Vahemere piirkond (NEXT)

Piirkonna riigid

Alžeeria, Küpros, Egiptus, Prantsusmaa, Kreeka, Iisrael, Itaalia, Liibanon, Jordaania, Malta, Palestiina, Portugal, Hispaania, Tuneesia ja Türgi.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

2023. aastal heaks kiidetud Interregi Vahemere piirkonna programmi NEXT (NEXTMED) koostööraamistik tuleneb Interregi Vahemere piirkonna strateegia väljatöötamisest, et kaasata ELi mittekuuluvad riigid kõigil Vahemere kallastel.

Seega täiendab ja laiendab see 2014.–2020. aasta Interregi Vahemere piirkonna programmi lähenemisviisi, mis jääb oma jätkuprogrammi Interreg EURO MED (2021–2027) kaudu selles makropiirkonnas tehtava ELi koostöö oluliseks sambaks. Samuti tugineb see laiematele Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi piiriülese koostöö Vahemere piirkonna (2007–2013 ja 2014–2020) piiriülese koostöö programmidele Vahemere piirkonna jaoks.

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames toetab Interreg NEXT MED Euroopa – Vahemere piirkonna koostööd selles valdkonnas piirkondade ja riikide vahel kuni 2027. aasta lõpuni. NEXT MED kuulub Interregi välismõõtme tegevussuuna B „Rahvusvaheline koostöö“ alla. „Interreg NEXT MED eesmärk on aidata kaasa arukale, kestlikule ja õiglasele arengule kõigi jaoks kogu Vahemere piirkonnas, toetades tasakaalustatud, pikaajalist ja kaugeleulatuvat koostööd ja mitmetasandilist valitsemist. Programmi eesmärk on rahastada koostööprojekte, mis käsitlevad ühiseid sotsiaal-majanduslikke, keskkonnaalaseid ja juhtimisalaseid probleeme Vahemere tasandil, nagu kõrgtehnoloogia kasutuselevõtt, VKEde konkurentsivõime ja töökohtade loomine, energiatõhusus, säästev veemajandus, kliimamuutustega kohanemine, üleminek ringmajandusele ja ressursitõhusale majandusele, haridus ja koolitus ning tervishoid“ (EniCBC MEDi veebisait).

Programm NEXT MED hõlmab järgmist nelja prioriteeti:

• prioriteet: konkurentsivõimelisem ja arukam Vahemeri;
• prioriteet: keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimeline Vahemeri;
• prioriteet: sotsiaalsem ja kaasavam Vahemeri;
• Prioriteet 4: Vahemere piirkonna koostöö parem juhtimine.

Programmi NEXT MED prioriteet nr 2 „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimeline Vahemeri“ keskendub kliima- ja keskkonnapoliitikale. Sellele prioriteedile eraldatakse 42 % programmi eelarvest (96,9 miljardit eurot). Selle prioriteedi erieesmärkidest on kohanemise seisukohast olulised teine ja kolmas:

• Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
• Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise
• Vee kättesaadavuse ja säästva veemajanduse edendamine
• Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine.

Sellega seoses toetatakse programmiga riikidevahelist koostööd, et suurendada teadlikkust kliimamuutuste mõjust keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale. Meetmetega loodetakse luua haldus- ja otsuseid tegevatele organitele soodne keskkond, mis võimaldab paremini kohaneda kliimamuutustega, vähendada katastroofiohtu ja suurendada vastupanuvõimet mitmetasandilise ja mitut sektorit hõlmava juhtimise raames.

2.     Makropiirkondade strateegiad

Laiemas Vahemere perspektiivis on rühm Vahemere piirkonna riike (Horvaatia, Sloveenia, Albaania, Montenegro, Kreeka, Itaalia, kaks viimast kuuluvad samuti Vahemere vesikonda) kaasatud ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiasse (EUSAIR), mis hõlmab kogu ADRIONi koostööpiirkonda. Lisateavet ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta leiate Aadria ja Joonia mere piirkonnaveebisaidilt.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Vahemere mastaabis vormistatakse keskkonnakaitsealane koostöö (sealhulgas kliimamuutustega kohanemine) riikidevahelisel tasandil Barcelona konventsiooni ja sellega seotud protokollide raames.

Laiapõhjaline foorum rahvusvaheliseks koostööks selles piirkonnas on Vahemere Liit – laiapõhjaline valitsustevaheline Euroopa – Vahemere piirkonna organisatsioon, mis ühendab kõiki Euroopa Liidu riike ning 16 Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riiki.

Samamoodi hõlmab algatus WESTMED säästva sinise majanduskasvu alast koostööd Vahemere lääneosa riikide vahel nii lõunakaldalt (Alžeeria, Mauritaania, Maroko, Malta, Tuneesia) kui ka põhjakaldalt (Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa).

Selleks et taaskäivitada ja tugevdada strateegilist partnerlust Euroopa Liidu ja selle lõunanaabruse partnerite vahel, tehakse 2021. aastal käivitatuduues Vahemere tegevuskavas ettepanek ühendada jõud kogu Vahemere kaldal, et võidelda kliimamuutuste vastu ning kiirendada rohe- ja digipööret. Selles keskendutakse viiele poliitikavaldkonnale: i) inimareng, hea valitsemistava ja õigusriik; ii) vastupanuvõime, jõukus ja digiüleminek; iii) rahu ja julgeolek; iv) ränne ja liikuvus ning v) rohepööre. Kava toetab sihtotstarbeline lõunanaabrite majandusinvesteeringute kava (kuni 7 miljardit eurot ajavahemikuks 2021–2027), milles keskendutakse elamistingimuste parandamisele ja COVID-19 järgsele õiglasele taastumisele. Kliimamuutuste vastaste meetmete ja nendega kohanemise osas on tegevuskaval konkreetsed eesmärgid kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja veevarude kaitsmiseks. Lisateavet koostööalgatuste kohta saab Vahemere piirkonna veebilehelt ning Aadria mere ja Joonia mere piirkonna veebilehelt.

4.      Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Vahemere tasandil ei ole välja antud ühtegi kohanemisstrateegiat ega -kava. Eelkõige INTERREGi riikidevahelise koostöö või muude koostöövormide raames ei ole Vahemere piirkonna jaoks välja töötatud kohanemisstrateegiaid ja -kavasid. 2016. aastal toimunud Barcelona konventsiooni osaliste 19. kohtumisel (COP19) kiideti aga heaksVahemere mere- ja rannikualade piirkondlik kliimamuutustega kohanemise raamistik. Dokumendi eesmärk on töötada välja ühine piirkondlik strateegiline lähenemisviis, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kohanemisvõimet.

Lisaks on mõnes Interregi NEXT-MED programmidokumendis esitatud strateegilises punktis kindlaks määratud järgmised peamised kohanemisprioriteedid NEXT-MED valdkonnas:

• suurendada arusaamist kliimamuutuste mitmekihilistest ja keerukalt omavahel seotud mõjudest, selle asemel et mõista neid kui mitmeid sõltumatuid valdkondlikke küsimusi;
• arendada riikidevahelist koostööd rahvusvaheliselt koordineeritud reageerimisel kliimamuutustest tulenevatele ohtudele, kuna COVID-19 on toonud esile koordineerimata riiklike meetmete ebapiisavuse ülemaailmsete ohtude suhtes.
• parandada kodanikukaitse riskide ennetamise ja katastroofidele reageerimise asutuste reageerimissuutlikkust: „On vaja suurendada koostööd ja suutlikkust ühiskasutuse katseprojektide ja tutvustamismenetluste kaudu, tõendada kontseptsiooni ja edendada innovatsiooni“.
• täiendada katastroofidele reageerimise lähenemisviisi kulutõhusamate strateegiatega, nagu ettevalmistavad meetmed, nagu ökosüsteemipõhised lähenemisviisid ja ennetav planeerimine.

Samas dokumendis pööratakse erilist tähelepanu veele, osutades vajadusele parandada vee kvaliteeti, vastupanuvõimet ja majandamist, mis on piirkonna peamine ressurss ja võib kliimamuutuste tõttu väheneda. Eelkõige kutsutakse dokumendis üles võtma poliitikameetmeid, mille eesmärk on viia asjaomased tehnoloogiad üle ja kohandada neid kohalikele vajadustele ning suurendada asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõttu katseprojektide kaudu, „et näidata nende tehnilist, rahalist ja keskkonnaalast kasu“. Samuti kutsutakse selles üles looma raamistikku õigete stiimulite kehtestamiseks ning asjakohaste eeskirjade ja seiresüsteemide rakendamiseks, kasutades arukaid arvesteid ja vee hinnakujundust, ilma et see oleks vastuolus kohaliku poliitika ja õigusraamistikega. 

Seni ei ole võetud konkreetseid meetmeid konkreetsete kohanemiseesmärkide saavutamiseks. Veevarude valdkonnas on siiski võetud ulatuslikumaid meetmeid Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmi MEDi raames rahastatud projektide kaudu (vt järgmine jagu).

Näited Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmi MED projektidest, mida rahastati perioodil 2014–2020

Uued projektid Interreg Next-MEDi raames on alles väljatöötamisel, kuid on olemas asjakohased projektid, mida rahastati eelmise programmi raames, nimelt ENI CBC MED. Need projektid keskenduvad peamiselt nappide veevarude arukale ja ebatraditsioonilisele kasutamisele. 

MEDISS (Vahemere piirkonna integreeritud veevarustussüsteem, 2019–2023). Riigid: Palestiina, Itaalia, Jordaania, Tuneesia; ENI CBC MED programmi projekt.

MEDISS testib innovaatilisi lahendusi puhastatud reovee kasutamisel ja riimvee magestamisel. Konkreetsed lõppkasutajatele suunatud teadlikkuse suurendamise algatused võivad seada kahtluse alla nende vastumeelsuse mittekonventsionaalsete veevarude suhtes ja koolitada neid parimate põllumajandustavade alal. Pikemas perspektiivis peaks projekt aitama vähendada survet mageveele ja veevarustuskulusid, suurendades samal ajal tootlikkust ja põllukultuuride mitmekesistamist ning seega toiduga kindlustatust ja põllumajandustootjate sissetulekut. 

MEDWAYCAP („MEDiterranean pathWAY for innovation CAPitalisation to an urban-rural integrated development of non-conventional water resources“, 2021–2023), riigid: Kreeka, Itaalia, Egiptus, Malta, Palestiina, Tuneesia, Jordaania.

MEDWAYCAP edendab probleemidest lähtuvat koostööd ja pidevat piiriülest dialoogi, mille aluseks on avaliku sektori asutuste ja poliitikakujundajate teadlikkuse suurendamine piirkondlikul/riiklikul tasandil, suutlikkuse suurendamine, lihtne juurdepääs teabele ja vastastikuse õppimise vahendite kasutamine mittekonventsionaalsete veeressursside valdkonnas. Eesmärk on aidata leevendada kohalikke veekriise, pakkudes tipptasemel teadmisi NCWRi tehnikate, juhtimise, planeerimise ja oskuste kohta, et taaskasutada neid territoriaalsel tasandil kodustel ja põllumajanduslikel eesmärkidel.

MENAWARA (Mittekonventsionaalne vee taaskasutamine Vahemere piirkonna riikide põllumajanduses, 2019–2023). Riigid: Itaalia, Palestiina, Jordaania, Tuneesia, Hispaania.

MENAWARA otsib lahendusi veevarude suurendamiseks, võttes ringlusse kuivendus- ja heitvett, kasutades ära veekadu, ratsionaliseerides veekasutustavasid ja kujundades juhtimismudeleid kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste kavadega. Projekti eesmärk on parandada juurdepääsu veele reovee puhastamise kaudu, mida taaskasutatakse täiendava niisutusena, ning tugevdada valitsusasutuste, sektoris tegutsevate valitsusväliste osalejate, tehnikute ja põllumajandustootjate suutlikkust.

NAWAMED (looduspõhised lahendused olmevee taaskasutamiseks Vahemere piirkonnas; 2019–2023) Riigid: Itaalia, Tuneesia, Jordaania, Malta, Liibanon.

Olmevee kasutamist elaniku kohta saab oluliselt vähendada, kui kasutada mittetraditsioonilisi veeressursse joogiveeks mittekasutatavatel eesmärkidel. Halli vett (ja vihmavett, kui see on olemas) saab taaskasutada WC loputamiseks ja niisutamiseks, kuid see nõuab detsentraliseeritud puhastussüsteemide rakendamist, mis teenindavad ühte või mõnda hoonet. NAWAMEDi eesmärk on muuta linnade veemajanduse tavasid uuenduslike, säästvate ja odavate puhastustehnoloogiate abil. Neid tuleks kohaldada detsentraliseeritult, et asendada joogivee kasutamine hea kvaliteediga NCW-ga.

PROSIM (säästva niisutuse majandamise ja mittetraditsioonilise veekasutuse edendamine Vahemere piirkonnas, 2019–2023). Riigid: Itaalia, Jordaania, Liibanon, Tuneesia, Hispaania.

Keskendudes veenõudlusele ja -pakkumisele niisutamiseks, käsitleb PROSIM Vahemere piirkonnale iseloomulikke veeprobleeme, nagu veekadu, piiratud institutsiooniline suutlikkus jõustada tõhusaid veemajanduskavasid ja vähene teadlikkus tänapäevastest lahendustest põllumajandusettevõtte tasandil. Projekt peaks tooma kaasa uuenduslikke lahendusi, milles on ühendatud veekasutuse tõhusus ja NCW. Samuti peaks see aitama suurendada kohalikku suutlikkust võtta vastu ja laiendada neid lahendusi ning arendada piiriülest suutlikkuse suurendamist, samuti parema veemajanduse tegevuskavasid ja kavasid.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes