Põhjameri

Piirkonna riigid

Põhjamere piirkonna koostööpiirkond hõlmab Põhja-Euroopa territooriume, mis on Põhjamerele suletud. Kõik osalevad piirkonnad külgnevad mereakvatooriumiga ja paljud neist on rannikupiirkonnad. 2021.–2027. aasta Interregi programmi koostööpiirkond ulatub Põhja-Prantsusmaa rannikupiirkondadest Norra lõunapoolsete osadeni ja valitud Rootsi piirkondadeni. Võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (2014–2020) on olulised muudatused järgmised:  kogu Ühendkuningriigi* ja Norra põhjapoolseimate maakondade (viimased kuuluvad nüüd põhjapoolsete äärealade ja Arktika piirkonda) väljajätmine, Prantsusmaa kaasamine uue partnerriigina ning laiendamine kogu Madalmaade ja Flandria territooriumile. Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit.

*Alates Ühendkuningriigi väljaastumislepingu jõustumisest 1. veebruaril 2020 ei uuendata sellel veebisaidil enam Ühendkuningriigist pärit sisu.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevaheline koostööprogramm

Selleks et toetada ELi tasandi poliitikat, tegeleda piirkondlike probleemide ja tugevate külgedega ning võtta arvesse eelmisest programmitöö perioodist saadud kogemusi, põhineb Interreg VI B Põhjamere programm (2021–2027) neljal temaatilisel prioriteedil:

• prioriteet: Tugev ja arukas majandus Põhjamere piirkonnas
• prioriteet: Rohepööre Põhjamerel
• prioriteet: Kliimamuutustele vastupanuvõimeline Põhjamere piirkond
• prioriteet: Parem juhtimine Põhjamere piirkonnas

Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse eelkõige 3. prioriteedi raames. Selle eesmärk on töötada välja pikaajaline perspektiiv, et säilitada Põhjamere piirkonna looduskeskkond ja kaitsta ühiskonda kliimamuutuste kahjuliku mõju eest. Selle prioriteedi alla kuuluvad projektid aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemise tavadele, eelkõige selleks, et saavutada erieesmärk 3.1: „Kliimamuutustega kohanemise ning katastroofiohu ennetamise ja vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“. Kliimamuutustega kohanemist peetakse rangelt seotuks säästva veemajandusega Põhjamere piirkonnas.  Mõlemat küsimust tuleb Põhjamere programmis ühiselt käsitleda.

Eelmises programmis (2014–2020) tunnistati kliimamuutusi juba üheks kõige tõsisemaks ohuks, millega NSRi ökosüsteemid silmitsi seisavad. Kliimamuutustega kohanemist käsitleti sõnaselgelt prioriteedis 3 (Põhjamere jätkusuutlik piirkond). Sellest toetati selliste projektide rahastamist, mis kiirendasid piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele.

2.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

OSPARi Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon hõlmab Põhjamerd (OSPARi määratluse kohaselt II piirkond), mis on osa kogu Kirde-Atlandist, nagu see on määratletud kõnealuses konventsioonis. OSPARi konventsiooni raames käsitletakse kliimamuutusi (ja ookeanide hapestumist) valdkondadevahelise küsimusena, mille eesmärk on suurendada ökosüsteemi vastupanuvõimet. See hõlmab teadmiste loomist, mõju seiret ja juhtimisvõimaluste kavandamist.

Madalmaade, Saksamaa ja Taani vahel on välja töötatud koostööalgatus Waddenzee kaitseks. Waddenzee on kolme riigi Põhjamere rannikul asuv ala, mis hõlmab suurt loodete ala, kus on iseloomulikud looduslikud elupaigad. Kolmepoolne koostöö Waddenzee piirkonnas põhineb kavatsuste deklaratsioonil, Waddenzee kaitset käsitlevalühisdeklaratsioonil (koostöö praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks), mis allkirjastati esimest korda 1982. aastal ja mida ajakohastati 2010. aastal. Koostöö eesmärgid ja valdkonnad hõlmavad kohanemist kliimamuutuste ja muude mõjudega. 2018. aastal allkirjastatud Leeuwardeni deklaratsioon sisaldab kolmepoolse koostöö perioodi 2018–2022 põhipunkte. See rõhutab vajadust jätkata kolmepoolse kliimamuutustega kohanemise strateegia rakendamist ja paremini mõista kliimamuutuste mõju Waddenzee ökosüsteemile.

Põhjamere komisjon Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi raames on koostööalgatus, mille eesmärk on edendada ja suurendada teadlikkust Põhjamere piirkonnast kui Euroopa olulisest majandusüksusest. See on platvorm, mille kaudu arendada ja saada rahalisi vahendeid ühisteks arengualgatusteks ja lobitööks parema Põhjamere piirkonna nimel. Energia ja kliimamuutuste töörühm toetab Põhjamere piirkonna täitevkomiteed Põhjamere piirkonna 2030. aasta strateegia kliimaneutraalse Põhjamere piirkonna prioriteetse valdkonna rakendamisel. Rühm tegeleb ka kliimamuutustega kohanemisega, et saavutada 2030. aasta eesmärk „kliimamuutusteks valmis, kliimamuutustega kohanemisvõimeline ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline“ Põhjamere piirkonnas. Rühm võttis vastukliimamuutustega kohanemise ja Põhjamere komisjoniaruande (2020), milles kirjeldatakse üksikasjalikumalt, kuidas saavutada Põhjamere piirkonnas kliimamuutustele vastupanu võime.

3.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Põhjamere komisjon töötas Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) raames välja Põhjamere piirkonna 2030. aasta strateegia,  mis asendas eelmise 2020. aasta strateegia. Prioriteedi „Kliimaneutraalne Põhjamere piirkond“ raames nimetatakse strateegias kliimamuutustega kohanemist ühe peamise teemana, et saavutada visioon (kliima) vastupanuvõimelisest ja kohandatud Põhjamere piirkonnast. Strateegiaga julgustatakse intensiivistama kliimamuutustega kohanemiseks tehtavaid jõupingutusi kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Selle teema raames jagavad NSC liikmed rahalisi vahendeid, projektivõimalusi ja parimaid tavasid, mis edendavad sotsiaalselt õiglast üleminekut. Strateegiat rakendab NSC täitevkomitee. Seda toetavad NSC temaatilised töörühmad kaks korda aastas koostatavate tegevuskavade kaudu.

2014. aastal võeti kolmepoolse Waddenzee koostöö raames vastu kolmepoolne kliimamuutustegakohanemise strateegia, millelon seitse strateegilist eesmärki ja juhtpõhimõtet. Strateegia eesmärk on suurendada Waddenzee ökosüsteemi vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule. Kliima töörühm (TG-C) määrati jälgima kliimamuutustega kohanemise strateegia rakendamist. Strateegia rakendamist hinnati 2017. aastal CCASi seirearuandes. Selgus, et neid seitset põhimõtet kohaldatakse paljudes projektides ja poliitikavaldkondades kolmepoolses Waddenzee piirkonnas.

OSPARi konventsiooni alusel võeti 2021. aastal vastu Kirde-Atlandi keskkonnastrateegia (NEAES) 2030, mis põhineb OSPARi eelmise, 2010.–2020. aasta strateegia kõrgetasemelisel läbivaatamisel. Kuigi see ei ole kliimamuutustega kohanemise strateegia, on strateegia eesmärk saavutada puhas, terve ja bioloogiliselt mitmekesine Kirde-Atlandi ookean, mis on tootlik, mida kasutatakse kestlikult ning mis on vastupidav kliimamuutustele ja ookeanide hapestumisele. Kliimamuutustega on seotud neli strateegilist eesmärki: vastupanuvõime (5. strateegiline eesmärk), teadlikkuse (10. strateegiline eesmärk), kohanemise (11. strateegiline eesmärk) ja leevendamise (12. strateegiline eesmärk) teema käsitlemine. Lepinguosalised on kokku leppinud rakenduskavas, mis sisaldab konkreetseid ülesandeid strateegiate eesmärkide saavutamiseks.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Kliimamuutustega seotud projekte rahastati peamiselt Põhjamere 2014.–2020. aasta programmi 3. prioriteedi raames (Põhjamere kestlik piirkond: kaitse kliimamuutuste eest ja keskkonna säilitamine). Järgmisel perioodil (2021–2027) on käimas mõned uued projektid, nagu sinine üleminek ja MANABAS COAST.

Lõpuleviidud projektid käsitlesid peamiselt ranniku vastupanuvõimet erosioonile ja üleujutustele, veetundlikku linnaplaneerimist ja säästvat veemajandust, keskendudes katseprojektidele, demonstratsioonidele ja katsetele. Mõned näited on esitatud allpool.

Projekti BwN (Building with Nature) (2015–2020) eesmärk oli muuta Põhjamere piirkonna rannikud, suudmed ja valgalad looduspõhiste lahenduste abil kliimamuutuste mõjudega kohanemisvõimelisemaks ja vastupanuvõimelisemaks. NbSi rakendatakse seitsmes rannikualal (näiteks liivaga toitmine Põhjamere rannikul ja Wattenmeeri paissaarel) ja kuues valgalas (näiteks jõgede taastamine). BwNi projektis kasutatakse neid eluslaboreid näidetena, et luua tõendusbaas saitide valimiseks, meetmete kavandamiseks ning looduspõhiste meetmete kulude, tulude ja tõhususe arvutamiseks, et lõppkokkuvõttes luua ärimudeleid. Waddenzee ühissekretariaat oli projekti „Building with Nature“ partner ning tagas teadmiste vahetamise kolmepoolse kliimamuutuste töörühma ja projektipartnerite vahel. Selleks et toetada tõendusbaasi parimate tavade kohta loodusega koos ehitamisel, on välja töötatud Waddenzee kliimamuutustega kohanemise teabeplatvorm. See hõlmab kolmepoolset poliitikat ja juhtimist, parimaid tavasid, järelevalvet ja hindamist ning teavitus- ja haridustegevust.

Projekti FAIR (Flood infrastructure Asset management and Investment in Renovation, adaptation and maintenance) (2015–2020) eesmärk oli vähendada üleujutusriski kogu Põhjamere piirkonnas, tutvustades kliimamuutustega kohanemise lahendusi, et parandada üleujutuste eest kaitsva taristu toimimist. FAIR pakkus paremaid lähenemisviise sellise taristu kulutõhusaks ajakohastamiseks ja hooldamiseks, optimeerides investeeringuid ning kohaldades kohanduvaid ja uuenduslikke tehnilisi lahendusi. Projekti raames töötati välja tammide, lüüside, tammide ja üleujutusväravate kohandamise lahendused valitud kohtades Belgias, Saksamaal, Taanis, Rootsis, Norras ja Madalmaades.

Projekti FRAMES (üleujutuskindlad alad mitmekihilise ohutuse abil) (2016–2020) eesmärk oli suurendada piirkondade ja kogukondade vastupanuvõimet, tehes koostööd mitmekihilise ohutuse kontseptsiooniga. Integreeritud on vastupanuvõime erinevad kihid (ennetamine, ruumiline kohandamine, hädaolukordadele reageerimine ja taastumine), mille tulemuseks on: 1) üleujutustele vastupanuvõimelised alad (parandatud taristu ja ruumilise planeerimise meetmed), 2) üleujutustele vastupanuvõimelised kogukonnad (paremini ettevalmistatud elanikud ja ühiskondlikud sidusrühmad) ning 3) üleujutustele vastupanuvõimelised ametiasutused (lühemad taastumisajad ja suurem reageerimissuutlikkus). Projekt töötas 16 katsevaldkonnas riikidevahelise õppe hindamise lähenemisviisi kaudu. See võimaldas luua uusi teadmisi, et toetada tulevaste otsuste tegemist, ja pakkuda uuenduslikke lahendusi, et parandada ühiskonna suutlikkust üleujutustega toime tulla. Projekti peamised tulemused on kättesaadavad FRAMES Wiki veebisaidil.

CATCH  (veetundlikud linnad: projekti „Vastus äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärgedele“ (2016–2020) eesmärk oli näidata ja kiirendada Põhjamere piirkonna keskmise suurusega linnade veemajanduse ümberkujundamist. See aitas neil linnadel muutuda kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks, olles pikas perspektiivis kestlik, elamiskõlblik ja kasumlik. Projekti raames katsetati linnade kliimamuutustega kohanemise meetmeid seitsmes katselinnas, et töötada välja CATCHi otsuste tegemise tugivahend keskmise suurusega linnade jaoks. Otsuste tegemist toetav vahend koosneb enesehindamise komponendist ja kohanemistsükli komponendist. Samuti sisaldab see näiteid ja häid tavasid linnadest, kes töötasid välja kliimamuutustega kohanemise strateegiad.

Projekti BEGIN (Blue Green Infrastructures through Social Innovation, 2017–2020) eesmärk oli näidata valitud paikades, kuidas linnad saavad sinise rohelise taristu abil parandada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Lähenemisviis hõlmas sidusrühmade kaasamist väärtuspõhisesse otsustusprotsessi, et ületada praegused rakendamistakistused. Kümme katselinna tutvustavad sarja „Sinised ja rohelised linnad tähelepanu keskpunktis“ kaudu sinise ja rohelise taristu arvukaid eeliseid Euroopa linnadele. Nende arvukate eeliste hulka kuuluvad väiksem üleujutusoht, suurem elurikkus ja parem elamiskõlblikkus.

Projekti TOPSOIL  (Top soil and water – The climate challenge in the near subsurface) (2015–2020) raames uuriti võimalusi kasutada pealismulla kihte Põhjamere piirkonna praeguste ja tulevaste veeprobleemide lahendamiseks. Projektis vaadeldi põhjavee- ja mullatingimusi, prognoositi ja leiti lahendusi kliimaga seotud ohtudele, nagu üleujutused märgadel perioodidel ja põud soojematel aastaaegadel. Üldeesmärk oli töötada ühiselt välja meetodid aluspinnase kõige ülemise kihi kirjeldamiseks ja haldamiseks, et parandada selle vastupanuvõimet kliimamuutustele. Projekt näitas lahenduste praktilist rakendamist 16 juhtumiuuringus.

CANAPE (Creating A New Approach to Turtland Ecosystems, 2017–2022) töötas viies riigis märgalade taastamiseks ja säilitamiseks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja toetada kestliku majanduse loomist Põhjamere piirkonna elanikkonna jaoks. Projektiga taassoostati üle 90 ha turbaalasid ja loodi kolm eksperimentaalset paludikultuurifarmi. Lisaks hõlmas projekt mitme järve taastamist. Pärast viieaastast tööd koostati  turbaalade majandamise lühijuhend.

Projekti SALFAR (Saline Farming - Innovative agriculture to protect the environment and stimulate economic growth, 2017–2022) eesmärk oli töötada välja uuenduslikud rannikupõllumajanduse meetodid kogu Põhjamere piirkonnas, luues välilaborid igas partnerriigis. Kohapealsetes laborites tegi kliimaekspertidest, teadlastest, haridustöötajatest, põllumajandustootjatest, ettevõtjatest ja poliitikakujundajatest koosnev multidistsiplinaarne meeskond teadusuuringuid erinevate põllukultuuride soolataluvuse kohta, tutvustades soolastes tingimustes alternatiivseid põllumajandusmeetodeid ning luues põllumajandustootjatele, toidutootjatele ja ettevõtjatele uusi ärivõimalusi.

Projekti WaterCoG (Water Co-Governance for Sustainable Ecosystems, 2016–2021) eesmärk oli näidata, et erinevate veemajandusraamistike rakendamine ja integreerimine on võimalik, pakkudes samal ajal ka sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu, mida praegu ei saavutata. WaterCoG töövahend ja kõik projektitulemused on kättesaadavad veebiportaalis Storymap and Tools Directory .

Kõigi eespool nimetatud projektide tulemusi kasutatakse projektis C5a (Cluster for Cloud to Coast Climate Change Adaptation, 2019–2021). Projektis tunnistati tungivat vajadust üleujutuste ohjamise lähenemisviiside järele Põhjamere piirkonnas, et tagada inimeste turvalisus, keskkonna hea seisund ja majanduse õitseng. Projekti eesmärk oli töötada välja „pilvest rannikuni“ lähenemisviis üleujutusriski maandamiseks. Lähenemisviis põhineb üleujutuste varajasel ohjamisel, mis algab hetkest, mil sajab vihma, ja enne rannikualade mõjutamist. Lähenemisviis maksimeerib füüsiliseks kaitseks üleujutuste eest tehtavate investeeringute väärtust ja suurendab vastupanuvõimet üleujutusohtlikes piirkondades. Seda lähenemisviisi katsetati Põhjamere piirkonna seitsmes juhtumiuuringus.