärealad ja Arktika riikidevaheline piirkond. Selle liikmed on riikide valitsused (Kanada, Taani, sealhulgas Gröönimaa ja Fääri saared, Soome, Island, Norra, Venemaa, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid) ning Arktika põlisrahvaste kogukondade ja muude Arktika elanike esindajad. Kliimamuutustega tegelevad eelkõige Arktika seire- ja hindamisprogramm (AMAP) ning teised Arktika Nõukogu töörühmad. AMAP on loonud kliimaekspertide rühma. Rühm kogub ja hindab AMAPi seireprogrammist ning muust asjakohasest teadus- ja seiretegevusest tulenevaid andmeid ja teavet.  2021. aasta AMAPi aruandes „Arctic Climate change update: peamised suundumused ja mõjud“ võetakse kokku viimased järeldused Arktika piirkonna kohta.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu on Euroopa Põhjamaade valitsustevaheline koostööfoorum, kuhu kuuluvad Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi, Fääri saared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2030. aasta visiooni kohaselt saab Põhjamaadest 2030. aastal maailma kõige jätkusuutlikum ja integreeritum piirkond. Visiooni 2030 tegevuskavas (2021–2024) kirjeldatakse, kuidas saavutada visiooni eesmärgid mitme algatuse kaudu, mis on seotud visiooni kolme strateegilise prioriteediga: roheline Põhjamaa piirkond, konkurentsivõimeline Põhjamaa piirkond ja sotsiaalselt jätkusuutlik Põhjamaa piirkond. Kliimamuutustega kohanemist püütakse eelkõige saavutada Põhjamaade rohelise piirkonna prioriteedi kaudu. Selle eesmärk on arendada teadmisi kestliku ja kliimaga kohandatud ruumilise planeerimise kohta (1. eesmärk), edendada looduspõhiseid lahendusi elurikkuse ja kliima jaoks (2. eesmärk) ning aktiivselt edendada keskkonna- ja kliimakokkulepete rakendamist rahvusvahelise koostöö kaudu (5. eesmärk). Põhjamaade Ministrite Nõukogu on rahastanud nelja-aastast looduspõhiste lahenduste programmi. Programm koosneb viiest projektist, mis kestavad aastatel 2021–2024, et julgustada Põhjamaid tegema koostööd ja suurendama oma teadmusbaasi looduspõhiste lahenduste, taastamise, kliimamuutuste leevendamise ja sinise/rohelise taristu kohta.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Barentsi Euro-Arktika Nõukogu (BEAC) on valitsustevahelise koostöö foorum konkreetselt Barentsi piirkonna jaoks ning selle liikmeteks on Taani, Soome, Island, Norra, Venemaa, Rootsi ja Euroopa Komisjon. BEAC võttis 2013. aastal vastu esimese Barentsi koostöö kliimamuutusi käsitleva tegevuskava. Seda ajakohastati 2017. ja 2021. aastal, pärast seda kutsusid Barentsi keskkonnaministrid üles tugevdama kliimameetmeid pärast 2020. aastat, suurendades kõigi Barentsi töörühmade panust. 2021. aasta tegevuskavas käsitletakse vähese CO2 heitega ja kliimateadlikele lahendustele ülemineku probleemi, suurendades samal ajal Barentsi piirkonnas kohanemissuutlikkust ja teadlikkust. 2021. aasta tegevuskava hõlmab peamiselt 2021.–2025. aasta tegevusi, samas kui 2025. aastal on kavas kava uuesti läbi vaadata.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Allpool on esitatud näited 2014.–2020. aasta riiklike partnerluslepingute programmist rahastatud projektide kohta.

Projekti CLIMATE (Collaborative Learning Initiative Management and Adapting to the Environment) (2017–2020) eesmärk oli edendada ja parandada teadlikkust kliimamuutustest Euroopa äärepoolsetes maakogukondades teadmistepõhise lähenemisviisi ja kogukonna juhitud ressursside säästva planeerimise kaudu. See tõi kokku Rootsi, Põhja-Iirimaa, Iiri Vabariigi ja Fääri saarte kaugete, hõredalt asustatud piirkondade kohalikud omavalitsused, et töötada välja kohanemiskavad. Töötati välja parimate tavade mudel ja sammsammuline juhend kohalikele omavalitsustele kogu NPA piirkonnas. Projektiga toetati praktiliselt kolme NPA piirkonna katseomavalitsust kohanemiskavade koostamisel.

Projektiga ANH (Adapt Northern Heritage) (2017–2020) toetati kogukondi ja kohalikke omavalitsusi, et kohandada põhjaosa kultuuripärandit kliimamuutuste ja nendega seotud looduslike ohtude keskkonnamõjudega kogukonna kaasamise ja teadliku kaitseplaneerimise kaudu. Projekti raames töötati välja viiest vahendist koosnev töövahend, mis aitab mõista, kuidas kliimamuutused mõjutavad põhjapoolseid ajaloolisi paiku, ja uurida konkreetseid kohanemisvõimalusi. Juhtumiuuringutena kasutatakse projektis „Adapt Northern Heritage“ üheksat ajaloolist mälestist kogu Põhja-Euroopast ja nende põhjal koostati projekti töövahend.

Projekti Water-Pro (Northern Runoffs into Profits) (2016–2019) eesmärk oli välja töötada ja üle kanda ökoloogiliselt tõhusad vahendid ja mudelid äravoolu haldamiseks põllumajanduses ning maavarade kaevandamiseks põhja- ja arktilistes piirkondades. Kliimamuutuste all prognoositud sagedasemad ja intensiivsemad sademed tekitavad lisaprobleeme äravoolu ja veeohutuse kontrollimisel ning Euroopa veepoliitika raamdirektiivis sätestatud veekvaliteedi eesmärkide saavutamisel. Projekti raames töötati välja heade juhtimistavade kogum põllumajandus- ja kaevandustööstuse jaoks.

Projekti COAST (Sustainable Resilient Coasts) (2020–2022) eesmärk oli koostada tegevuskava hõredalt asustatud ja äärepoolsete rannikukogukondade kultuuri- ja looduspärandi kaitsmiseks, edendamiseks ja arendamiseks. Neljal näidisprojektil põhinev projekt andis kohalikele omavalitsustele juhtimisvahendid rannikualade säästva arengu toetamiseks.