Doonau piirkond

Piirkonna riigid

Doonau koostööpiirkond ulatub Schwarzwaldist (Saksamaa) Musta mereni (Rumeenia-Ukraina-Moldova), hõlmates kogu Doonau vesikonda. 2021.–2027. aasta koostöövaldkond langeb kokku eelmise programmitöö perioodiga (2014–2020) ja hõlmab järgmist: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Baden-Württembergi liidumaa kaguosa ja Baieri liidumaa Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias ning Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova, Montenegro, Serbia ja neli Ukraina provintsi. Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevaheline koostööprogramm

Interregi Doonau piirkonna programm aastateks 2021–2027 võeti vastu 29.^novembril 2022. Interregi Doonau programm edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Doonau piirkonnas poliitika integreerimise kaudu valitud valdkondades.

2021.–2027. aasta programm keskendub neljale prioriteedile:

• prioriteet: Konkurentsivõimelisem ja arukam Doonau piirkond
• Prioriteet 2 Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Doonau piirkond
• prioriteet: Sotsiaalsem Doonau piirkond
• prioriteet: Koostöö parem juhtimine Doonau piirkonnas.

Kliimamuutustega kohanemist ja katastroofiohu vähendamist kaalutakse peamiselt 2. prioriteedi raames ja neid käsitletakse konkreetselt erieesmärgis 2.4 (kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu ennetamise edendamine, vastupanuvõime, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise). Toetatavates projektides võetakse arvesse olemasolevaid mehhanisme ja lahendusi, et saavutada koostoime ja vältida jõupingutuste dubleerimist. Riikidevahelised koostöömeetmed peaksid looma paremini ettevalmistatud ja vastupidavama ühiskonna, majanduse ja looduse. Bioloogilise mitmekesisuse küsimustes peaksid erieesmärgi 2.7 (looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise taristu kaitse ja säilitamise tõhustamine, sealhulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine) raames tulemusi andma täiendavad riikidevahelised meetmed. Sellega seoses toetab programm koordineeritud ja ühtlustatud meetmeid riikidevahelistes asjakohastes ökoloogilistes piirkondades, tagades kliimamuutustele vastupanuvõime ja nendega kohanemise, et vähendada nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele.

Programmitöö perioodil 2014–2020 tegeleti Doonau piirkonna Interregi programmis kliimamuutustega seotud probleemidega peamiselt riikidevahelise veemajanduse, üleujutuste ohjamise ja nendega seotud riskijuhtimise kontekstis. Kliimamuutustega kohanemist ja katastroofiohu vähendamist kaaluti sõnaselgelt 2. prioriteedi raames, mis vastab programmi temaatilisele eesmärgile „Keskkond ja ressursitõhusus“ (eesmärk nr 6).

2.     Makropiirkonna strateegiad

ELi Doonau piirkonna strateegia, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2010. aasta detsembris ja mille Euroopa Ülemkogu kiitis heaks 2011. aastal, on makropiirkondlik strateegia, mille komisjon, Doonau piirkonna riigid ja sidusrühmad töötasid ühiselt välja ühiste probleemide ühiseks lahendamiseks. Strateegia eesmärk on luua sünergiaid ja kooskõlastada olemasolevaid poliitikameetmeid ja algatusi kogu Doonau piirkonnas.

ELi Doonau piirkonna strateegia läbivaadatud ELi tegevuskaval (2020) on kolm peamist eesmärki: ajakohastada ja ühtlustada piirkonna eelmises tegevuskavas (2010) sätestatud meetmeid; anda strateegilisemaid suuniseid ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamiseks; saavutada ELi Doonau piirkonna strateegia tegevuskava parem kooskõla muude programmide ja rahastamisvahenditega. Kavas on kindlaks määratud 85 meedet ELi Doonau piirkonna strateegias kindlaks määratud 12 prioriteetses valdkonnas. Kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemise küsimused on olulisel kohal strateegia keskkonnasambas, mis koosneb prioriteetsest valdkonnast 4 „Vee kvaliteedi taastamine ja säilitamine“ (PA4), prioriteetsest valdkonnast 5 „Keskkonnariskide juhtimine“ (PA5) ja prioriteetsest valdkonnast 6 „Bioloogilise mitmekesisuse, maastike ning õhu ja pinnase kvaliteedi säilitamine“ (PA6). Nende hulgas on PA5 kõige olulisem kliimamuutustega kohanemise seisukohast. ELi Doonau piirkonna strateegia tegevuskavas julgustatakse võtma meetmeid, et: prognoosida kliimamuutuste piirkondlikku ja kohalikku mõju katastroofiohu vähendamiseks (meetmed 2, 3, 4, 5, PA5); kohaneda kliimamuutuste mõjuga vee kvaliteedile ja kvantiteedile ning toetada veevarude arukat kasutamist (6. meede, PA4); taastada ökoloogiliselt märgalad, eelkõige Doonau deltas (10. meede, PA6).

Geograafilise kattuvuse tõttu teiste makropiirkondadega on ka Euroopa Alpi piirkonna strateegia (EUSALP) ning Euroopa Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia (EUSAIR) teataval määral asjakohased Doonau piirkonna kohanemisalase riikidevahelise koostöö jaoks.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Doonau jõe kaitse konventsiooni peamine eesmärk on tagada, et Doonau vesikonna pinna- ja põhjavett majandatakse ja kasutatakse säästvalt ja õiglaselt. Konventsioonile allakirjutanud on kokku leppinud koostöö tegemises veemajanduse põhiküsimustes. Kliimamuutustega tegeletakse kaudselt, seades muu hulgas eesmärgiks pinna- ja põhjavee kaitse, parandamise ja ratsionaalse kasutamise ning ennetusmeetmed üleujutustega seotud õnnetustest tulenevate ohtude ohjamiseks. Konventsiooni rakendamise koordineerimiseks on loodud Doonau jõe kaitse rahvusvaheline komisjon (ICPDR). ICPDR töötab selle nimel, et maandada üleujutusriske jätkusuutlikul viisil. Üleujutuste eest kaitsmise eksperdirühmtoetab Doonau vesikonna jätkusuutliku üleujutuste eest kaitsmise tegevusprogrammi rakendamist. Samuti toetatakse sellega ELi üleujutuste direktiivi rakendamisega seotud tegevust, näiteks üleujutusohu ja -riski kaartide ning Doonau vesikonna üleujutusriski maandamise kava väljatöötamist. 2021. aasta veebruaris kiitsid liikmesriikide ministrid, Euroopa Komisjoni liige ja Doonau jõe kaitse konventsiooni rakendamise eest vastutavad kõrged ametnikud heaks 2022. aasta Doonau deklaratsiooni„Visioon integreeritud veemajandusest meie ühises vesikonnas, millega rajatakse Doonau vesikonnale kestlik tulevik“. Ülemkogu tervitab ICPDRi 2018. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegia eesmärke ja põhisõnumeid ning kinnitab taas kliimamuutuste mõju (põud, veepuudus, äärmuslikud hüdroloogilised nähtused ja muud mõjud) kui uut olulist veemajanduse küsimust Doonau vesikonna jaoks.

Selleks et parandada piiriülese veemajanduse koordineerimist – ka seoses kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamisega – Doonau vesikonnas, leppisid ICPDR ja ELi Doonau piirkonna strateegia kokku ühisdokumendis koostöö ja sünergia kohta ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamiseks.

Karpaatide konventsiooni piirkond kuulub peamiselt Doonau riikidevahelisse piirkonda. Allpiirkondliku lepingu allkirjastasid 2003. aastal seitse Karpaatide riiki (Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovaki Vabariik ja Ukraina). Selle eesmärk on parandada elukvaliteeti, tugevdada kohalikku majandust ja kogukondi ning säilitada Karpaatide piirkonna loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Karpaatide konventsiooni osaliste konverentsi viiendal istungil (COP 5, 2017) võeti vastu Karpaatide konventsiooni muudatus, et lisada uus kliimamuutusi käsitlev artikkel (12a). Konventsioonis nõutakse, et osalised järgiksid kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikat kõigis konventsiooniga seotud sektorites. Sellest tulenevalt koostati Karpaatide piirkonna pikaajaline visioon aastani 2030, et „tugevdada ühiseid jõupingutusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks, mis tagab Karpaatides kliimamuutustele vastupanuvõimelise ja kestliku arengu“. See visioon, mis on kooskõlas Karpaatide konventsiooni artikli 12a rakendamisega, on üksikasjalikult esitatud seitsmes strateegilises eesmärgis ja konkreetses sihis. Kliimamuutuste töörühm toetab konventsiooni rakendamist, pöörates erilist tähelepanu sellele artiklile. Selle eesmärk on saavutada pikaajaline visioon 2030 ja sellega edendatakse aktiivselt kliimakindla arengu võimalusi asjaomastes sektorites.

Üksikasjalikku teavet, sealhulgas linke kõige asjakohasematele dokumentidele kohanemise kohta Karpaatide mägedes, annab Karpaatide konventsiooni sekretariaat konventsiooni kliimamuutustega kohanemise töörühma esitatud teabe põhjal.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Vastuseks Doonau deklaratsioonile võeti 2012. aasta detsembris vastu ICPDRi kliimamuutustega kohanemise strateegia, mida ajakohastati 2018. aastal. ICPDRi kliimamuutustega kohanemise strateegia eesmärk on anda suuniseid kliimamuutustega kohanemise integreerimiseks ICPDRi kavandamisprotsessidesse. See edendab mitmepoolseid ja piiriüleseid koostöömeetmeid kliimamuutustega kohanemise kontekstis ning on võrdlusaluseks riikide poliitikakujundajatele ja teistele ametnikele. Strateegiaga luuakse teadmistebaas ja strateegiline raamistik kliimamuutustega kohanemise integreerimiseks veesektoris ELi veepoliitika raamdirektiivi ja ELi üleujutuste direktiivi rakendamisse. Põhjalik ja hõlpsasti kasutatav võimalike kohanemismeetmete kogum võimaldab kasutajatel saada üksikasjalikku teavet huvipakkuvate meetmete kohta, filtreerides sektoreid, meetmete tüpoloogiaid, ajavahemikku ja asjakohasust ELi veepoliitika raamdirektiivi ja ELi üleujutuste direktiivi seisukohast.

Kliimamuutustega kohanemine integreeritakse Doonau veemajanduskava ja Doonau üleujutusriski maandamise kava perioodilisse ajakohastamisse. Mõlema kava rakendamine on ELi Doonau piirkonna strateegia tegevuskava lahutamatu osa.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Doonau programmist (2014–2020) rahastatud projektid, mis käsitlesid vähemalt kaudselt kliimamuutustega seotud probleeme, on peamiselt seotud riikidevahelise veemajanduse, üleujutuste ohjamise ja sellega seotud riskijuhtimisega (nt projektid JOINTISZA, DANUBE FLOODPLAIN, DAREFFORT). DriDanube projekt keskendus põua ohjamisele.

Projekt JOINTISZA (koostöö tugevdamine veemajanduskavade ja üleujutusriski ennetamise vahel, et parandada Tisza vesikonna veekogude seisundit) (2017–2019) tõi kokku partnerid viiest Tisza vesikonda jagavast riigist, et töötada Euroopa veepoliitika raamdirektiivi rakendamise raames välja ajakohastatud Tisza veemajanduskava. Linnade hüdroloogia haldamise ja põuaohje kaks katsemeedet võimaldasid osalejatel töötada välja uusi lähenemisviise kliimamuutuste mõju analüüsimiseks ja sellega toimetulekuks vesikonna valitud piirkondades. Sellisesse tegevusse olid tihedalt kaasatud ICPDR Tisza rühm ning EUSDR PA4 (vee kvaliteet) ja PA5 (keskkonnariskid) koordinaatorid. Karpaatide konventsiooni sekretariaat oli assotsieerunud strateegiline partner ja tegutses JOINTISZA projektinõustajana kliimamuutustega kohanemisega seotud küsimustes.

Projekti DANUBE FLOODPLAIN (üleujutusriski vähendamine Doonau jõe ja lisajõgede lammide taastamise kaudu, 2018–2020) eesmärk oli parandada riikidevahelist veemajandust ja üleujutusriski ennetamist, maksimeerides samal ajal kasu bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. Projekti üks peamisi tulemusi oli lammide taastamise veebikursus. Olin suunatud noortele ja keskastme spetsialistidele, kes tegelevad veemajanduse ja katastroofiohu vähendamisega, ning üliõpilastele. Kõik projektitulemused salvestati Doonau jõe lammivee-GIS-süsteemi. See võimaldab visualiseerida aktiivseid, potentsiaalseid ja endisi lamme, nende taastamisnõudlust, nende jõudlust tippkoormuse korral, ökoloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke omadusi jne.

ProjektiDAREFFORT (Doonau vesikonna tõhustatud üleujutuste prognoosimise koostöö, 2018–2021) eesmärk oli luua Doonau vesikonna riikide koostööl põhinev üleujutuste prognoosimise süsteem. Projekt parandas prognoosimise hindamist, ühtlustatud andmevahetust ja teadmussiiret. Selle projekti kaudu tegid partnerid koostööd üleujutustega seotud andmete kogumisel ja töötlemisel ning ühise üleujutuste prognoosimise tegevuskava koostamisel, sealhulgas prognooside tulemuste vahetamisel.

Projekti DriDanube (Doonau piirkonna surveoht) (2017–2019) eesmärk oli suurendada Doonau piirkonna suutlikkust tulla toime põuaga seotud riskidega. DriDanube projekti partnerid töötasid välja Doonau põuastrateegia. Selle eesmärk oli suurendada Doonau piirkonna suutlikkust ületada ühised puudused põuaga toimetulekul ning aidata seega minna reageerivalt lähenemisviisilt üle ennetavale põuaohjele. DriDanube projekti raames töötati välja ka mitu vahendit, mis toetavad ennetava põuaohje rakendamist Doonau piirkonna riikides. Drought Watch on interaktiivne veebiplatvorm põuatingimuste prognoosimiseks ja aitab teha asjakohaseid otsuseid. DriDanube toetas ELi Doonau piirkonna strateegia keskkonnariske käsitleva PA5 rakendamist ning aitas kaasa Kesk- ja Ida-Euroopa integreeritud põuaohjeprogrammile (IDMP CEE). Tegemist on piirkondliku algatusega, millega toetatakse põuariski juhtimise vahendite ja poliitika väljatöötamist, hindamist ja kohaldamist Kagu-Euroopas eesmärgiga parandada põuaks valmisolekut ja vähendada põua mõju.