ELi äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid

Piirkonna riigid

EL hõlmab 22 ülemereterritooriumi, mis on seotud viie liikmesriigiga (Prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Hispaania ja Portugal).

Üheksa neist on liigitatud äärepoolseimateks piirkondadeks ja moodustavad ELi lahutamatu osa. Nende hulka kuuluvad: kolm Prantsuse ülemeredepartemangu (Martinique, Guadeloupe ja Prantsuse Guajaana) ja üks Prantsuse ülemereühendus Kariibi mere piirkonnas (Saint-Martin); Prantsuse ülemeredepartemangud Mayotte ja Réunion India ookeanis; kaks Portugali autonoomset piirkonda (Madeira ja Assoorid) ning üks Hispaania autonoomne piirkond (Kanaari saared) Atlandi ookeanis.

Ülejäänud 13 ülemeremaal ja -territooriumil on eriline assotsieerunud riigi staatus ning nad on seotud Taani, Prantsusmaa ja Madalmaadega. Need territooriumid on põhiseaduslikult seotud emaliikmesriigiga, kuid ei ole osa ühtsest turust ning peavad täitma kolmandatele riikidele kehtestatud kaubanduskohustusi. Nõukogu otsustes (EL) 2021/1764 ja 2013/755/EL on üksikasjalikult kirjeldatud ELi assotsieerimissuhteid ÜMTdega vastavalt aastatel 2021–2027 ja 2014–2020.

Kaardi allikas: ETC/CCA 2018

Poliitikaraamistik

1.    Riikidevaheline koostööprogramm

Programmitöö perioodil 2021–2027 tunnustatakse äärepoolseimate piirkondade eripära Interregi programmi erisuuna (tegevussuund D) kaudu, toetades koostööd naaberriikide ja -territooriumidega. Interreg VI-D hõlmab järgmisi geograafilisi piirkondi: Amazonase piirkond, Kariibi mere piirkond, Madeira-Assoorid-Kanaari saared (MAC), India ookean, Mosambiigi väin. Aastatel 2014–2020 osalesid Kariibi mere ja India ookeani äärepoolseimad piirkonnad kolmes INTERREGi riikidevahelises koostööprogrammis, mida kirjeldatakse allpool.

Kariibi mere piirkonna koostööprogramm 2014–2020 hõlmas Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaanat, Martinique’i ja Saint-Martini ning ligikaudu 40 kolmandat riiki ja ülemeremaad ja -territooriumi Kariibi mere piirkonnas. Seda juhiti koostöös kolme piirkondliku majandusorganisatsiooniga, st Kariibi Ühenduse (CARICOM), Kariibi Riikide Assotsiatsiooni (ACS) ja Ida-Kariibi Riikide Organisatsiooniga (OECS). Programm koosnes kahest osast: 1) piiriülene koostöö Guadeloupe'i, Martinique'i ja OECSi riikide vahel ning 2) riikidevaheline koostöö, mis hõlmab Guadeloupe'i, Prantsuse Guajaanat, Martinique'i ja Saint Martinit ning teisi osalevaid riike ja territooriume. Sellel on kuus prioriteetset valdkonda, mille eesmärk on:

• Kariibi mere piirkonna ettevõtete konkurentsivõime suurendamine;
• loodusohtudele reageerimise suutlikkuse suurendamine;
• kaitsta kultuuri- ja looduskeskkonda;
• reageerimine ühistele terviseküsimustele Kariibi mere piirkonna tasandil;
• taastuvenergia arendamise toetamine;
• Inimkapitali tugevdamine.

prioriteedi eesmärk oli parandada teadmisi looduslikest ohtudest ja luua ühised riskijuhtimissüsteemid, eelkõige töötades välja ühised seirevahendid ja kriisiohjeks sobiva geograafilise teabe süsteemi.

India ookeani piirkonna koostööprogrammiga (2014–2020) edendati koostööd Réunioni ja Mayotte’i (Prantsusmaa) ning 12 India ookeani lõunaosas asuva kolmanda riigi (Komooride Liit, Madagaskar, Mauritius, Seišellid, Lõuna-Aafrika, Tansaania, Mosambiik, Keenia, India, Sri Lanka, Maldiivid ja Austraalia) ning Prantsusmaa Lõuna- ja Antarktika-alade vahel. Programm tugines järgmisele:

• piiriülene koostöö Réunioni ning Komooride, Madagaskari, Mauritiuse ja Seišellide kui India Ookeani Komisjoni liikmete vahel ning
• Laiem riikidevaheline koostöö Réunioni, Mayotte’i ja teiste osalevate riikide vahel. Programmil on viis strateegilist prioriteeti, millest kaks on seotud kliimamuutustega.

Prioriteet 1 oli suunatud farmakopöale, biotehnoloogiale, energeetikale ja kliimamuutustele keskenduva teadus- ja innovatsioonikeskuse loomisele. prioriteedi eesmärk oli arendada suutlikkust kliimamuutustega kohanemiseks ning riskide ennetamiseks ja juhtimiseks, tugevdades piirkondlikke kodanikukaitsemeetmeid; koostöö epidemioloogiliste ja nakkusriskide valdkonnas; ning merendustegevusega seotud riskide ennetamine.

AMAZONIA 2014.–2020. aasta koostööprogrammiga edendati piiriülest ja riikidevahelist koostööd Prantsuse Guajaana, Suriname ning Brasiilia Amapá ja Amazonase osariikide vahel. Programmi prioriteetsetes valdkondades ei viidatud kohanemisele ega riskijuhtimisele. Prioriteet 2 käsitles üldiselt keskkonnakaitset ja loodusvarade majandamist. Erilist rõhku pandi kohaliku bioloogilise mitmekesisuse ning loodus- ja kultuuripärandi kaitsmisele ja edendamisele ühiste säilitamismeetmete kaudu.

2.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

CARICOMi ühenduse raames loodi Kariibi Ühenduse kliimamuutuste keskus, mis on võrdluspunktiks kliimamuutuste mõju ja kohanemisstrateegiate uurimisel piirkonnas. Keskus avati 2005. aastal, et koordineerida piirkonna reageerimist kliimamuutuste ohjamisele ja nendega kohanemisele. Keskus annab teavet otsustajatele (see on ametlik piirkondlike kliimamuutuste andmete hoidla ja teabevõrgustik). Ta töötab välja kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise projekte, korraldab koolituskursusi, konsultatsiooni- ja ühisettevõtte teenuseid.  Keskus annab kliimamuutustega seotud poliitilist nõu CARICOMi liikmesriikidele ja Ühendkuningriigi Kariibi mere ülemereterritooriumidele. Keskus on UNFCCC Rohelise Kliimafondi (GCF) akrediteeritud piirkondlik rakendusüksus (RIE).

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

VäljaanneInterregi programmid äärepoolseimates piirkondades 2014–2020“näitab, kuidas INTERREGi programmid aitasid kaasa äärepoolseimate piirkondade piirkondlikule arengule ja tihedamale integratsioonile nende naabritega.

Projekti CARIBE-COAST (Kariibi mere kliimamuutustega seotud rannikuriskide võrgustik, 2018–2022) eesmärk on ühendada, koos ehitada ja levitada seire- ja rannikuriskide ennetamise lähenemisviise ning kliimamuutustega kohanemist. Projekti kolm eesmärki on: koostada hüdrodünaamiliste mudelite kataloog praeguste ja tulevaste ohtude simuleerimiseks; arendada olemasolevaid vaatluskeskusi ja jagada ühise protokolliga seotud seire häid tavasid ning pakkuda otsuste tegemist toetavaid vahendeid rannikualade looduslike ohtude ennetamiseks.

Projekt „Valmis üheskoos“ (2019–2022) tugevdab piirkondlikku koostööd tõhusama koordineerimise, ressursside koondamise ja riskikultuuri kollektiivse edendamise kaudu, et tegeleda Kariibi mere piirkonna loodusõnnetustest ja kliimamuutustest tulenevate suurte probleemidega. Projektiga edendatakse terviklikku, kaasavat ja kaasavat lähenemisviisi, et tagada tõhus reageerimine kõige haavatavama elanikkonna vajadustele, kes puutub kokku looduslike ohtude ja kliimamuutuste mõjuga.

India ookeani piirkonnas rahastati 2007.–2013. aasta rakenduskava raames piirkondlikku kodanikukaitse mehhanismi prioriteetse suuna nr 1 „Säästev areng“ raames. Eelkõige toetas ta Prantsuse Punase Risti Réunionil, et töötada välja piirkondlik koostööprogramm katastroofiohu juhtimiseks India ookeani edelaosas ning sellele järgnev tegevuskava.