Edela-Euroopa

Piirkonna riigid

Kagu-Euroopa riikidevaheline piirkond hõlmab Euroopa edelaosa territooriume. 2021.–2027. aasta Interregi programmi koostöövaldkond hõlmab Prantsusmaa lõunapiirkondi, kogu Hispaania territooriumi (sealhulgas Baleaari saared ning seejärel Melilla ja Ceuta territooriumid), Portugali mandriosa ja Andorra Vürstiriiki. Võrreldes eelmise programmitöö perioodiga (2014–2020) ei hõlmanud uus riikidevahelise koostöö piirkond üksnes Ühendkuningriigi territooriumi Gibraltarit*. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

* Alates Ühendkuningriigi väljaastumislepingu jõustumisest 1. veebruaril 2020 ei uuendata sellel veebisaidil enam Ühendkuningriigi sisu.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

Komisjon kiitis Interreg VI B Edela-Euroopa programmi (2021–2027) heaks 13. detsembril 2022. Programmiga seatakse edelapiirkonnas (SUDOE) neli prioriteeti:

• prioriteet: Looduskapitali säilitamine ja kliimamuutustega kohanemise tugevdamine SUDOEs

• prioriteet: Edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning territoriaalset ja demograafilist tasakaalu SUDOEs innovatsiooni ja tootmissektorite ümberkujundamise kaudu
• prioriteet: Edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning territoriaalset ja demograafilist tasakaalu SUDOEs sotsiaalse innovatsiooni, kultuuripärandi edendamise ja teenuste kaudu
• Prioriteet 4: Tugevdada SUDOE mõju territooriumidele.

Kliimamuutustega kohanemine on sõnaselgelt hõlmatud prioriteediga 1 ja selle erieesmärgiga 2.4 (kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu ennetamise edendamine, vastupanuvõime, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise). Programm peaks leevendama kliimamuutuste mõju ning parandama looduslike riskide prognoosimist, ennetamist ja ohjamist.

Kohanemismeetmeid soodustatakse ka muude 1. prioriteedi erieesmärkide kaudu, nagu 2.7 (looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise taristu kaitse ja säilitamise suurendamine, ka linnapiirkondades, ning igasuguse reostuse vähendamine) ja 2.5 (vee kättesaadavuse ja säästva veemajanduse edendamine). Oodatavad tulemused hõlmavad ökosüsteemide suuremat vastupanuvõimet ja väiksemat survet haavatavatele veevarudele.

Eelmisel perioodil (2014–2020) toetas INTERREG V B SUDOE kliimamuutustega kohanemist oma 4. prioriteediga (kliimamuutustega võitlemine), millele eraldati 12 % programmi kogurahastusest (17,08 miljonit eurot). Sellel teljel keskenduti veevarude nappuse ja sademete suure varieeruvusega seotud kliimamuutuste riskide juhtimisele ja ennetamisele, mis suurendab põua, kõrbestumise, pinnase erosiooni, metsatulekahjude ja üleujutuste süvenemise ohtu.

2.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Mõned SUDOE piirkonna piirkonnad on hõlmatud Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsiooniga (OSPARi konventsioon), eelkõige piirkond IV – Biskaia laht ja Pürenee poolsaare rannik. Selle konventsiooni kohaselt käsitletakse kliimamuutusi (ja ookeanide hapestumist) valdkondadevahelise küsimusena teadmiste loomisel, mõju jälgimisel ja ökosüsteemi vastupanuvõime suurendamisele suunatud majandamisvõimaluste kavandamisel. Prantsusmaa ja Hispaania on ka kogu Vahemere piirkonda hõlmava Barcelona konventsiooni osalised.

SUDOE piirkond hõlmab Püreneede mägipiirkonda, millel on pikaajaline koostöö traditsioon Prantsusmaa, Hispaania ja Andorra vahel. Püreneede tööühendus loodi 1983. aastal Euroopa Nõukogu algatusel, et lahendada ühiseid piiriüleseid probleeme muu hulgas transpordi, hariduse, teadusuuringute, kultuuripärandi ja säästva arengu valdkonnas. Kauplemiskoondteabe pakkuja reageerib piirkonna probleemidele Püreneede strateegiaga (2018–2024). See hõlmab konkreetset kliimameetmete telge.

2010. aastal rahastas CTP Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskust (OPCC). Selle eesmärk on jälgida ja mõista Püreneede kliimamuutuste nähtust, et toetada piirkonna kohanemist. OPCC platvorm sisaldab geoportaali juurdepääsuks temaatilistele kaartidele. 2018. aastal koordineeris OPCC väljaannet „Climatechange in the Pyrenees: mõju, haavatavus ja kohanemine“,mis on kõige uuem ja täielikum teadmistebaas kliimamuutuste kohta Püreneede piirkonnas.

3.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

CTP täitevkomitee kiitis Püreneede kliimamuutuste strateegia heaks 2021. aasta novembris ja seitse CTP eesistujariiki ratifitseerisid selle 2021. aasta detsembris. Strateegias nähakse ette piirkond, mis peab 2050. aastaks vastu kliimamuutuste mõjule. Selles määratakse kindlaks viis strateegilist eesmärki: (1) teadmiste arendamine Püreneede kliima ja selle varieeruvuse kohta; (2) bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade säästev majandamine kliimamuutuste mõjudega silmitsi seistes ja nendega seotud ökosüsteemi teenuste parandamine;  (3) aidata kaasa õiglasele kliima- ja ökoloogilisele üleminekule, aidates selle protsessi kaudu Püreneede majandust ja elanikkonda; (4) edendada territoriaalset juhtimist, mis on kooskõlas kliimamuutustega seotud riskidega, tagades territoriaalse tasakaalu; (5) Aidata kaasa teadmistepõhisele koordineerimisele, koostööle ja juhtimisele, tugevdades teadlikkuse tõstmist, teabevahetust ja keskkonnaharidust.

Püreneede kliimamuutuste strateegia tegevuskava projekt (2022) põhineb viiel süsteemil: kliima, vastupanuvõimelised looduslikud alad, kohandatud mägimajandus, rahvastik ja territoorium ning valitsemine.

Perioodil 2014–2020 rahastatud projektide näited

Allpool on esitatud näited 2014.–2020. aasta programmist SUDOE rahastatud projektide kohta. Piirkonna peamised probleemid on seotud põua, veepuuduse ja tuleohuga, mida kliimamuutused süvendavad.

Projekt RISKCOAST (Kliimamuutustega seotud rannikugeoloogiliste riskide ennetamise ja juhtimise vahendite väljatöötamine, 2019–2022) keskendub uuenduslike vahendite, metoodikate ja tõhusate lahenduste väljatöötamisele kliimamuutustest tingitud rannikugeoloogiliste riskide ennetamiseks ja juhtimiseks. Luues SUDOE rannikualal geoloogiliste riskide riikidevahelise koostöövõrgustiku, käsitletakse projektis hädaolukordade ohjamise kõiki kolme etappi: ennetamine, reageerimine ja rehabilitatsioon.

Projektis ClimAlert (veega seotud kliimariskide varajase hoiatamise süsteem vastupanuvõime suurendamiseks, 2019–2023) pakutakse vastupanuvõime suurendamiseks välja mitu vahendit: luua riikidevaheline varajase hoiatamise teenus veega seotud kliimariskide (põud, tulekahjud ja üleujutused) jaoks ning riikidevaheline veebiplatvorm, et parandada haldusasutuste ja muude sidusrühmade suutlikkust.

Veemajanduse küsimused kuuluvad projekti AGUAMOD (Veevarude majandamise platvormi arendamine madala veetaseme perioodidel SUDOE territooriumil) (2016–2019) kohaldamisalasse, millega loodi platvorm veevarude integreeritud majandamiseks SUDOE piirkonnas suveperioodidel kui vahend, mille abil tugevdada koostööd haldajate ja maakasutajate vahel (Aguamod cuaderno interactivo).

Teisest küljest oli projekti PLURIFOR (riikidevahelised metsariskide juhtimise kavad) (2016–2019) eesmärk vähendada Hispaania, Prantsusmaa ja Portugali metsaalade haavatavust mitmesuguste ohtude suhtes (sealhulgas uued kahjurid ja haigused, metsatulekahjud, mulla degradeerumine ja tormid), koostades riskijuhtimiskavad ja -vahendid. Projekti ECCLIPSE (Kliimamuutuste hindamine Edela-Euroopa sadamates) (2019–2022) eesmärk on töötada välja ühine raamistik kliimamuutuste mõju ja sadamate kohanemisstrateegiate tõhususe hindamiseks SUDOE ruumis. Kliimamuutused kujutavad endast märkimisväärset ohtu ettevõtlusele, tegevusele, ohutusele ja taristule ning seega ka kohalikule, riiklikule ja ülemaailmsele majandusele. Selleks et tagada sadamatoimingud nendes muutuvates tingimustes, on projekti eesmärk saada põhjalikum ülevaade kliimamuutuste mõjust kohalikul tasandil, et uurida asjakohaseid kohanemisstrateegiaid. Projekt hõlmab kolme juhtumiuuringut kolmes erinevas kliimavaldkonnas: Valencia sadam (Hispaania, Vahemeri), Aveiro sadam (Portugal, Atlandi ookean) ja Bordeaux' sadam (Prantsusmaa, Gascogne'i laht).

Lisaks INTERREG V B SUDOE programmile on piiriülesel koostööl (INTERREG A) oluline roll ka ühise teadmistebaasi loomisel ning kohanemisalaste teadmiste ülekandmisel, kopeerimisel ja ärakasutamisel piirkonnas. Seda näitab toetus, mida anti Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskuse (OPCC) teadusuuringutele Hispaania-Prantsusmaa-Andorra piiriülese koostöö programmi (POCTEFA) raames nii programmitöö perioodil 2007–2013 kui ka 2014–2020. Selles raamistikus on OPCC-ADAPYRi projekt (2020–2022) eelmise OPCC-2 projekti (2016–2019) jätk: need projektid suurendasid praegusi teadmisi kliimamuutuste mõju ja haavatavuse kohta Püreneedes, toetasid kliimamuutustega kohanemise strateegia ettevalmistamist Püreneede jaoks ja parandasid OPCC teabeportaali. Muud Interreg POCTEFA raames rahastatud OPCC projektid on kättesaadavad siin.