Doonau piirkond

Piirkonna riigid

Doonau koostööpiirkond ulatub Mustast metsast (Saksamaa) Musta mereni (Rumeenia-Ukraina-Moldova), hõlmates kogu Doonau vesikonda. 2021.–2027. aasta koostöövaldkond langeb kokku eelmise programmitöö perioodiga (2014–2020) ja hõlmab järgmist: Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Baden-Württembergi ja Baieri kagupoolsed liidumaad Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias ning Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova, Montenegro, Serbia ja neli Ukraina provintsi. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

Interregi Doonau piirkonna programm (2021–2027) võeti vastu 29.^novembril 2022. Interregi Doonau programmiga edendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust Doonau piirkonnas poliitika integreerimise kaudu valitud valdkondades.

2021.–2027. aasta programm keskendub neljale prioriteedile:

• prioriteet: Konkurentsivõimelisem ja arukam Doonau piirkond
• Prioriteet 2 Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega Doonau piirkond
• prioriteet: Sotsiaalsem Doonau piirkond
• Prioriteet 4: Koostöö parem juhtimine Doonau piirkonnas.

Kliimamuutustega kohanemist ja katastroofiohu vähendamist kaalutakse peamiselt 2. prioriteedi raames ning neid käsitletakse konkreetselt erieesmärgis 2.4 (kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu ennetamise edendamine, vastupanuvõime, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise). Toetatavates projektides võetakse arvesse olemasolevaid mehhanisme ja lahendusi, et saavutada koostoime ja vältida jõupingutuste dubleerimist. Riikidevahelise koostöö meetmed peaksid looma paremini ettevalmistatud ja vastupidavama ühiskonna, majanduse ja looduse. Mis puudutab bioloogilise mitmekesisuse küsimusi, siis eeldatakse, et erieesmärgi 2.7 (looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise taristu kaitse ja säilitamise tõhustamine, sealhulgas linnapiirkondades, ning saaste kõigi vormide vähendamine) raames saavutavad tulemusi täiendavad riikidevahelised meetmed. Sellega seoses toetatakse programmiga koordineeritud ja ühtlustatud meetmeid riikidevaheliselt olulistes ökoloogilistes piirkondades, et tagada vastupanuvõime kliimamuutustele ja nendega kohanemine, et vähendada nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele.

Programmitöö perioodil 2014–2020 käsitleti Doonau Interregi programmis kliimamuutustega seotud probleeme peamiselt riikidevahelise veemajanduse, üleujutuste ohjamise ja sellega seotud riskijuhtimise kontekstis. Kliimamuutustega kohanemist ja katastroofiohu vähendamist kaaluti selgesõnaliselt 2. prioriteedi raames, mis vastab programmi temaatilisele eesmärgile „Keskkond ja ressursitõhusus“ (valdkondlik eesmärk nr 6).

2.     Makropiirkondade strateegiad

ELi Doonau piirkonna strateegia, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 2010. aasta detsembris ja mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 2011. aastal, on makropiirkondlik strateegia, mille Euroopa Komisjon, Doonau piirkonna riigid ja sidusrühmad töötasid ühiselt välja ühiste probleemide ühiseks lahendamiseks. Strateegia eesmärk on luua sünergiat ja kooskõlastamist Doonau piirkonnas olemasolevate poliitikameetmete ja algatuste vahel.

ELi Doonau piirkonna strateegia läbivaadatud ELi tegevuskaval (2020) on kolm peamist eesmärki: ajakohastada ja ühtlustada piirkonna eelmises tegevuskavas (2010) sätestatud meetmeid; anda strateegilisemaid suuniseid ELi Doonau piirkonna strateegia rakendamiseks; saavutada ELi Doonau piirkonna strateegia tegevuskava parem kooskõla muude programmide ja rahastamisvahenditega. Kavas määratakse kindlaks ELi Doonau piirkonna strateegias kindlaks määratud 12 prioriteetse valdkonna 85 meetmest koosnev portfell. Kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemise küsimused on olulisel kohal strateegia keskkonnasambas, mis koosneb prioriteetsest valdkonnast 4 „Vee kvaliteedi taastamine ja säilitamine“ (PA4), prioriteetsest valdkonnast 5 „Keskkonnariskide juhtimine“ (PA5) ja prioriteetsest valdkonnast 6 „Bioloogilise mitmekesisuse, maastike ning õhu ja pinnase kvaliteedi säilitamine“ (PA6). Nende hulgas on PA5  kohanemise seisukohast kõige olulisem. ELi Doonau piirkonna strateegia tegevuskavas julgustatakse võtma meetmeid, et: prognoosida kliimamuutuste piirkondlikku ja kohalikku mõju katastroofiohu vähendamisele (meetmed 2, 3, 4, 5, PA5); kohaneda kliimamuutuste mõjuga vee kvaliteedile ja kvantiteedile ning toetada veevarude arukat kasutamist (6. meede, PA4); taastada ökoloogiliselt märgalad, eriti Doonau deltas (10. meede, PA6).

Geograafiliste kattuvuste tõttu teiste makropiirkondadega on ka Euroopa Alpi piirkonna strateegia (EUSALP) ning Euroopa Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia (EUSAIR) teataval määral asjakohased riikidevahelise kohanemisalase koostöö jaoks Doonau piirkonnas.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Doonau jõe kaitse konventsiooni peamine eesmärk on tagada Doonau vesikonna pinna- ja põhjavee säästev ja õiglane majandamine ja kasutamine. Konventsioonile allakirjutanud on nõustunud tegema koostööd veemajanduse põhiküsimustes. Kliimamuutustega tegeletakse kaudselt, seades muu hulgas eesmärgiks pinna- ja põhjavee kaitse, parandamise ja ratsionaalse kasutamise ning ennetusmeetmed üleujutustega seotud õnnetustest tulenevate ohtude ohjamiseks. Konventsiooni rakendamise koordineerimiseks on loodud Doonau jõe kaitse rahvusvaheline komisjon (ICPDR). ICPDRi eesmärk on üleujutusriski ohjamine jätkusuutlikul viisil. Üleujutuste eest kaitsmise eksperdirühm (FPEG)toetab Doonau vesikonnas üleujutuste eest säästva kaitse tegevusprogrammi rakendamist. Samuti toetatakse sellega ELi üleujutuste direktiivi rakendamisega seotud tegevust, näiteks üleujutusohu ja -riski kaartide ning Doonau vesikonna üleujutusriski maandamise kava väljatöötamist. 2021. aasta veebruaris kiitsid liikmesriikide ministrid, Euroopa Komisjoni liige ja Doonau jõe kaitse konventsiooni rakendamise eest vastutavad kõrged ametnikud heaks 2022. aasta Doonau deklaratsiooni„Visioon integreeritud veemajandusest meie ühises vesikonnas, ehitades Doonau vesikonnas üles kestliku tuleviku“. Ülemkogu tervitab 2018. aasta ICPDRi kliimamuutustega kohanemise strateegia eesmärke ja põhisõnumeid ning kinnitab veel kord kliimamuutuste mõju (põud, veenappus, äärmuslikud hüdroloogilised nähtused ja muud mõjud) kui uut olulist veemajanduse küsimust Doonau vesikonnas.

Selleks et parandada piiriülese veemajandustegevuse koordineerimist – mis on samuti seotud kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamisega – Doonau vesikonnas, leppisid ICPDR ja EUSDR kokku ühisdokumendis koostöö ja sünergia kohta EUSDRi rakendamisel.

Karpaatide konventsiooni piirkond kuulub peamiselt Doonau riikidevahelisse piirkonda. Sellele allpiirkondlikule lepingule kirjutasid 2003. aastal alla seitse Karpaatide riiki (Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovaki Vabariik ja Ukraina). Selle eesmärk on parandada elukvaliteeti, tugevdada kohalikku majandust ja kogukondi ning säilitada Karpaatide piirkonna loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Karpaatide konventsiooni osaliste konverentsi viiendal istungil (COP5, 2017) võeti vastu Karpaatide konventsiooni muudatus, et lisada uus kliimamuutusi käsitlev artikkel (12a). Selles nõutakse, et osalised järgiksid poliitikat, mille eesmärk on kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine kõigis konventsiooniga seotud sektorites. Sellest tulenevalt loodi Karpaatide piirkonna pikaajaline visioon aastani 2030, et „tugevdada ühiseid jõupingutusi kliimaneutraalse tee suunas, mis tagab Karpaatides kliimamuutustele vastupanuvõimelise ja kestliku arengu“. See visioon, mis on kooskõlas Karpaatide konventsiooni artikli 12a rakendamisega, on üksikasjalikult esitatud seitsmes strateegilises eesmärgis ja konkreetses sihis. Kliimamuutuste töörühm toetab konventsiooni rakendamist, pöörates erilist tähelepanu sellele artiklile. See töötab pikaajalise visiooni 2030 nimel ja edendab aktiivselt kliimakindla arengu võimalusi asjaomastes sektorites.

Üksikasjalikku teavet, sealhulgas linke kõige olulisematele dokumentidele, mis käsitlevad kohanemist Karpaatide mägedes, annab Karpaatide konventsiooni sekretariaat konventsiooni kliimamuutustega kohanemise töörühma esildise põhjal.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Vastuseks Doonau deklaratsioonile võeti 2012. aasta detsembris vastu ICPDRi kliimamuutustega kohanemise strateegia, mida ajakohastati 2018. aastal. Kliimamuutustega kohanemist käsitleva ICPDRi strateegia eesmärk on anda suuniseid kliimamuutustega kohanemise integreerimiseks ICPDRi kavandamisprotsessidesse. See edendab mitmepoolset ja piiriülest koostööd kliimamuutustega kohanemise kontekstis ning on võrdlusaluseks riikide poliitikakujundajatele ja teistele ametnikele. Strateegiaga luuakse teadmusbaas ja strateegiline raamistik, et integreerida kliimamuutustega kohanemine veesektoris ELi veepoliitika raamdirektiivi ja ELi üleujutuste direktiivi rakendamisse. Põhjalik ja kergesti kasutatav võimalike kohanemismeetmete kogum võimaldab kasutajatel saada üksikasjalikku teavet huvipakkuvate meetmete kohta, filtreerides sektoreid, meetmete tüpoloogiaid, ajavahemikku ning asjakohasust ELi veepoliitika raamdirektiivi ja ELi üleujutuste direktiivi seisukohast.

Kliimamuutustega kohanemine on integreeritud Doonau vesikonna majandamiskava ja Doonau üleujutusriski maandamise kava perioodilisse ajakohastamisse. Mõlema kava rakendamine on ELi Doonau piirkonna strateegia tegevuskava lahutamatu osa.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Doonau programmi (2014–2020) raames rahastatud projektid, milles vähemalt kaudselt käsitleti kliimamuutustega seotud probleeme, on peamiselt seotud riikidevahelise veemajanduse, üleujutuste ohjamise ja sellega seotud riskijuhtimisega (nt JOINTISZA, DANUBE FLOODPLAIN, DAREFFORTi projektid). DriDanube projekt keskendus põua ohjamisele.

Projekt JOINTISZA (koostöö tugevdamine veemajanduskavade ja üleujutusriski ennetamise vahel, et parandada Tisza vesikonna vete seisundit) (2017–2019) tõi kokku partnerid viiest Tisza vesikonna veekogusid jagavast riigist, et töötada Euroopa veepoliitika raamdirektiivi rakendamise raames välja ajakohastatud Tisza vesikonna integreeritud majandamiskava. Kaks katsemeedet linnahüdroloogia ja põua ohjamise valdkonnas võimaldasid osalejatel töötada välja uusi lähenemisviise kliimamuutuste mõju analüüsimiseks ja sellega toimetulekuks vesikonna valitud piirkondades. Sellisesse tegevusse olid tihedalt kaasatud ICPDR Tisza Group ning EUSDR PA4 (vee kvaliteet) ja PA5 (keskkonnariskid) koordinaatorid. Karpaatide konventsiooni sekretariaat oli assotsieerunud strateegiline partner ja tegutses JOINTISZA projektinõustajana kliimamuutustega kohanemisega seotud küsimustes.

Projekti DANUBE FLOODPLAIN (üleujutusohu vähendamine Doonau jõe ja selle lisajõgede lammide taastamise kaudu, 2018–2020) eesmärk oli parandada riikidevahelist veemajandust ja üleujutusriski ennetamist, maksimeerides samal ajal kasu elurikkuse säilitamisele. Projekti üks peamisi tulemusi oli veebikursus lammide taastamise kohta. Olin suunatud noortele ja keskastme spetsialistidele, kes tegelevad veemajanduse ja katastroofiohu vähendamisega, ning üliõpilastele. Kõik projekti tulemused salvestati Doonau üleujutuste platvormi veebi GIS-is. See võimaldab visualiseerida aktiivseid, potentsiaalseid ja endisi lamme, nende taastamisnõudlust, nende toimivust maksimaalse heite korral, ökoloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke omadusi jne.

Projekti DAREFFORT (Doonau vesikonna tõhustatud üleujutuste prognoosimise koostöö, 2018–2021) eesmärk oli luua Doonau vesikonna riikide koostööl põhinev üleujutuste prognoosimise süsteem. Projekt parandas prognoosimise hindamist, ühtlustatud andmevahetust ja teadmussiiret. Selle projekti raames tegid partnerid koostööd üleujutustega seotud andmete kogumisel ja töötlemisel ning ühise üleujutuste prognoosimise tegevuskava koostamisel, sealhulgas prognoosimistulemuste vahetamisel.

DriDanube’i  (Doonau piirkonna põuarisk) projekti (2017–2019) eesmärk oli suurendada Doonau piirkonna suutlikkust põuaga seotud riske ohjata. DriDanube projektipartnerid töötasid välja Doonau põuastrateegia. Selle eesmärk oli suurendada Doonau piirkonna suutlikkust ületada ühised puudused põuaga toimetulekul ning aidata seega minna reageerivalt lähenemisviisilt üle ennetavale põuaohjele. DriDanube projekti raames töötati välja ka mitu vahendit, mis toetavad ennetava põuaohje rakendamist Doonau piirkonna riikides. Põuavaatluskeskus on interaktiivne veebiplatvorm põuatingimuste prognoosimiseks ja aitab teha asjakohaseid otsuseid. DriDanube toetas ELi Doonau piirkonna strateegia keskkonnariske käsitleva PA5 rakendamist ning aitas kaasa integreeritud põuaohjeprogrammile Kesk- ja Ida-Euroopas (IDMP CEE). Tegemist on piirkondliku algatusega, millega toetatakse põuariski juhtimise vahendite ja poliitika väljatöötamist, hindamist ja kohaldamist Kagu-Euroopas, et parandada põuaks valmisolekut ja vähendada põua mõju.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes