Alpide piirkond

Piirkonna riigid

Alpi kosmoseprogrammi koostööpiirkond hõlmab Alpe ja neid ümbritsevaid madalikuid, ühendades väga erinevaid piirkondi, mis hõlmavad kogu Šveitsi, Austriat, Liechtensteini ja Sloveeniat, Prantsusmaa lääneosa, Saksamaa lõunaosa ja Itaalia põhjaosa. 2021.–2027. aasta Interregi programmi koostööpiirkond hõlmab kogu 2014.–2020. aasta Interregi programmi piirkonda, millele lisandub seitse piirkonda Saksamaalt. Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevaheline koostööprogramm

Interregi Alpi piirkonna 2021.–2027. aasta kosmoseprogrammi (mille Euroopa Komisjon võttis vastu 5. mail 2022) eesmärk on edendada kestliku majandusarengu integreerimist, ühiskondlikku heaolu ja selle silmapaistva olemuse säilitamist. Sellega toetatakse piiriüleseid koostööprojekte ja hõlbustatakse ühiste riikidevaheliste lahenduste leidmist.

Programmis seatakse neli prioriteeti:

• prioriteet: Kliimamuutustele vastupanuvõimeline ja keskkonnahoidlik Alpi piirkond
• prioriteet: CO2-neutraalne ja ressursitundlik Alpi piirkond
• prioriteet: innovatsioon ja digiüleminek, millega toetatakse keskkonnahoidlikku Alpi piirkonda
• 4. prioriteet: ühiselt majandatav ja arendatav Alpi piirkond

Kliimamuutusi on korduvalt nimetatud Alpide peamiseks liikumapanevaks jõuks ja konkreetseks väljakutseks. Kliimamuutustega kohanemine on eesmärk, mida käsitletakse 1. prioriteedis erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemine“ raames: „Kliimamuutustega kohanemise, katastroofiohu ennetamise ja vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“. Programmiga toetatakse kliimamuutustega kohanemise meetmete edendamist, keskendudes Alpi piirkonna looduslike, majanduslike ja ühiskondlike süsteemide vahelistele suhetele. Programmiga edendatakse üksikasjalikult järgmist: 1) lahendused ja katseprojektid valmisolekuks ja kohanemiseks, 2) lahendused ja katseprojektid, et ületada lõhe kliimauuringute ja praktilise rakendamise vahel, 3) teadmussiirde algatused ning 4) meetodid ja vahendid kliimamuutuste konkreetse mõju mõõtmiseks ja jälgimiseks. Programmiga toetatakse ka riskide ennetamise ja katastroofidele vastupidavuse meetmeid, mis on tihedalt seotud kliimamuutustega.

Selle programmi ja EUSALPi strateegia eesmärkide vahelist sidusust tugevdatakse, et toetada teed CO2-neutraalse ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise territooriumi suunas. prioriteedi raames on programmi eesmärk „tugevdada avaliku sektori asutuste ja sidusrühmade institutsioonilist suutlikkust makropiirkondlike strateegiate ja mere vesikonna strateegiate ning muude territoriaalsete strateegiate rakendamisel“. Sellega seoses toetatakse programmiga selliste lahenduste väljatöötamist ja rakendamist, millega tõhustatakse koostööd ja organisatsioonilisi protsesse EUSALPi juhtimisstruktuuris.

Ajavahemikul 2014–2020 (INTERREG V B) ei olnud kliimamuutused, kuigi neid peeti Alpide peamiseks liikumapanevaks jõuks ja konkreetseks väljakutseks, hõlmatud erieesmärkidega, vaid horisontaalse teemana ja teemana, mida tuleb süvalaiendada igasse projekti. Kliimamuutustega kohanemist mainiti valdkondadevahelise küsimusena sõnaselgelt prioriteedi 3 „Elujõuline Alpide piirkond“ all, mille eesmärk on parandada keskkonnakaitset ja ressursitõhusust. 2014.–2020. aasta programmiga toetati ka ELi Alpi piirkonna strateegia protsessi, sealhulgas selle 8. tegevusrühma, mis käsitleb riskijuhtimist ja kliimamuutustega kohanemist. Ta rahastas oma juhtimisstruktuuri AlpGovi projekti kaudu ning nõudis korrapäraseid projektitaotlusi, et käsitleda EUSALPi temaatiliste tööorganite prioriteete ja toetada nende tegevust.

2.     Makropiirkonna strateegiad

ELi Alpi piirkonna strateegia (EUSALP) põhineb Alpi riikide ja piirkondade ühisalgatusel, mille eesmärk on tugevdada nendevahelist koostööd ja tegeleda tõhusamalt ühiste probleemidega. See hõlmab seitset riiki (Austria, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Sloveenia, Liechtenstein ja Šveits) ning 48 piirkonda. See hõlmab veidi suuremat ala kui ASP. EUSALPi eesmärk on tegeleda Alpi piirkonna spetsiifiliste probleemidega, nagu arengu ja keskkonnakaitse tasakaalustamine, konkurentsivõime suurendamine ja territoriaalsete erinevuste vähendamine.

Kohanemine on üks 8. tegevusrühma (riskijuhtimise tegevusrühm) kahest põhiteemast. Praeguse keskpika perioodi töökava (kuni 2019. aasta keskpaigani) ühine eesmärk on kaardistada, analüüsida ja tõhustada juhtimismehhanisme looduslike ohtude ohjamise ja kliimamuutustega kohanemise valdkonnas, sealhulgas suurendada sidusust mõlema poliitikavaldkonna vahel. Kavandatud väljundid on uuringud, hea tava näited ja poliitika tõhustamise võimalused riskijuhtimise, kliimamuutustega kohanemise juhtimise ning kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise süvalaiendamise valdkonnas. Nende väljundite eesmärk on sillutada teed tõhusamatele ja paremini kooskõlastatud juhtimismeetoditele Alpide makropiirkonnas. Veel üks tegevusrühma eesmärk on võtta kasutusele riikidevaheline veebiportaal CAPA – Alpide kliimamuutustega kohanemise platvorm, seda edasi arendada ja hooldada. Aastatel 2016–2019 ja 2020–2022 rahastati CAPAd Interregi Alpi piirkonna projektidest AlpGov 1 ja AlpGov 2 (ELiAlpi piirkonna strateegia Alpi piirkonna juhtimismehhanismide rakendamine).

EUSALPi tegevuskavas julgustatakse muu hulgas välja töötama Alpi piirkonna kohanemisstrateegiat ja tegevuskava, mis põhineb põhjalikul haavatavuse hindamisel ja on kooskõlas olemasolevate riiklike kohanemisstrateegiatega. Kliimamuutuste mõju ja nendega kohanemine on seotud ka ökoloogilise ühenduvuse ja loodusvarade, sealhulgas veemajanduse ja mullaharimise teemadega. Kohanemisega seotud valdkondadevahelisi küsimusi (nt roheline taristu, põuad, veenõudluse ja -pakkumise juhtimine) käsitletakse teataval määral vastavate tegevusrühmade tegevuses.

Mõned Alpi piirkonna piirkonnad kattuvad teiste makropiirkondadega, mille strateegiates võib olla asjakohast teavet. Need on Doonau makropiirkond ning Aadria ja Joonia mere makropiirkond.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

1991. aastal vastu võetud Alpi konventsioon on Alpi riikide (Austria, Itaalia, Liechtenstein, Monaco, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Šveits) ja ELi vaheline rahvusvaheline leping Alpide säästva arengu ja kaitse kohta. Alpi konventsiooni lõppeesmärk on arendada Alpide ühist pärandit ja säilitada seda tulevaste põlvkondade jaoks riikidevahelise koostöö kaudu, millesse on kaasatud riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused.

Alpi konventsiooni raames kinnitatakse (2019) deklaratsioonis „Kliimaneutraalsed ja kliimamuutustele vastupanuvõimelised Alpid 2050“ (Innsbruckideklaratsioon)eesmärki teha tööd Alpide kliimaneutraalsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamiseks kuni 2050. aastani kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste sätetega. Lisaks on kliimamuutustega seotud meetmete võtmine üks mitmeaastase tööprogrammi (2017–2022) kuuest prioriteedist. Konventsiooniosalised, vaatlejad ja temaatilised tööorganid tegelevad korrapäraselt kohanemise valdkonnaüleste aspektidega. Nad on koostanud mitmeid konkreetseid riikidevahelise tasandi väljundeid, sealhulgas avaldusi ja suuniseid, seminare ja katseprojekte, mis aitavad sageli kaasa kliimameetmete tegevuskavas sätestatud meetmete rakendamisele. 2016. aastal loodi konventsiooni raames Alpi kliimanõukogu, kes töötas välja Alpi kliimaeesmärgi süsteemi 2050 ja kliimaalase tegevuskava 2.0. Kava üldeesmärk on muuta Alpid kliimaneutraalseks ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks piirkonnaks (vt allpool kohanemisstrateegiaid ja -kavasid käsitlev osa).

Konventsioonil on väljakujunenud riikidevaheline vaatlusvõrgustik, mis koosneb paljudest asjaomastest valitsus- ja valitsusvälistest katusorganisatsioonidest, kes tegutsevad Alpi konventsiooni tegevusvaldkondades, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

Alpi konventsioon ja EUSALPi organid aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemise alaste teadmiste riikidevahelisele loomisele ja edastamisele. Alpi konventsiooni töö tulemuste silmapaistvate näidete hulka kuuluvad„Alpi strateegia kliimamuutustega kohanemiseks looduslike ohtude valdkonnas“(2013), „Suunisedkliimamuutustega kohanemiseks Alpides kohalikul tasandil“(2014), „Kokkuvõtetearuanne Alpi kliimanõukogu tegevuse määratlemise alusena“ (2017, ajakohastatud 2019. aastal), aruanne „PõuadAlpi piirkonnas. Kogemused, lähenemisviisid ja ühised probleemid“(2018) ning seitsmendat aruannet Alpide olukorra kohta: Looduslike ohtudega seotud riskide juhtimine (2019).

4.      Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Alpi kliimaeesmärgi süsteemi aastani 2050 töötas välja Alpi kliimanõukogu (ACB) ja see võeti vastu 2019. aastal XV Alpi konverentsil. Selles määratakse kindlaks konkreetsed eesmärgid Alpi konventsiooni kümnes eri tegevusvaldkonnas ja kahes valdkonnaüleses/horisontaalses tegevusvaldkonnas. See suurendab integreeritud lähenemisviisi kaudu kogu Alpi piirkonda hõlmava koostöö lisaväärtust kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel. Selle raames ajakohastas haldus- ja koordineerimisnõukogu kliimaalast tegevuskava (mis töötati algselt välja 2009. aastal), mis hõlmab nii kohanemist kui ka leevendamist. Uues kliimaalases tegevuskavas 2.0 seatakse esikohale konkreetsed meetmed Alpi kliimaeesmärgi süsteemi 2050 rakendamiseks, keskendudes keskpikale perioodile (viis kuni kümme aastat). Selles pakutakse välja üksikasjalikud rakendusviisid kümne sektori jaoks, mis on välja töötatud koos sidusrühmade ja Alpi konventsiooni temaatiliste tööorganitega. Haldussuutlikkuse suurendamise asutus jälgib tegevussuundade üldist rakendamist ja edastab korrapäraselt teavet saavutuste kohta. Loodud on ühenduse platvorm („Alpi kliima 2050”),mis tagab seose rakendamise ja 2050. aasta kliimaeesmärgi süsteemi eesmärkide vahel.

Perioodil 2014–2020 rahastatud projektide näited

Interreg ALPSi rahastatud AlpGov2 projektiga (2020–2022) tõhustatakse EUSALPi juhtimisstruktuure ja -mehhanisme, võttes arvesse kõiki selle tegevuskava teemasid, mis on jätkuks eelmisele AlpGov 1 projektile.

GoApply (kliimamuutustega kohanemise mitmemõõtmeline juhtimine poliitikakujundamises ja praktikas, 2016–2019) arenes otseselt välja riikidevahelisest poliitikakujundajate võrgustikust, mille algatas algatus C3-Alps (2007–2013). GoApply reageerib väljakutsetele, takistustele ja lünkadele, mis on seotud mitmetasandilise valitsemisega, millega kõik Alpi riigid praegu oma riiklike kohanemisstrateegiate elluviimisel kokku puutuvad. Projekti eesmärk oli tugevdada kliimamuutustega kohanemise juhtimise ja rakendamise suutlikkust mitmel tasandil ja sektoris. Tulemused esitatakse riikide aruannetes (Austria, Saksamaa, Itaalia, Šveits) ja koondatakse riikidevahelisse koondaruandesse. Aruandes esitatakse teadmistebaas kliimamuutustega kohanemise tõhustatud mitmetasandiliseks juhtimiseks Alpides ning edutegurid, takistused, saadud õppetunnid, heade tavade näited ja täiustamisvõimalused.

ALPTREES (Alpi piirkonna võõrpuude säästev kasutamine ja majandamine, 2019–2022) aitab tugevdada loodusvarade säästvat kasutamist, prognoosides võõrpuude praegust ja võimalikku levikut kliimamuutuste stsenaariumide alusel. Projektilt oodatakse tehnilisi suuniseid kliimamuutustega kohanemist käsitlevate otsuste tegemise vahendite ja kavandamise kohta, et kaitsta rohelise taristu, bioloogilise mitmekesisuse funktsioonide ja ökosüsteemi teenuste tulevikku kogu EUSALPi territooriumil.

Alpi piirkond võib tugineda ka ulatuslikele kogemustele, mis on saadud kliimamuutustega kohanemist käsitlevatest riikidevahelistest koostööprojektidest, mida rahastati eelmisel INTERREGi programmitöö perioodil 2007–2013, nagu CLISPi,  AdaptAlpi või C3-Alpi projektide puhul.