Vahemere piirkond (Euro-Med)

Piirkonna riigid

Vahemere piirkonna koostööpiirkond hõlmab Vahemere põhjakalda riike. Interregi EURO-MED programmi (2021–2027) koostööpiirkond hõlmab kogu eelmise programmi piirkonda (Portugali, Hispaania ja Prantsusmaa lõunaosa, peaaegu kogu Itaalia territoorium ning Sloveenia, Horvaatia, Kreeka, Malta, Küprose, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegro kogu laienemine). Koos veel kahe riigiga (Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia Vabariik) jõuab see esimest korda pärast kahte eelmist programmitöö perioodi ka Musta mere rannikualale. Hõlmatud on ka muud Hispaania piirkonnad (Extremadura, Castilla-La Mancha ja Comunidad de Madrid). Brexiti tõttu ei kuulu kahel eelmisel programmitöö perioodil osalenud Gibraltar (Ühendkuningriik)* enam riikidevahelise programmi alasse. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

* Alates Ühendkuningriigi väljaastumislepingu jõustumisest 1. veebruaril 2020 ei uuendata sellel veebisaidil enam Ühendkuningriigi sisu.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

Euroopa Komisjoni poolt 22. juunil 2022 vastu võetud 2021.–2027. aasta Interregi Euroopa – Vahemere piirkonna programmi peamine eesmärk on aidata kaasa üleminekule kliimaneutraalsele ja vastupanuvõimelisele ühiskonnale: võitlus üleilmsete muutuste mõju vastu Vahemere ressurssidele, tagades samal ajal kestliku majanduskasvu ja kodanike heaolu“. Võeti vastu neljal operatiivmissioonil põhinev strateegiline lähenemisviis.

• missioon: innovaatilise ja jätkusuutliku majanduse tugevdamine
• Ülesanne 2: kaitsta, taastada ja parandada meie keskkonda ja looduspärandit
• missioon: roheliste elualade edendamine
• missioon: säästva turismi edendamine

Programmis seatakse kolm prioriteeti:

• prioriteet: Arukam Vahemeri
• prioriteet: Rohelisem Vahemeri
• prioriteet: Vahemere piirkonna parem juhtimine

Kliimamuutusi peetakse piirkonna üheks peamiseks väljakutseks. Seda käsitletakse eelkõige prioriteedi 2 „Rohelisem Vahemeri“ raames, millega edendatakse keskkonnahoidlikumat eluruumi, parandades loodusvarade majandamist ning ennetades ja leevendades riske. Programmist toetatavad kliimamuutustega kohanemise meetmed peaksid aitama kaasa 2., 3. ja 4. operatiivmissioonile.

Interregi Euroopa – Vahemere piirkonna programmiga edendatakse koostoimet ja koostööd olemasolevate riikidevaheliste võrgustikega, näiteks piirkonna jaoks oluliste makropiirkondlike strateegiatega (EUSAIR, EUSALP).  Seega edendatakse programmiga sidusrühmade koordineerimist ja heade tavade riikidevahelist vahetamist.

Eelmise programmi INTERREG V B MED (2014–2020) eesmärk oli edendada jätkusuutlikku majanduskasvu Vahemere piirkonnas, edendades uuenduslikke kontseptsioone ja tavasid (tehnoloogiad, juhtimine, uuenduslikud teenused). Samuti julgustati sellega loodus- ja kultuurivarade säästvat kasutamist ning toetati integreeritud ja territoriaalsel koostööl põhineva lähenemisviisi kaudu sotsiaalset integratsiooni. Kliimamuutustega kohanemine oli enam-vähem otseselt hõlmatud projektidega, mida rahastati prioriteetse suuna nr 2 (vähese CO2-heite strateegiate ja energiatõhususe edendamine) ja prioriteetse suuna nr 3 (Vahemere piirkonna loodus- ja kultuurivarade kaitse ja edendamine) raames.

2.     Makropiirkondade strateegiad

Vahemere piirkonna osad kattuvad ELi kahe makropiirkondliku strateegia geograafilise kohaldamisalaga: Vahemere puhul on kõige asjakohasem ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia Aadria ja Joonia mere piirkonnas; ning väiksemal määral EUSALP, mis hõlmab Prantsusmaa Alpide merepiirkondi, Itaalia põhjapoolseid piirkondi ja Sloveeniat.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

INTERREG MED piirkond hõlmab kogu Vahemere territooriumi Euroopa osasid, mis on hõlmatud Barcelona konventsiooni ja ÜRO Keskkonnaprogrammi Vahemere tegevuskavaga (UNEP-MAP). Konventsioon on piirkondlik koostööplatvorm, mis koordineerib merekeskkonna kaitsmisele suunatud tegevust piirkondliku lähenemisviisi kaudu. UNEP-MAPi kaudu püüavad Barcelona konventsiooni osalised lahendada mere- ja rannikukeskkonna kaitsmisega seotud probleeme, edendades samal ajal piirkondlikke ja riiklikke kavasid säästva arengu saavutamiseks.

UNEP-MAP Vahemere piirkonna säästva arengu strateegia (MSSD2016–2025)võeti vastu 2016. aastal. Selle strateegiaga luuakse strateegiline poliitiline raamistik Vahemere piirkonna kestliku tuleviku kindlustamiseks kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega. Strateegias keskendutakse valdkondadevahelistele eesmärkidele, mis on seotud keskkonna ja arengu vahelise seosega. „Kliimamuutustega tegelemine kui Vahemere piirkonna prioriteetne küsimus“ on üks MSSD 2016–2025 eesmärkidest. Kliimamuutustega kohanemine on hõlmatud paljude meetmetega, mis on osa selle eesmärgiga seotud neljast strateegilisest suunast. MedECC (Vahemere piirkonna kliima- ja keskkonnamuutuste eksperdid) on MSSD raames välja töötatud juhtalgatus. See on avatud ja sõltumatu rahvusvaheline teadusekspertide võrgustik, mis toetab otsustajaid ja üldsust ajakohase ja usaldusväärse teadusteabe alusel. MedECCi eesmärk on ületada lõhe teadlaste ja poliitikakujundajate vahel. Samuti on selle eesmärk aidata kaasa poliitika parandamisele kõigil tasanditel, toetades otsuste tegemist täpse ja kättesaadava teabega kliima- ja keskkonnamuutuste praeguse ja tulevase mõju kohta Vahemere piirkonnas. Võrgustik koostas esimese Vahemere piirkonna hindamisaruande (MAR1)kliima- ja keskkonnamuutuste kohta Vahemere piirkonnas, milles analüüsitakse praegust olukorda ja tulevikuriske.

Rannikualade integreeritud majandamine on tunnustatud vahend praeguste ja pikaajaliste rannikuprobleemide, sealhulgas kliimamuutuste ja nende mõjudega tegelemiseks. Barcelona konventsiooni rannikualade integreeritud majandamise protokoll töötati välja 2008. aastal, Euroopa Ülemkogu ratifitseeris selle 2010. aastal ja see jõustus 2011. aastal. Sellega luuakse konventsiooniosalistele ühine raamistik rannikualade integreeritud majandamise edendamiseks ja rakendamiseks. 2019. aastal võtsid lepinguosalised vastu rannikualade integreeritud majandamise ühise piirkondliku raamistiku. Ühise kriisilahendusfondi eesmärk on muu hulgas „käsitleda looduslikke ohte ja loodusõnnetuste mõju, eelkõige rannikualade erosiooni ja kliimamuutusi“.

Prioriteetsete meetmete programmi UNEP/MAP piirkondlik tegevuskeskus toetab Vahemere rannikualade integreeritud majandamise protokolli ja säästva arengu strateegia rakendamist. Samuti võetakse arvesse kliimamuutustega kohanemist. ICZM platvorm on interaktiivne veebikeskkond. See on kavandatud Vahemere rannikualade integreeritud majandamisega seotud teabe, dokumentide ja heade tavade multidistsiplinaarse „pangana“ (ja mujal) ning võrgustiku ja teabevahetuse kohana. Selles asub mereala ruumilise planeerimise tööruum, mis toetab piirkonna planeerijaid mereala ruumilise planeerimise arendamisel, võttes arvesse ka kliimamuutustega seotud probleeme (kliimameetmetekavandamise vahend).

Riikidevahelist koostööd kliimamuutustega kohanemisel piirkonnas edendatakse ka järgmiste algatuste kaudu:

Vahemere Liit on 2008. aastal loodud mitmepoolne partnerlus. See koosneb kõigist Euroopa Liidu Vahemere piirkonna riikidest ja 15 muust Vahemere piirkonna partnerriigist. Vahemere Liidu eesmärk on toimida ainulaadse platvormina, et hõlbustada ja edendada piirkondlikku dialoogi ja koostööd ning konkreetseid projekte ja algatusi energia ja kliimameetmete valdkonnas. 2014. aastal moodustas Vahemere Liit kliimamuutuste eksperdirühma, et edendada teabe ja parimate tavade vahetamist kogu Vahemere piirkonnas ning konkreetsete projektide ja algatuste väljatöötamist.

WESTMEDi merendusalgatus hõlmab kümmet riiki Vahemere lääneosa põhja- ja lõunaosast (Alžeeria, Prantsusmaa, Itaalia, Liibüa, Malta, Mauritaania, Maroko, Portugal, Hispaania ja Tuneesia). Algatuses, mille võttis vastu Euroopa Komisjon ja kiitis heaks Euroopa Liidu Nõukogu, määratakse kindlaks kolm peamist eesmärki: 1) ohutum ja turvalisem mereruum; 2) arukas ja vastupidav sinine majandus; 3) mere parem majandamine. Teise eesmärgi raames mainitakse kliimamuutustega kohanemist. Selles viidatakse kohandatud lahenduste ja uute tehnoloogiate väljatöötamisele, et kasutada mere taastuvaid energiaallikaid, leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda ning edendada energiatõhusust ja kliimamuutustega kohanemist rannikulinnades. 2018. aastal leppisid algatusele allakirjutanud kokku Vahemere lääneosa alamvesikonna kestliku sinise majanduse arendamise tegevuskavas. See tegevuskava peaks tagama Vahemere ökosüsteemi pakutavate teenuste säilitamise. Tegevuskava prioriteedi „Bioloogiline mitmekesisus ning mereelupaikade kaitse ja taastamine“ raames leppisid algatuse liikmesriigid kokku võtta meetmeid, et tulla toime rannikuerosiooni ja elupaikade halvenemisega. Nende meetmete eesmärk on saavutada Vahemere merekeskkonna hea ökoloogiline seisund ja parandada rannikualade vastupanuvõimet kliimamuutustele. Bologna harta on poliitiline algatus, mille eesmärk on tugevdada rannikualade piirkondlike haldusasutuste rolli seoses Euroopa poliitika ja algatustega Vahemere piirkonnas, mis on seotud järgmisega: rannikualade kaitse, integreeritud majandamine ja kliimamuutustega kohanemine. Hartaga edendatakse ka makroprojektide algatust, mida on üksikasjalikult kirjeldatud ühises tegevuskavas.

Vahemere integratsiooni keskus (CMI)on mitut partnerit hõlmav algatus, mis ühendab piirkonna põhja- ja lõunapoolseid riike. Vahemere piirkonna arenguagentuurid, valitsused, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskond kogunevad, et vahetada ideid, arutada avalikku poliitikat ja leida piirkondlikke lahendusi Vahemere piirkonna probleemidele. Teise temaatilise samba raames aastateks 2019–2021 (vastupidavusvõime: väliste vapustuste, peamiselt kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning konfliktide mõjule reageerimine) käivitas CMI aktiivse programmi „Territoriaalne vastupanuvõime kliimamuutustele“, mis hõlmab mitut ruumilist ja sektorit hõlmavat lähenemisviisi.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

INTERREGi riikidevahelise koostöö või muude koostöövormide raames ei ole Vahemere piirkonna jaoks välja töötatud kohanemisstrateegiaid ja -kavasid. 2016. aastal kiideti Barcelona konventsiooni osaliste 19.^kohtumisel (COP19) siiski heaksVahemere mere- ja rannikualade piirkondlik kliimamuutustega kohanemise raamistik. Dokumendi eesmärk on töötada välja ühine piirkondlik strateegiline lähenemisviis, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kohanemisvõimet.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Allpool on esitatud näited 2014.–2020. aasta programmist „MED“ rahastatud projektide kohta.

Lähtudes kaalutlusest, et merekaitsealadel võib olla oluline roll kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, toetati Vahemere merekaitsealasid kahe projektiga, et kohaneda Vahemeres kliimamuutuste jätkuva mõjuga ja seda leevendada:   MPA-ADAPT (Vahemere merekaitsealade juhtimine kliimamuutuste ajastul: vastupanuvõime suurendamine kohanemine, 2016–2019) ja järgmiste MPA-ENGAGE’i (Vahemere piirkonna peamiste osalejate kaasamine ökosüsteemipõhisesse lähenemisviisi merekaitsealade haldamiseks kliimamuutustega toimetulekuks, 2019–2022) projektidega MPA Engage ja MPA-ADAPT töötati välja seireprotokollid ja julgustati neid kasutama igal Vahemere merekaitsealal. Nende kahe projekti kaudu töötati esimest korda välja kliimamuutustega kohanemise kavad valitud Vahemere merekaitsealadel.

Projektis POSBEMED (2016–2018) tunnistati Posidonia Oceanica jääkide (närbunud lehed, kiud ja risoomid, mis on korrapäraselt randunud ja randunud kaldale) rolli ranniku üldise vastupanuvõime suurendamisel looduslikele ja kliimamuutuste mõjudele. Projektiga saavutati olulist edu jätkusuutlikuma lähenemisviisi suunas Posidonia ranna-une süsteemide haldamisel. Lõpptulemuseks oli Vahemere piirkonna terviklik strateegia „Posidonia rannaalade süsteemide juhtimine ja haldamine“, mis oli suunatud kõigile asjaomastele sidusrühmadele Posidonia rannikukeskkonna otsustusprotsessides.

UNEP-MAP edendab ka teadmisi ja tavasid, mis on seotud kliimamuutuste mõju hindamise ja nendega kohanemisega Vahemere piirkonnas (eelkõige ELi mittekuuluvates riikides). Need hõlmavad erinevaid projekte GEFist rahastatava MedProgramme raames ja mitut kohanemistegevust, mida viivad ellu erinevad UNEPi/MAPi piirkondlikud tegevuskeskused. Hea näide UNEP-MAP tegevusest teadmiste loomisel ja jagamisel on projekt ClimVar & ICZM (kliima varieeruvuse integreerimine ja muutmine riiklikeks strateegiateks, et rakendada Vahemerel ICZM protokolli) (2012–2015).

Muid projekte rahastati BalkaniMedi programmi (2014–2020) raames. See hõlmas suurt geograafilist piirkonda, mis on osaliselt hõlmatud 2021.–2027. aasta Vahemere riikidevahelise piirkonnaga. Allpool on esitatud mõned näited.

BeRTISS  (BalkanMedi reaalajas ilmateenistus) (2017–2019) hõlmas partnereid kolmest riigist (Kreeka, Küpros ja Bulgaaria). Selle eesmärk oli töötada välja riikidevaheline raskete ilmastikuoludega seotud teenuste katseprojekt, et parandada ohutust, elukvaliteeti ja keskkonnakaitset Balkani-Vahemere piirkonnas. Varajane hoiatamine on kesksel kohal ka projektis DISARM (Drought and fire ObServatory and eArly waRning systeM) (2017–2019), milles osalesid partnerid samadest riikidest. See aitab kaasa BeRTISSile, kuid keskendub erinevatele kliimaga seotud mõjudele (põud ja metsatulekahjud).

Metsa- ja maastikupõlenguid peetakse piirkonna üheks kõige olulisemaks riskiks. Nende varajane avastamine on kesksel kohal ka projektis SFEDA (Forest Monitoring System for Early Fire Detection and Assessment in the Balkan-Med Area) (2017–2019).

Kõigi nelja Balkani-Vahemere rannikuäärse riigi (Kreeka, Küpros, Albaania ja Põhja-Makedoonia Vabariik) esindajad panustasid projekti HERMES (A Harmonised fRamework to Mitigate coastal EroSion promoting ICZM protocol implementation) (2017–2019). HERMES töötas varasematest projektidest kasu saades välja ühise raamistiku rannikuerosiooni leevendamiseks ja randade taastamiseks. Selleks rakendati sidusat uuringute kogumit, jagati juba väljatöötatud tehnilisi vahendeid ja töötati välja ühised poliitikavahendid.