Alpide piirkond

Piirkonna riigid

Alpide kosmoseprogrammi koostööpiirkond hõlmab Alpisid ja neid ümbritsevaid madalikuid, ühendades väga erinevaid piirkondi, mis hõlmavad kogu Šveitsi, Austriat, Liechtensteini ja Sloveeniat, Prantsusmaa lääneosa, Saksamaa lõunaosa ja Itaalia põhjapoolseid piirkondi. 2021.–2027. aasta Interregi programmi koostöövaldkond hõlmab kogu 2014.–2020. aasta Interregi programmi ala, kuhu kuulub veel seitse piirkonda Saksamaalt. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

Interregi Alpi kosmoseprogrammi (2021–2027) (mille Euroopa Komisjon võttis vastu 5. mail 2022) eesmärk on edendada kestliku majandusarengu integreerimist, ühiskonna heaolu ja selle silmapaistva olemuse säilitamist. Sellega toetatakse piiriüleseid koostööprojekte ja hõlbustatakse ühiseid riikidevahelisi lahendusi.

Programmis seatakse neli prioriteeti:

• prioriteet: Kliimamuutustele vastupanuvõimeline ja roheline Alpi piirkond
• Prioriteet 2 Süsinikneutraalne ja ressursitundlik Alpi piirkond
• prioriteet: innovatsioon ja digiüleminek, millega toetatakse rohelist Alpi piirkonda
• Prioriteet 4 Koostöös hallatav ja arendatav Alpi piirkond

Kliimamuutusi on korduvalt nimetatud Alpide peamiseks liikumapanevaks jõuks ja konkreetseks väljakutseks. Kliimamuutustega kohanemine on eesmärk, mida käsitletakse prioriteedis 1 erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemine“ raames: „Kliimamuutustega kohanemise ning katastroofiohu ennetamise ja vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“. Programm toetab kliimamuutustega kohanemise meetmete edendamist, keskendudes Alpi piirkonna looduslike, majanduslike ja ühiskondlike süsteemide vahelistele suhetele. Täpsemalt edendatakse programmiga järgmist: 1) lahendused ja katseprojektid valmisolekuks ja kohanemiseks, 2) lahendused ja katseprojektid kliimauuringute ja praktilise rakendamise vahelise lõhe ületamiseks, 3) teadmussiirde algatused ning 4) meetodid ja vahendid kliimamuutuste konkreetsete mõjude mõõtmiseks ja jälgimiseks. Programmiga toetatakse ka riskide ennetamise ja katastroofidele vastupanu võime meetmeid, mis on tihedalt seotud kliimamuutustega.

Käesoleva programmi ja EUSALPi strateegia eesmärkide vahelist sidusust tugevdatakse, et toetada liikumist CO2-neutraalse ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise territooriumi suunas. Prioriteedi 4 raames on programmi eesmärk „suurendada avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust rakendada makropiirkondlikke strateegiaid ja mere vesikonna strateegiaid ning muid territoriaalseid strateegiaid“. Sellega seoses toetatakse programmiga EUSALPi juhtimisstruktuuris koostöö- ja korraldusprotsesside tõhustamise lahenduste väljatöötamist ja rakendamist.

Perioodil 2014–2020 (INTERREG V B) ei olnud kliimamuutused küll määratletud Alpide peamise liikumapaneva jõu ja konkreetse probleemina, kuid neid ei käsitletud erieesmärkides, vaid horisontaalse teemana ja teemana, mida tuleb süvalaiendada igasse projekti. Kliimamuutustega kohanemist kui valdkondadevahelist küsimust mainiti selgesõnaliselt prioriteedis 3 „Elatav Alpide ala“, mille eesmärk on parandada keskkonnakaitset ja ressursitõhusust. 2014.–2020. aasta programmiga toetati ka ELi Alpi piirkonna strateegiat, sealhulgas selle 8. tegevusrühma (riskijuhtimine ja kliimamuutustega kohanemine). Ta rahastas oma juhtimisstruktuuri AlpGovi projekti kaudu ning nõudes korrapäraste projektitaotluste esitamist, et käsitleda EUSALPi temaatiliste tööorganite prioriteete ja toetada nende tegevust.

2.     Makropiirkondade strateegiad

ELi Alpi piirkonna strateegia (EUSALP) põhineb Alpi piirkonna riikide ja piirkondade ühisalgatusel, mille eesmärk on tugevdada nendevahelist koostööd ja lahendada tõhusamalt ühiseid probleeme. See hõlmab seitset riiki (Austria, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Sloveenia, Liechtenstein ja Šveits) ja 48 piirkonda. See hõlmab veidi suuremat ala kui ASP-ala. EUSALPi eesmärk on tegeleda Alpidele omaste probleemidega, nagu arengu ja keskkonnakaitse tasakaalustamine, konkurentsivõime suurendamine ja territoriaalsete erinevuste vähendamine.

Kohanemine on üks tegevusrühma 8 (riskijuhtimise tegevusrühm) kahest põhiteemast. Praeguse keskpika perioodi töökava (kuni 2019. aasta keskpaigani) ühine eesmärk on kaardistada, analüüsida ja tõhustada juhtimismehhanisme looduslike ohtude ohjamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas, sealhulgas suurendada sidusust mõlema poliitikavaldkonna vahel. Kavandatud väljundid on uuringud, heade tavade näited ja poliitika tõhustamise võimalused riskijuhtimise, kliimamuutustega kohanemise juhtimise ning kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise süvalaiendamise valdkonnas. Nende väljundite eesmärk on sillutada teed tõhusamatele ja paremini kooskõlastatud juhtimisviisidele Alpide makropiirkonnas. Tegevusrühma täiendav eesmärk on võtta kasutusele, edendada ja hallata riikidevahelist veebiportaali CAPA – Alpide kliimamuutustega kohanemise platvorm. Aastatel 2016–2019 ja 2020–2022 rahastati CAPAd Interreg Alpide kosmoseprojekti AlpGov 1 ja AlpGov 2 (ELiAlpi piirkonna strateegia Alpide juhtimismehhanismide rakendamine) raames.

EUSALPi tegevuskavas julgustatakse muu hulgas välja töötama Alpide kohanemisstrateegiat ja tegevuskava, mis põhineb põhjalikul haavatavuse hindamisel ja on kooskõlas olemasolevate riiklike kohanemisstrateegiatega. Kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemine on seotud ka selliste teemadega nagu ökoloogiline ühendatus ja loodusvarad, sealhulgas veemajandus ja mulla majandamine. Kohanemisega seotud valdkondadevahelisi küsimusi (nt roheline taristu, põuad, veenõudluse ja -pakkumise juhtimine) käsitletakse teataval määral vastavate tegevusrühmade tegevuses.

Mõned Alpi piirkonna piirkonnad kattuvad teiste makropiirkondadega, mille strateegiates võib olla asjakohast teavet. Need on Doonau makropiirkond ning Aadria ja Joonia mere makropiirkond.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

1991. aastal vastu võetud Alpi konventsioon on Alpi piirkonna riikide (Austria, Itaalia, Liechtenstein, Monaco, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Šveits) ning ELi vaheline Alpide säästvat arengut ja kaitset käsitlev rahvusvaheline leping. Alpi konventsiooni lõppeesmärk on arendada Alpide ühist pärandit ja säilitada seda tulevaste põlvkondade jaoks riikideülese koostöö kaudu, millesse on kaasatud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused.

Alpi konventsiooni raames kinnitatakse (2019) deklaratsioonis „Kliimaneutraalsed ja kliimamuutustele vastupanuvõimelised Alpid 2050. aastaks“ (Innsbruckideklaratsioon)taas eesmärki teha tööd Alpide kliimaneutraalsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamise nimel kuni 2050. aastani kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste sätetega. Lisaks on kliimamuutustega seotud meetmete võtmine üks mitmeaastase tööprogrammi (2017–2022) kuuest prioriteedist. Konventsiooniosalised, vaatlejad ja konventsiooni temaatilised tööorganid tegelevad korrapäraselt kohanemise valdkonnaüleste aspektidega. Nad on loonud mitmesuguseid konkreetseid riikidevahelise tasandi väljundeid, sealhulgas avaldusi ja suuniseid, seminare ja katseprojekte, mis aitavad sageli kaasa kliimameetmete tegevuskavas sätestatud meetmete rakendamisele. Alpi kliimanõukogu loodi 2016. aastal konventsiooni raames ning sellega töötati välja Alpi kliimaeesmärgi süsteem 2050 ja kliimaalane tegevuskava 2.0. Kava üldeesmärk on muuta Alpid kliimaneutraalseks ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks piirkonnaks (vt allpool kohanemisstrateegiaid ja -kavasid käsitlev osa).

Konventsioonil on väljakujunenud riikidevaheline vaatlejate võrgustik, mis koosneb paljudest asjaomastest riiklikest ja valitsusvälistest katusorganisatsioonidest, kes tegutsevad Alpi konventsiooni tegevusvaldkondades,^sealhulgas kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

Alpi konventsioon ja EUSALPi organid aitavad kaasa riikidevahelisele kohanemisalaste teadmiste loomisele ja edasiandmisele. Alpi konventsiooni töötulemuste silmapaistvate näidete hulka kuuluvad „Alpistrateegia kliimamuutustega kohanemiseks looduslike ohtude valdkonnas“(2013), „Suunisedkliimamuutustega kohanemiseks kohalikul tasandil Alpides“(2014), „Kokkuvõtearuandest „Kokkuvõte Alpi kliimanõukogu tegevuse määratlemise alusena“ (2017, ajakohastatud 2019. aastal), „Aruanne „Silmitsipõudadega Alpi piirkonnas“. Kogemused, lähenemisviisid ja ühised probleemid(2018) ning seitsmes aruanne Alpide olukorra kohta: Looduslike ohtude riskijuhtimine (2019).

4.      Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Alpi kliimanõukogu töötas välja Alpide 2050. aasta kliimaeesmärgi süsteemi ja võttis selle vastu 2019. aastal toimunud XV Alpi konverentsil. Selles määratakse kindlaks konkreetsed eesmärgid Alpi konventsiooni kümnes eri tegevusvaldkonnas ja kahes horisontaalses/horisontaalses tegevusvaldkonnas. See suurendab integreeritud lähenemisviisi kaudu kogu Alpi piirkonda hõlmava kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise alase koostöö lisaväärtust. Selle raames ajakohastas kliimanõukogu kliimaalast tegevuskava (mis töötati algselt välja 2009. aastal), mis hõlmab nii kohanemist kui ka leevendamist. Uues kliimaalases tegevuskavas 2.0 seatakse esikohale konkreetsed meetmed Alpi piirkonna 2050. aasta kliimaeesmärgi süsteemi rakendamiseks, keskendudes keskpikale perioodile (viis kuni kümme aastat). Selles pakutakse välja üksikasjalikud rakendusviisid kümne sektori jaoks, mis töötatakse välja koostöös sidusrühmade ja Alpi konventsiooni temaatiliste tööorganitega. Auditi koordineerimisnõukogu jälgib kavade üldist rakendamist ja teavitab korrapäraselt saavutustest. Loodud on ühenduse platvorm (Alpi kliimaprogramm 2050),millega tagatakse seos rakendamise ja 2050. aasta kliimaeesmärgi süsteemi eesmärkide vahel.

Perioodil 2014–2020 rahastatud projektide näited

Interreg ALPSi rahastatud projektiga AlpGov2 (2020–2022) tõhustatakse EUSALPi juhtimisstruktuure ja -mehhanisme, võttes arvesse kõiki selle tegevuskava teemasid, võttes arvesse eelmise AlpGov 1 järelmeetmeid.

GoApply (kliimamuutustega kohanemise mitmemõõtmeline juhtimine poliitikakujundamises ja praktikas, 2016–2019) arenes välja otse C3-Alpide algatatud riikidevahelisest poliitikakujundajate võrgustikust (2007–2013). GoApply reageerib mitmetasandilise valitsemisega seotud probleemidele, tõketele ja lünkadele, millega kõik Alpi riigid praegu oma riiklike kohanemisstrateegiate rakendamisel silmitsi seisavad. Projekti eesmärk oli tugevdada kliimamuutustega kohanemise juhtimise ja rakendamise suutlikkust eri tasanditel ja sektorites. Tulemused esitatakse riigiaruannetes (Austria, Saksamaa, Itaalia, Šveits) ja koondatakse riikidevahelisse koondaruandesse. Aruandes esitatakse teadmistebaas Alpide mitmetasandilise kohanemisjuhtimise tõhustamiseks ning edutegurite, takistuste, saadud kogemuste, heade tavade näidete ja täiustamisvõimaluste portfell.

ALPTREES (võõrpuude säästev kasutamine ja majandamine Alpide piirkonnas, 2019–2022) aitab tugevdada loodusvarade säästvat kasutamist, prognoosides võõrpuude praegust ja võimalikku jaotust kliimamuutuste stsenaariumide alusel. Projekt peaks andma tehnilisi suuniseid kliimamuutustega kohanemise otsustusvahendite ja planeerimise kohta, et kaitsta rohelise taristu, bioloogilise mitmekesisuse funktsioonide ja ökosüsteemi teenuste tulevikku kogu EUSALPi territooriumil.

Alpide piirkond võib toetuda ka ulatuslikele kogemustele kliimamuutustega kohanemist käsitlevate riikidevaheliste koostööprojektidega, mida rahastati eelmisel INTERREGi programmitöö perioodil 2007–2013, näiteks CLISP, AdaptAlp või C3-Alps projektid.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes