Loode-Euroopa

Piirkonna riigid

Loode-Euroopa koostööpiirkond Interregi programmitöö perioodil 2021–2027 hõlmab seitset riiki: kogu Iirimaa, Belgia, Luksemburgi, Šveitsi ja Madalmaade territoorium ning osa Prantsusmaast ja Saksamaast. Olulised muudatused võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (2014–2020) on Ühendkuningriigi* väljajätmine ja kogu Madalmaade territooriumi ja laiemaid Saksamaa piirkondi hõlmava riikidevahelise piirkonna laiendamine. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

* Alates Ühendkuningriigi väljaastumislepingu jõustumisest 1. veebruaril 2020 ei uuendata sellel veebisaidil enam Ühendkuningriigi sisu.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

Interreg VI B Loode-Euroopa programmiga (2021–2027), mille Euroopa Komisjon kiitis heaks 24. augustil 2022, edendatakse rohelist, arukat ja õiglast üleminekut kõigi loodepiirkonna territooriumide jaoks, et toetada tasakaalustatud arengut ja muuta kõik piirkonnad vastupanuvõimelisemaks, suurendades nende suutlikkust reageerida paremini mis tahes olemasolevatele ja tulevastele probleemidele. Interreg NEW programm aitab toetada piirkondade energiasüsteemi ümberkujundamist ja ringmajandusele üleminekut, rakendades ja võttes kasutusele riikidevahelisi ja kohapõhiseid lahendusi, et aidata kaasa loodusvarade säilitamisele ja kliimamuutuste looduspõhiste lahenduste tõhustamisele.

Programmi temaatiline kohaldamisala hõlmab rohepöörde, aruka ja õiglase ülemineku aspekte ning selle keskmes on kolm prioriteeti:

• Prioriteet 1 – Arukas kliima- ja keskkonnaalane vastupanuvõime
• Prioriteet 2 – Arukas ja õiglane energiasüsteemi ümberkujundamine
• prioriteet. Üleminek kohapõhisele ringmajandusele
• prioriteet – territoriaalse vastupanuvõime parandamine uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu

Kliimamuutustega kohanemise projekte rahastatakse eelkõige 1. prioriteedi raames, mille erieesmärk on „looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise taristu kaitse ja säilitamise parandamine, sealhulgas linnapiirkondades, ning saaste kõigi vormide vähendamine“. Programmiga toetatakse jõupingutusi rohelise/sinise taristu arendamiseks. Nende meetmete eesmärk on tagada paljude ökosüsteemide kaitse või taastamine ning hoida ära elurikkuse ja looduskapitali vähenemine. Kuna enamik Loode-Euroopa piirkondi ei suuda täita õhukvaliteedi eesmärke, on programmi eesmärk vähendada ka kuumastressi ja parandada õhukvaliteeti.

Energiatõhususe küsimus, mis on oluline nii leevendus- kui ka kohanemisküsimustes, on hõlmatud prioriteediga 2, eelkõige erieesmärgiga 2.2 (energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine). Selle saavutamiseks tehakse kindlaks võimalused, mis suurendavad näiteks eluruumide ja üldkasutatavate hoonete, transpordi/liikuvuse, siseveetranspordi ning kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgu liinide energiatõhusust.

Eelmise Interreg V B Loode-Euroopa programmi (2014–2020) eesmärk oli edendada Loode-Euroopa piirkonna majanduslikku, keskkonnaalast, sotsiaalset ja territoriaalset tulevikku. Kuna linnades on suur asustustihedus ning linnapiirkonnad puutuvad kokku rannikualade ja jõgede üleujutuste ohuga, määratleti Loode-Euroopa programmis kliimamuutustega seotud haavatavuse käsitlemine programmipiirkonna ühe peamise probleemina. Seda ülesannet ei muudetud aga programmi temaatiliseks prioriteediks. See lisati vähese CO2-heitega ühiskonnale üleminekuga seotud investeerimisprioriteetide hulka (2. prioriteet ja peamiselt investeerimisprioriteet 4e), märkides, et „vaja on leevendus-/kohanemismeetmeid“.

2.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Koos teiste piirkondadega on Kirde-Euroopa osad hõlmatud Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooniga. Eelkõige on piirkondade ranniku loode- ja kirdeosa hõlmatud OSPARi konventsiooni kahe allpiirkonnaga: Keldi mere allpiirkond ja Suur-Põhjamere allpiirkond. Selle konventsiooni kohaselt käsitletakse kliimamuutusi (ja ookeanide hapestumist) valdkondadevahelise küsimusena seoses teadmiste loomise, mõju seire ja ökosüsteemi vastupanuvõime suurendamisele suunatud majandamisvõimaluste kavandamisega. 2019. aastal moodustas Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjon ookeanide hapestumist käsitleva istungitevahelise korrespondentrühma (ICG-OA).

Muud koostööalgatused, mis hõlmavad mõningaid loodepiirkonna osi, on kolmepoolne Waddenzee koostöö ja Põhjamere komisjon Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi raames. Üksikasjalikum teave nende algatuste kohta on esitatud Põhjamere riikidevahelise piirkonna veebilehel.

3.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Kuigi konkreetselt loodepiirkonna jaoks kohanemisstrateegiaid ja -kavasid ei ole, on mitut riikidevahelise piirkonna riiki hõlmavatel koostööalgatustel (OSPAR, kolmepoolne Wattenmeeri koostöö ja Põhjamere komisjon) oma strateegiad, mis on kliimamuutustega kohanemise seisukohast olulised (Põhjamere piirkonna strateegia 2030, Wattenmeeri kliimamuutustega kohanemise strateegia ja Kirde-Atlandi keskkonnastrateegia (NEAES) 2030). Neid on täielikult kirjeldatud Põhjamere riikidevahelise piirkonna lehel.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Üheski 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil heaks kiidetud projektis ei käsitletud otseselt kohanemisega seotud probleeme. Selle asemel keskenduvad nad kliimamuutuste leevendamisele (vähendades CO2 heidet), andes lisaväärtust ka kohanemiseks (parandades energiatõhusust).

Loode-Euroopa võib siiski toetuda laialdastele kogemustele riikidevahelistes koostööprojektides, mis tegelevad kliimamuutustega kohanemise alaste teadmiste loomise ja jagamisega. Neid projekte rahastati INTERREGi programmitöö perioodil 2007–2013, näiteks AMICE, DROP ja IMCORE projektide puhul. Lisaks koondati kõik kaheksa kliimamuutustega kohanemist käsitlevat projekti, mida rahastati aastatel 2007–2013, SIC-adapt!, See on strateegiline klaster, mille eesmärk on suurendada projektide tulemuste nähtavust ja kapitaliseerimist.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes