Põhjapoolsed äärealad ja Arktika

Piirkonna riigid

Põhjapoolsed äärealad ja Arktika riikidevaheline piirkond moodustavad Euroopa põhjapoolseima osa, sealhulgas osa Põhja-Atlandi territooriumist. Interregi programmitöö periood 2021–2027 hõlmab Põhja- ja Ida-Soomet, Iirimaa põhja- ja läänepiirkondi ning Põhja-Rootsit. Väljaspool ELi hõlmab see Fääri saari, Gröönimaad, Islandit ja Norra põhjaosa. Võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (2014–2020) ei hõlma uus piirkond enam Põhja-Iirimaad, Šotimaad ega Norra Vestlandeti piirkonda (lõunapiirkond). Teisest küljest hõlmab programm nüüd Iirimaa maakondi Roscommon, Cavan, Monaghan ja Tipperary. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

Interregi põhjapoolsete äärealade ja Arktika programm (2021–2027) keskendub kolmele prioriteedile:

• Prioriteet: 1 – Innovatsioonisuutlikkuse tugevdamine vastupanuvõimeliste ja atraktiivsete riiklike partnerluslepingute kogukondade jaoks
• Prioriteet: 2 – Kliimamuutustega kohanemise suutlikkuse ja ressursside piisavuse tugevdamine riiklike partnerluslepingutega hõlmatud kogukondades
• Prioriteet: 3 – NPA kogukondade organisatsioonilise suutlikkuse tugevdamine koostöövõimaluste kasutamiseks.

Programmidokumendis on kliimamuutustega kohanemist laialdaselt käsitletud ning see on 1. ja 2. prioriteedi põhiteema. Innovatsioonisuutlikkus kui muutustega kohanemise, nende juhtimise ja neile reageerimise vahend on konkreetne eesmärk, mida käsitletakse erieesmärgi 1.1 prioriteedis 1 (RSO1.1. teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse arendamine ja suurendamine ning kõrgtehnoloogia kasutuselevõtt). Prioriteet 2, mis on konkreetselt pühendatud kohanemisele, koosneb kolmest erieesmärgist, mis käsitlevad energiatõhusust (RSO2.1), katastroofiohu vähendamist (RSO2.4) ning üleminekut ring- ja ressursitõhusale majandusele (RSO2.6).

Programmiga toetatakse teadmiste ja kogemuste edasiandmist riikidevahelise piirkonna eri piirkondade vahel ning uute riikidevaheliste võrgustike loomist. Tegevusega tuleks püüelda kestliku arengu poole, tagades meestele ja naistele võrdsed võimalused ning alaesindatud rühmade kaasamise.

Lisaks tunnistatakse, et 3. prioriteediga hõlmatud riikidevahelise koostöö parandamine võimaldab arendada vastupanuvõimelisemaid kogukondi, rakendades uusi makropiirkondlikke strateegiaid, merepiirkondade strateegiaid ja muid territoriaalseid strateegiaid.
Eelmisel
programmitöö perioodil (2014–2020) pidas Interreg V B oma temaatilistes eesmärkides kliimamuutustega kohanemist sõnaselgelt keskkonnasäästlikkuse horisontaalse põhimõtte põhikomponendiks.

2.    Makropiirkondade strateegiad

NPA piirkond vastab osaliselt ELi Läänemere piirkonna strateegia piirkonnale. Strateegia hõlmab ELi liikmesriikide Rootsi ja Soome territooriume ning tervitab koostööd ELi naaberriikide Islandi ja Norraga. Lisateabe saamiseks vaadake Läänemere lehekülge.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Koos Atlandi ookeani piirkonna ja Põhjamerega on see piirkond osa Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooniga (OSPARi konventsioon) hõlmatud piirkonnast. Põhjapoolsete äärealade ja Arktika piirkond vastab OSPARi allpiirkonnale „Arktika veed“. Selle konventsiooni kohaselt käsitletakse kliimamuutusi (ja ookeanide hapestumist) valdkondadevahelise küsimusena teadmiste loomisel, mõju jälgimisel ja ökosüsteemi vastupanuvõime suurendamisele suunatud majandamisvõimaluste kavandamisel.

Arktika Nõukogu on Arktika piirkonna juhtiv valitsustevaheline foorum. Sellel on polaarne katvus, mis muudab selle suuremaks kui põhjapoolsed äärealad ja Arktika riikidevaheline piirkond. Selle liikmed on riikide valitsused (Kanada, Taani, sealhulgas Gröönimaa ja Fääri saared, Soome, Island, Norra, Venemaa, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid) ning Arktika põlisrahvaste kogukondade ja teiste Arktika elanike esindajad. Kliimamuutustega tegelevad eelkõige Arktika seire- ja hindamisprogramm (AMAP) ning teised Arktika Nõukogu töörühmad. AMAP on loonud kliimaekspertide rühma. Rühm kogub ja hindab AMAP seireprogrammist ning muust asjakohasest teadus- ja seiretegevusest tulenevaid andmeid ja teavet.  AMAPi 2021. aasta aruanne „Arctic Climate Change update: peamised suundumused ja mõju“ esitatakse kokkuvõte viimastest järeldustest Arktika piirkonna kohta.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu on Euroopa Põhjamaade valitsustevaheline koostööfoorum, kuhu kuuluvad Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi, Fääri saared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. Vastavalt oma 2030. aasta visioonile saab Põhjamaadest 2030. aastal maailma kõige jätkusuutlikum ja integreeritum piirkond. Visiooni 2030 tegevuskavas (2021–2024) kirjeldatakse, kuidas saavutada visiooni eesmärgid mitme algatuse kaudu, mis on seotud visiooni kolme strateegilise prioriteediga: roheline Põhjamaade piirkond, konkurentsivõimeline Põhjamaade piirkond ja sotsiaalselt jätkusuutlik Põhjamaade piirkond. Kliimamuutustega kohanemist püütakse eelkõige saavutada Põhjamaade rohelise piirkonna prioriteedi kaudu. Selle eesmärk on arendada teadmisi kestliku ja kliimaga kohandatud ruumilise planeerimise kohta (1. eesmärk), edendada elurikkuse ja kliimaga seotud looduspõhiseid lahendusi (2. eesmärk) ning aktiivselt edendada keskkonna- ja kliimakokkulepete rakendamist rahvusvahelise koostöö kaudu (5. eesmärk). Põhjamaade Ministrite Nõukogu on rahastanud nelja-aastast looduspõhiste lahenduste programmi. Programm koosneb viiest projektist, mis kestavad 2021.–2024. aastani, et julgustada Põhjamaid tegema koostööd ja suurendama oma teadmusbaasi looduspõhiste lahenduste, taastamise, kliimamuutuste leevendamise ja sinise/rohelise taristu valdkonnas.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Barentsi Euro-Arktika Nõukogu (BEAC) on valitsustevahelise koostöö foorum, mis on suunatud konkreetselt Barentsi piirkonnale ning mille liikmeteks on Taani, Soome, Island, Norra, Venemaa, Rootsi ja Euroopa Komisjon. BEAC võttis 2013. aastal vastu esimese Barentsi koostöö kliimamuutusi käsitleva tegevuskava. Seda ajakohastati 2017. ja 2021. aastal pärast seda, kui Barentsi keskkonnaministrid kutsusid üles tugevdama kliimameetmeid pärast 2020. aastat, suurendades kõigi Barentsi töörühmade panust. 2021. aasta tegevuskavas käsitletakse vähese CO2-heitega ja kliimateadlikele lahendustele ülemineku probleemi, suurendades samal ajal Barentsi piirkonnas kohanemissuutlikkust ja teadlikkust. 2021. aasta tegevuskava hõlmab peamiselt 2021.–2025. aasta tegevusi, samas kui kava teine läbivaatamine on kavandatud 2025. aastaks.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Allpool on esitatud näited 2014.–2020. aasta riiklike partnerluslepingute programmist rahastatud projektide kohta.

Projekti CLIMATE (Collaborative Learning Initiative Managing and Adapting to the Environment) (2017–2020) eesmärk oli edendada ja parandada teadlikkust kliimamuutustest Euroopa äärepoolsetes maakogukondades teadmistepõhise lähenemisviisi ja kogukonna juhitud kestliku ressursiplaneerimise kaudu. See tõi kokku kohalikud omavalitsused Rootsi, Põhja-Iirimaa, Iirimaa Vabariigi ja Fääri saarte kõrvalistes hõredalt asustatud piirkondades, et töötada välja kohanemiskavad. Töötati välja parimate tavade mudel ja üksikasjalik juhend kogu NPA piirkonna kohalikele omavalitsustele. Projektiga toetati praktiliselt kolme NPA piirkonna katseomavalitsust kohanemiskavade ettevalmistamisel.

Projektiga ANH (Adapt Northern Heritage) (2017–2020) toetati kogukondi ja kohalikke omavalitsusi põhjapoolse kultuuripärandi kohandamisel kliimamuutuste ja nendega seotud looduslike ohtude keskkonnamõjuga kogukonna kaasamise ja teadliku kaitseplaneerimise kaudu. Projekti raames töötati välja viiest vahendist koosnev töövahend, mis aitab mõista, kuidas kliimamuutused mõjutavad põhjapoolseid ajaloolisi paiku, ja uurida konkreetseid kohanemisvõimalusi. Põhjapärandi kohandamisel kasutatakse juhtumiuuringutena üheksat ajaloolist mälestist kogu Põhja-Euroopast ja neid kasutati projekti töövahendite kavandamisel.

Projekti Water-Pro (Northern Runoffs into Pro) (2016–2019) eesmärk oli välja töötada ja üle kanda ökoloogiliselt tõhusad vahendid ja mudelid äravoolu haldamiseks põllumajanduses ja maavarade kaevandamisel Põhja- ja Arktika piirkondades. Sagedamad ja intensiivsemad sademed, mida prognoositakse kliimamuutuste kontekstis, tekitavad täiendavaid probleeme äravoolu ja veeohutuse kontrollimisel ning Euroopa veepoliitika raamdirektiivis sätestatud veekvaliteedi eesmärkide saavutamisel. Projekti raames töötati välja heade juhtimistavade kogum põllumajandus- ja kaevandustööstuse jaoks.

Projekti COAST (kestlikud vastupanuvõimelised rannikud) (2020–2022) eesmärk oli koostada tegevuskava hõredalt asustatud ja kaugete rannikukogukondade kultuuri- ja looduspärandi kaitsmiseks, edendamiseks ja arendamiseks. Neljal näidisprojektil põhinev projekt andis kohalikele omavalitsustele juhtimisvahendid rannikualade kestliku arengu toetamiseks.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes