Põhjameri

Piirkonna riigid

Põhjamere piirkonna koostööpiirkond hõlmab Põhjamerele suletud Põhja-Euroopa territooriume. Kõik osalevad piirkonnad külgnevad mereakvatooriumiga ja paljud neist on rannikualad. Interregi 2021.–2027. aasta programmi koostöövaldkond ulatub Põhja-Prantsusmaa rannikupiirkondadest Norra lõunaosani ja valitud Rootsi piirkondadeni. Võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (2014–2020) on olulised muudatused järgmised:  kogu Ühendkuningriigi* ja Norra põhjapoolseimate krahvkondade väljajätmine (viimased on nüüd hõlmatud põhjapoolsete äärealade ja Arktika piirkonnaga), Prantsusmaa lisamine uue partnerriigina ning laiendamine kogu Madalmaade ja Flandria territooriumile. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

*Alates Ühendkuningriigi väljaastumislepingu jõustumisest 1. veebruaril 2020 ei uuendata sellel veebisaidil enam Ühendkuningriigi sisu

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

Selleks et toetada ELi tasandi poliitikat, tegeleda piirkondlike probleemide ja tugevate külgedega ning võtta arvesse eelmisest programmitöö perioodist saadud kogemusi, põhineb Interreg VI B Põhjamere programm (2021–2027) neljal temaatilisel prioriteedil:

• prioriteet: Tugev ja arukas majandus Põhjamere piirkonnas
• prioriteet: Rohepööre Põhjamerel
• prioriteet: Kliimamuutustele vastupanuvõimeline Põhjamere piirkond
• Prioriteet 4: Põhjamere piirkonna parem juhtimine

Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse eelkõige 3. prioriteedi raames. Selle eesmärk on töötada välja pikaajaline perspektiiv, et säilitada Põhjamere piirkonna looduskeskkond ja kaitsta ühiskondi kliimamuutuste kahjuliku mõju eest. Selle prioriteedi alla kuuluvad projektid aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemise tavadele, eelkõige selleks, et saavutada erieesmärk 3.1: „Kliimamuutustega kohanemise ning katastroofiohu ennetamise ja vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“. Kliimamuutustega kohanemist peetakse rangelt seotuks kestliku veemajandusega Põhjamere piirkonnas.  Mõlemat küsimust tuleb Põhjamere programmis ühiselt käsitleda.

Eelmises programmis (2014–2020) oli juba tunnistatud, et kliimamuutused on üks tõsisemaid ohte, millega NSRi ökosüsteemid silmitsi seisavad. Kliimamuutustega kohanemist kaaluti selgesõnaliselt 3. prioriteedi (Põhjamere säästev piirkond) raames. Sellest toetati selliste projektide rahastamist, mis hoogustasid piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele.

2.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon hõlmab Põhjamerd (OSPARi määratluse kohaselt II piirkond), mis on osa kogu Kirde-Atlandist, nagu see on määratletud kõnealuses konventsioonis. Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioonis käsitletakse kliimamuutusi (ja ookeanide hapestumist) valdkondadevahelise küsimusena, mille eesmärk on suurendada ökosüsteemide vastupanuvõimet. See hõlmab teadmiste loomise, mõju jälgimise ja juhtimisvõimaluste kavandamise tingimusi.

Madalmaade, Saksamaa ja Taani vahel on välja töötatud koostööalgatus Waddenzee kaitseks. Wattenmeri on kolme riigi Põhjamere rannikul asuv ala, mis hõlmab laia loodeteala, kus asub iseloomulik looduslik elupaik. Kolmepoolne Wattenmeeri koostöö põhineb kavatsuste deklaratsioonil „Ühisdeklaratsioon Wattenmeeri kaitse kohta (koostöö praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks), mis allkirjastati esimest korda 1982. aastal ja mida ajakohastati 2010. aastal. Koostöö eesmärgid ja valdkonnad hõlmavad kliimamuutuste ja muude mõjudega kohanemist. 2018. aastal allkirjastatud Leeuwardeni deklaratsioon sisaldab kolmepoolse koostöö perioodi 2018–2022 põhipunkte. See rõhutab vajadust jätkata kolmepoolse kliimamuutustega kohanemise strateegia rakendamist ja paremini mõista kliimamuutuste mõju Wattenmeeri ökosüsteemile.

Põhjamere komisjon Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi raames on koostööalgatus, mille eesmärk on edendada ja suurendada teadlikkust Põhjamere piirkonnast kui Euroopa olulisest majandusüksusest. See on platvorm parema Põhjamere piirkonna ühiste arengualgatuste ja lobitöö arendamiseks ja rahastamiseks. Energeetika ja kliimamuutuste töörühm toetab Põhjamere piirkonna täitevkomiteed Põhjamere piirkonna 2030. aasta strateegia kliimaneutraalse Põhjamere piirkonna prioriteetse valdkonna rakendamisel. Töörühm käsitleb ka kliimamuutustega kohanemist, et saavutada 2030. aasta eesmärk „kliimavalmis, kliimamuutustega kohanemisvõimeline ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline“ Põhjamere piirkond. Töörühm võttis vastukliimamuutustega kohanemise ja Põhjamere komisjoniaruande (2020), milles kirjeldatakse üksikasjalikumalt, kuidas saavutada Põhjamere piirkonnas kliimamuutustele vastupanu võime olukord.

3.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Põhjamere komisjon töötas Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi raames välja Põhjamere piirkonna 2030. aasta strateegia,  mis asendas eelmise, 2020. aasta strateegia. Prioriteedi „Kliimaneutraalne Põhjamere piirkond“ raames nimetatakse strateegias kliimamuutustega kohanemist ühe põhiteemana, et saavutada visioon (kliima) vastupanuvõimelisest ja kohandatud Põhjamere piirkonnast. Strateegiaga julgustatakse intensiivistama jõupingutusi kliimamuutustega kohanemiseks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Selle teema raames jagavad NSC liikmed rahastust, projektivõimalusi ja parimaid tavasid, mis edendavad sotsiaalselt ausat ja õiglast üleminekut. Strateegiat rakendab NSC täitevkomitee. Seda toetavad riiklike julgeolekunõukogude temaatilised töörühmad kaks korda aastas koostatavate tegevuskavade kaudu.

2014. aastal võeti kolmepoolse Wattenmeeri koostöö raames vastu kolmepoolne kliimamuutustegakohanemise strateegia, millel onseitse strateegilist eesmärki ja juhtpõhimõtet. Strateegia eesmärk on suurendada Wattenmeeri ökosüsteemi vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule. Kliima rakkerühm (TG-C) määrati jälgima kliimamuutustega kohanemise strateegia rakendamist. Strateegia rakendamist hinnati 2017. aastal CCASi seirearuandes. Selgus, et neid seitset põhimõtet rakendatakse paljudes kolmepoolses Waddenzee piirkonnas elluviidavates projektides ja poliitikavaldkondades.

Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooni (OSPARi konventsioon) alusel võeti 2021. aastal vastu Kirde-Atlandi keskkonnastrateegia (NEAES) 2030, mis põhineb OSPARi eelmise, 2010.–2020. aasta strateegia kõrgetasemelisel läbivaatamisel. Kuigi tegemist ei ole kliimamuutustega kohanemise strateegiaga, on strateegia eesmärk saavutada puhas, terve ja bioloogiliselt mitmekesine Atlandi ookeani kirdeosa, mis on tootlik, mida kasutatakse kestlikult ja mis on kliimamuutustele ja ookeanide hapestumisele vastupidav. Kliimamuutustega on seotud neli strateegilist eesmärki: käsitleda vastupanuvõimet (strateegiline eesmärk 5), teadlikkust (strateegiline eesmärk 10), kohanemist (strateegiline eesmärk 11) ja leevendamist (strateegiline eesmärk 12). Lepinguosalised on kokku leppinud rakenduskavas, mis sisaldab konkreetseid ülesandeid strateegiate eesmärkide saavutamiseks.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Kliimamuutustega seotud projekte rahastati peamiselt Põhjamere 2014.–2020. aasta programmi 3. prioriteedi (Põhjamere säästev piirkond: kliimamuutuste vastu kaitsmine ja keskkonna säilitamine). Järgmisel perioodil (2021–2027) on käimas mõned uued projektid, näiteks sinine üleminek ja MANABAS COAST.

Lõpetatud projektides käsitleti peamiselt rannikualade vastupanuvõimet erosioonile ja üleujutustele, veetundlikku linnaplaneerimist ja säästvat veemajandust, keskendudes katseprojektidele, demonstratsioonidele ja katsetele. Allpool on esitatud mõned näited.

Projekti BwN (Building with Nature) (2015–2020) eesmärk oli muuta Põhjamere piirkonna rannikud, suudmealad ja valgalad looduspõhiste lahenduste abil kliimamuutuste mõju suhtes kohanemisvõimelisemaks ja vastupidavamaks. NbSi rakendatakse seitsmes rannikualas (näiteks liivaga toitmine Põhjamere rannikul ja Waddenzee paisjärve saartel) ja kuues valgalas (näiteks tegeletakse jõgede taastamisega). BwNi projektis kasutatakse neid eluslaboreid näidetena, et luua tõendusbaas alade valimiseks, meetmete kavandamiseks ning looduspõhiste meetmete kulude, tulude ja tõhususe arvutamiseks, et lõppkokkuvõttes luua ärimudeleid. Wattenmeeri ühissekretariaat oli projekti „Building with Nature“ partner ning tagas teadmiste vahetamise kolmepoolse kliima rakkerühma ja projektipartnerite vahel. Selleks et toetada tõendusbaasi parimate tavade jaoks, mis on seotud loodusega seotud tegevustega, on välja töötatud Waddenzee kliimamuutustega kohanemise teabeplatvorm. See hõlmab kolmepoolset poliitikat ja juhtimist, parimaid tavasid, järelevalvet ja hindamist ning teavitustegevust ja haridust.

Projekti FAIR (üleujutuste taristu varade haldamine ning investeeringud renoveerimisse, kohanemisse ja hooldamisse) (2015–2020) eesmärk oli vähendada üleujutusriski kogu Põhjamere piirkonnas, tutvustades kliimamuutustega kohanemise lahendusi, et parandada üleujutuste eest kaitsmise taristu toimimist. FAIR pakkus paremaid lähenemisviise sellise taristu kulutõhusaks ajakohastamiseks ja hooldamiseks, optimeerides investeeringuid ning rakendades kohandatud ja uuenduslikke tehnilisi lahendusi. Projekti raames töötati välja kohanemislahendused tammide, lüüside, tammide ja üleujutuste väravate jaoks valitud kohtades Belgias, Saksamaal, Taanis, Rootsis, Norras ja Madalmaades.

Projekti FRAMES (üleujutuskindlad alad mitmekihilise ohutuse tõttu) (2016–2020) eesmärk oli suurendada piirkondade ja kogukondade vastupanuvõimet, tehes koostööd mitmekihilise ohutuse (MLS) kontseptsiooniga. Integreeritud on erinevad vastupanuvõime kihid (ennetamine, ruumiline kohandamine, hädaolukordadele reageerimine ja taastumine), mille tulemuseks on: 1) üleujutustele vastupanuvõimelised alad (täiustatud taristu ja ruumilise planeerimise meetmed), 2) üleujutustele vastupanuvõimelised kogukonnad (paremini ettevalmistatud elanikud ja ühiskondlikud sidusrühmad) ning 3) üleujutustele vastupanuvõimelised asutused (lühemad taastumisajad ja suurem reageerimissuutlikkus). Projekti raames töötati riikidevahelise õppe hindamise lähenemisviisi kaudu 16 katsevaldkonnas. See võimaldas luua uusi teadmisi, et toetada tulevast otsuste tegemist, ja näidata uuenduslikke lahendusi, et parandada ühiskonna suutlikkust üleujutustega toime tulla. Projekti peamised tulemused on esitatud FRAMES Wiki veebisaidil.

CATCH  (veetundlikud linnad: projekt „Vastus äärmuslike ilmastikunähtuste väljakutsetele“ (2016–2020), mille eesmärk on näidata ja kiirendada Põhjamere piirkonna keskmise suurusega linnade veemajanduse ümberkujundamist. See aitas neil linnadel muutuda kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks, olles pikas perspektiivis kestlikud, elamiskõlblikud ja kasumlikud. Projekti raames katsetati linnade kliimamuutustega kohanemise meetmeid seitsmes katselinnas, et töötada keskmise suurusega linnade jaoks välja otsustusprotsessi toetusvahend CATCH. Otsuste tegemise tugivahend koosneb enesehindamise komponendist ja kohanemistsükli komponendist. Samuti sisaldab see näiteid ja häid tavasid linnadest, kes töötasid välja kliimamuutustega kohanemise strateegiad.

Projekti BEGIN (sinised rohelised taristud sotsiaalse innovatsiooni kaudu, 2017–2020) eesmärk oli näidata valitud paikades, kuidas linnad saavad sinise rohelise taristu abil parandada kliimamuutustele vastupanu võimet. Lähenemisviis hõlmas sidusrühmade kaasamist väärtuspõhisesse otsustusprotsessi, et ületada praegused rakendamistõkked. Kümme katselinna tutvustavad sarja „Sinised ja rohelised linnad tähelepanu keskpunktis“ kaudu sinise ja rohelise taristu mitmesuguseid eeliseid Euroopa linnadele. See mitmekordne kasu hõlmab üleujutusriski vähendamist, suuremat elurikkust ja paremat elamiskõlblikkust.

Projektis TOPSOIL (Top soil and water – The climate challenge in the near subsurface) (2015–2020) uuriti võimalusi kasutada pealismulla kihte Põhjamere piirkonna praeguste ja tulevaste veeprobleemide lahendamiseks. Projektis vaadeldi põhjavee ja pinnase tingimusi, prognoositi ja leiti lahendusi kliimaga seotud ohtudele, nagu üleujutused märgadel perioodidel ja põud soojematel hooaegadel. Üldeesmärk oli töötada ühiselt välja meetodid maapõue ülemise kihi kirjeldamiseks ja haldamiseks, et parandada selle vastupanuvõimet kliimamuutustele. Projekt näitas lahenduste praktilist rakendamist 16 juhtumiuuringus.

CANAPE (Uue lähenemisviisi loomine turbaalade ökosüsteemidele, 2017–2022) töötas viies riigis märgalade taastamise ja säilitamise nimel, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja toetada kestliku majanduse loomist Põhjamere piirkonna elanikkonna jaoks. Projekti käigus taassoostati üle 90 hektari turbaalasid ja loodi kolm eksperimentaalset paludikultuurifarmi. Lisaks hõlmas projekt mitmete järvede taastamist Pärast viieaastast tööd,  lühikest juhendit turbaalade kasvatamiseks.

Projekti SALFAR (Saline Farming – Innovatiivne põllumajandus keskkonna kaitsmiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks, 2017–2022) eesmärk oli töötada välja uuenduslikud rannikupõllumajanduse meetodid kogu Põhjamere piirkonnas, luues igas partnerriigis välilaborid. Valdkonna laborites viis kliimaekspertidest, teadlastest, haridustöötajatest, põllumajandustootjatest, ettevõtjatest ja poliitikakujundajatest koosnev multidistsiplinaarne meeskond läbi teadusuuringuid erinevate põllukultuuride soolataluvuse kohta, tutvustades alternatiivseid põllumajandusmeetodeid soolastes tingimustes ning luues põllumajandustootjatele, toidutootjatele ja ettevõtjatele uusi ärivõimalusi.

WaterCoG  (Water Co-Governance for Sustainable Ecosystems, 2016–2021) projekti eesmärk oli näidata, et erinevate veemajandusraamistike rakendamine ja integreerimine on võimalik, pakkudes samal ajal ka sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast kasu, mida praegu ei realiseerita. WaterCoGi töövahend ja kõik projekti tulemused on kättesaadavad veebipõhises lugude ja tööriistade kataloogis .

Kõigi eespool nimetatud projektide tulemusi kasutatakse C5a projektis (Cluster for Cloud to Coast Climate Change Adaptation, 2019–2021). Projektis tunnistati tungivat vajadust üleujutuste ohjamise lähenemisviiside järele Põhjamere piirkonnas, et hoida inimesi ohutuna, keskkonda tervena ja majandust jõukana. Projekti eesmärk oli töötada välja pilvest rannikuni lähenemisviis üleujutusriski maandamiseks. Lähenemisviis põhineb üleujutuste varasel ohjamisel, mis algab vihmasaju hetkest ja enne rannikualade mõjutamist. Lähenemisviis maksimeerib füüsilise üleujutuskaitse investeeringute väärtust ja suurendab vastupanuvõimet üleujutusohtlikes piirkondades. Seda lähenemisviisi katsetati seitsmes Põhjamere piirkonna juhtumiuuringus.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes