ELi äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid

Piirkonna riigid

ELi kuulub 22 ülemereterritooriumi, mis on seotud viie liikmesriigiga (Prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Hispaania ja Portugal).

Üheksa neist on liigitatud äärepoolseimateks piirkondadeks ja moodustavad ELi lahutamatu osa. Nende hulka kuuluvad: kolm Prantsuse ülemeredepartemangu (Martinique, Guadeloupe ja Prantsuse Guajaana) ja üks Prantsuse ülemeredepartemang Kariibi mere piirkonnas (Saint-Martin); Prantsuse ülemeredepartemangud Mayotte ja Réunion India ookeanis; kaks Portugali autonoomset piirkonda (Madeira ja Assoorid) ja üks Hispaania autonoomne piirkond (Kanaari saared) Atlandi ookeanis.

Ülejäänud 13 ülemeremaal ja -territooriumil (ÜMT) on eriline assotsieerunud riigi staatus ning nad on seotud Taani, Prantsusmaa ja Madalmaadega. Need territooriumid on põhiseaduslikult seotud emaettevõtja liikmesriigiga, kuid ei ole osa ühtsest turust ja peavad täitma kolmandatele riikidele kehtestatud kaubanduskohustusi. Nõukogu otsuses (EL) 2021/1764 ja nõukogu otsuses 2013/755/EL on üksikasjalikult kirjeldatud ELi assotsieerimissuhteid ÜMTdega vastavalt ajavahemikeks 2021–2027 ja 2014–2020.

Kariibi mere ja Atlandi ookeani piirkond

India ookean

Amazonia

kaardi allikas: ETC/CCA 2018

Poliitikaraamistik

1.    Riikidevahelise koostöö programm

Programmitöö perioodil 2021–2027 tunnustatakse äärepoolseimate piirkondade eripära Interregi programmi konkreetse tegevussuuna kaudu (tegevussuund D), millega toetatakse koostööd naaberriikide ja -territooriumidega. Interreg VI-D hõlmab järgmisi geograafilisi piirkondi: Amazonia, Kariibi mere piirkond, Madeira-Assoorid-Kanaari saared (MAC), India ookean, Mosambiigi kanal. Aastatel 2014–2020 osalesid Kariibi mere ja India ookeani äärepoolseimad piirkonnad kolmes INTERREGi riikidevahelises koostööprogrammis, mida on kirjeldatud allpool.

Kariibi mere piirkonna 2014.–2020. aasta koostööprogrammis osalesid Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Saint-Martin ning ligikaudu 40 kolmandat riiki ja ülemeremaad ja -territooriumi Kariibi mere piirkonnas. Seda juhiti koostöös kolme piirkondliku majandusorganisatsiooniga, st Kariibi Ühenduse (CARICOM), Kariibi Riikide Assotsiatsiooni (ACS) ja Ida-Kariibi Riikide Organisatsiooniga (OECS). Programm koosnes kahest osast: 1) Guadeloupe’i, Martinique’i ja OECSi riikide vaheline piiriülene koostöö ning 2) Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i ja Saint Martini ning teiste osalevate riikide ja territooriumide vaheline riikidevaheline koostöö. Sellel on kuus prioriteetset valdkonda, mille eesmärk on:

• Kariibi mere piirkonna ettevõtete konkurentsivõime suurendamine;
• looduslikele ohtudele reageerimise suutlikkuse suurendamine;
• kultuuri- ja looduskeskkonna kaitsmine;
• reageerimine ühistele terviseprobleemidele Kariibi mere piirkonna tasandil;
• taastuvenergia arendamise toetamine;
• Inimkapitali tugevdamine.

prioriteet, mille eesmärk on parandada teadmisi looduslikest ohtudest ja luua ühised riskijuhtimissüsteemid, eelkõige töötades välja ühised vaatlusvahendid ja kriisiohjamiseks sobiva geograafilise teabesüsteemi.

India ookeani piirkonna 2014.–2020. aasta koostööprogrammiga edendati koostööd Réunioni ja Mayotte’i (Prantsusmaa) ning India ookeani lõunaosas asuva 12 kolmanda riigi (Komoori Liit, Madagaskar, Mauritius, Seišellid, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tansaania, Mosambiik, Keenia, India, Sri Lanka, Maldiivid ja Austraalia) ning Prantsusmaa Lõuna- ja Antarktika maade vahel. Programmi aluseks olid:

• piiriülene koostöö Réunioni ning Komooride, Madagaskari, Mauritiuse ja Seišellide kui India ookeani komisjoni liikmete vahel ning
• Laiem riikidevaheline koostöö Réunioni, Mayotte’i ja teiste osalevate riikide vahel. Programmil on viis strateegilist prioriteeti, millest kaks on seotud kliimamuutustega.

Esimese prioriteedi eesmärk oli luua teadus- ja innovatsioonikeskus, mis keskenduks farmakopöale, biotehnoloogiale, energeetikale ja kliimamuutustele. prioriteedi eesmärk oli arendada suutlikkust kliimamuutustega kohanemiseks ning riskide ennetamiseks ja juhtimiseks, tugevdades piirkondlikke elanikkonnakaitse meetmeid; koostöö epidemioloogiliste ja nakkusriskide valdkonnas; ning meretegevusega seotud riskide ennetamine.

AMAZONIA 2014.–2020. aasta koostööprogrammiga edendati piiriülest ja riikidevahelist koostööd Prantsuse Guajaana, Suriname ning Brasiilia Amapá ja Amazonase osariikide vahel. Programmis ei viidatud selle prioriteetsetes valdkondades kohanemisele ja riskijuhtimisele. Prioriteet 2 käsitles üldiselt keskkonnakaitset ja loodusvarade majandamist. Erilist rõhku pandi kohaliku bioloogilise mitmekesisuse ning loodus- ja kultuuripärandi kaitsmisele ja edendamisele ühiste säilitamismeetmete kaudu.

2.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

CARICOMi kogukonna raames loodi Kariibi Ühenduse kliimamuutuste keskus, mis on võrdlusaluseks kliimamuutuste mõju ja kohanemisstrateegiate uurimisel piirkonnas. Keskus avati 2005. aastal, et koordineerida piirkonna reageerimist kliimamuutustega toimetulekule ja nendega kohanemisele. Keskus annab teavet otsustajatele (see on ametlik andmehoidla ja teabekeskus piirkondlike kliimamuutuste andmete jaoks. Ta töötab välja kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise projekte, korraldab koolitusi, konsultatsioone ja ühisettevõtte teenuseid.  Keskus annab kliimamuutustega seotud poliitilisi nõuandeid CARICOMi liikmesriikidele ja Ühendkuningriigi Kariibi mere ülemereterritooriumidele. Keskus on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Rohelise Kliimafondi (GCF) akrediteeritud piirkondlik rakendusüksus (RIE).

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

VäljaandesInterregi programmid äärepoolseimates piirkondades 2014–2020on näidatud, kuidas Interregi programmid aitasid kaasa äärepoolseimate piirkondade regionaalarengule ja tihedamale integratsioonile nende naabritega.

Projekti CARIBE-COAST (Kariibi mere kliimamuutustega seotud rannikuriskide võrgustik, 2018–2022) eesmärk on koondada, ühiselt üles ehitada ja levitada seire- ja rannikuriskide ennetamise lähenemisviise ning kliimamuutustega kohanemist. Projekti kolm eesmärki on: luua hüdrodünaamiline modelleerimiskataloog praeguste ja tulevaste ohtude simuleerimiseks; arendada olemasolevaid vaatluskeskusi ja jagada seire häid tavasid ühise protokolli alusel ning pakkuda otsustamist toetavaid vahendeid rannikuga seotud looduslike riskide ennetamiseks.

Projekt „Valmis üheskoos“ (2019–2022) tugevdab piirkondlikku koostööd tõhustatud koordineerimise, ressursside koondamise ja riskikultuuri ühise edendamise kaudu, et tegeleda Kariibi mere piirkonna suurte probleemidega, mis on seotud looduslike ohtude ja kliimamuutustega. Projektiga edendatakse kõikehõlmavat, kaasavat ja kaasavat lähenemisviisi, et tagada tõhus reageerimine looduslike ohtude ja kliimamuutuste mõjuga kokku puutuva kõige haavatavama elanikkonna vajadustele.

India ookeani piirkonna puhul rahastati 2007.–2013. aasta rakenduskavaga piirkondlikku kodanikukaitse mehhanismi prioriteetse suuna nr 1 „Jätkusuutlik areng“ raames. Eelkõige toetas ta Prantsusmaa Punast Risti Réunionil, et töötada välja piirkondlik koostööprogramm katastroofiohu juhtimiseks India ookeani edelaosas ning sellele järgnev tegevuskava.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes