Loode-Euroopa

Piirkonna riigid

Programmitöö perioodil 2021–2027 hõlmab Loode-Euroopa koostööpiirkond seitset riiki: kogu Iirimaa, Belgia, Luksemburgi, Šveitsi ja Madalmaade territoorium ning osa Prantsusmaa ja Saksamaa territooriumist. Olulised muudatused võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (2014–2020) on Ühendkuningriigi väljajätmine* ja riikidevahelise piirkonna laiendamine, mis hõlmab kogu Madalmaade territooriumi ja Saksamaa laiemaid piirkondi. Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit.

* Alates Ühendkuningriigi väljaastumislepingu jõustumisest 1. veebruaril 2020 ei uuendata sellel veebisaidil enam Ühendkuningriigist pärit sisu.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevaheline koostööprogramm

Interreg VI B Loode-Euroopa programm (2021–2027), mille Euroopa Komisjon kiitis heaks 24. augustil 2022, edendab rohelist, arukat ja õiglast üleminekut kõigile Loode-Euroopa territooriumidele, et toetada tasakaalustatud arengut ja muuta kõik piirkonnad vastupanuvõimelisemaks, suurendades nende suutlikkust reageerida paremini mis tahes olemasolevatele ja tulevastele probleemidele. Interreg NEW programm aitab toetada piirkondade energiasüsteemi ümberkujundamist ja ringmajandusele üleminekut, rakendades ja võttes kasutusele riikidevahelisi ja kohapõhiseid lahendusi, et aidata kaasa loodusvarade säilitamisele ja kliimamuutustega seotud looduspõhiste lahenduste edendamisele.

Programmi temaatiline kohaldamisala hõlmab rohe-, aruka ja õiglase ülemineku aspekte ning on jaotatud kolme prioriteedi vahel:

• Prioriteet 1 – arukas kliima- ja keskkonnaalane vastupanuvõime
• prioriteet – arukas ja õiglane energiasüsteemi ümberkujundamine
• prioriteet. Üleminek kohapõhisele ringmajandusele
• prioriteet – territoriaalse vastupanuvõime parandamine uuendusliku ja aruka ümberkujundamise kaudu

Kliimamuutustega kohanemise projekte rahastatakse eelkõige prioriteedi 1 raames, mille erieesmärk on „looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise taristu kaitse ja säilitamise tõhustamine, sealhulgas linnapiirkondades, ning kõigi saastevormide vähendamine“. Programmiga toetatakse jõupingutusi rohelise/sinise taristu arendamiseks. Nende meetmete eesmärk on tagada paljude ökosüsteemide kaitse või taastamine ning hoida ära elurikkuse ja looduskapitali kadu. Kuna enamik Loode-Euroopa piirkondi ei täida õhukvaliteedi eesmärke, on programmi eesmärk vähendada ka kuumastressi ja parandada õhukvaliteeti.

Energiatõhususe küsimust, mis on oluline nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise seisukohast, käsitletakse prioriteedis 2, eelkõige erieesmärgis 2.2 (energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine). Selle saavutamiseks tehakse kindlaks võimalused, mis suurendavad näiteks elamute ja üldkasutatavate hoonete, transpordi/liikuvuse, siseveetranspordi ning kaugkütte- ja kaugjahutusvõrgu liinide energiatõhusust.

Eelmise Interreg V B Loode-Euroopa programmi (2014–2020) eesmärk oli edendada Loode-Euroopa piirkonna majanduslikku, keskkonnaalast, sotsiaalset ja territoriaalset tulevikku. Suure asustustiheduse ning linnapiirkondade kokkupuute tõttu ranniku- ja jõgede üleujutuste ohuga määratleti Loode-Euroopa programmis kliimamuutustest tingitud haavatavusega tegelemine programmipiirkonna ühe peamise probleemina. Sellest probleemist ei saanud aga programmi temaatilist prioriteeti. See lisati vähese CO2-heitega ühiskonnale üleminekuga seotud investeerimisprioriteetide hulka (2. prioriteet ja peamiselt investeerimisprioriteet 4e), märkides, et vaja on leevendus-/kohanemismeetmeid.

2.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Koos teiste piirkondadega on Loode-Euroopa osad hõlmatud Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooniga. Piirkondade rannikute loode- ja kirdeosad on hõlmatud OSPARi konventsiooni kahe allpiirkonnaga: Keldi mere allpiirkond ja Suur-Põhjamere allpiirkond. Selle konventsiooni kohaselt käsitletakse kliimamuutusi (ja ookeanide hapestumist) valdkondadevahelise küsimusena seoses teadmiste loomise, mõju seire ja ökosüsteemi vastupanuvõime suurendamisele suunatud majandamisvõimaluste kavandamisega. 2019. aastal moodustas Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjon ookeanide hapestumist käsitleva istungitevahelise korrespondentrühma (ICG-OA).

Muud koostööalgatused, mis hõlmavad loodepiirkonna teatavaid osi, on kolmepoolne koostöö Waddenzee piirkonnas ja Põhjamere komisjon Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi raames. Üksikasjalikum teave nende algatuste kohta on esitatud Põhjamere riikidevahelise piirkonna veebilehel.

3.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Kuigi konkreetselt loodepiirkonna jaoks kohanemisstrateegiad ja -kavad puuduvad, on mitut riikidevahelise piirkonna riiki (OSPAR, kolmepoolne Wattenmeeri koostöö ja Põhjamere komisjon) hõlmavatel koostööalgatustel oma strateegiad, mis on kliimamuutustega kohanemise seisukohast olulised (Põhjamere piirkonna 2030. aasta strateegia, Wattenmeeri kliimamuutustega kohanemise strateegia ja Kirde-Atlandi keskkonnastrateegia (NEAES) 2030). Neid on täielikult kirjeldatud Põhjamere riikidevahelise piirkonna leheküljel.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Ükski programmitöö perioodil 2014–2020 heaks kiidetud projekt ei käsitlenud otseselt kohanemisega seotud probleeme. Selle asemel keskendutakse kliimamuutuste leevendamisele (süsinikuheite vähendamise kaudu), millel on lisaväärtus ka kohanemise jaoks (energiatõhususe parandamise kaudu).

Loode-Euroopa võib siiski toetuda laialdasele kogemusele riikidevahelistes koostööprojektides, mis käsitlevad teadmiste loomist ja jagamist kliimamuutustega kohanemise kohta. Neid projekte rahastati INTERREGi programmitöö perioodil 2007–2013, nagu AMICE,  DROP ja IMCORE projektide puhul. Lisaks rühmitati aastatel 2007–2013 rahastatud kaheksa kliimamuutustega kohanemist käsitleva projekti kogum erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemine“ alla. Tegemist on strateegilise klastriga, mille eesmärk on suurendada projektide tulemuste nähtavust ja kapitaliseerimist.