Vahemere piirkond (Järgmine)

Piirkonna riigid

Alžeeria, Küpros, Egiptus, Prantsusmaa, Kreeka, Iisrael, Itaalia, Liibanon, Jordaania, Malta, Palestiina, Portugal, Hispaania, Tuneesia ja Türgi.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevaheline koostööprogramm

2023. aastal heaks kiidetud Interregi Vahemere piirkonna programmi NEXT (NEXTMED)koostööraamistik tuleneb Interregi Vahemere piirkonna strateegia väljatöötamisest, et kaasata ELi mittekuuluvad riigid kõigil Vahemere kallastel.

Seega täiendab ja laiendab see 2014.–2020. aasta Interregi MEDi programmi lähenemisviisi, mis jääb selle jätkuprogrammi Interreg EURO MED (2021–2027) kaudu ELi koostöö oluliseks tugisambaks selles makropiirkonnas. Samuti tugineb see laiematele Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi piiriülese koostöö programmidele Vahemere piirkonnas (2007–2013 ja 2014–2020).

Interreg NEXT MED toetab Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide ja piirkondade koostööd selles valdkonnas kuni 2027. aasta lõpuni. „Interreg NEXT MED“ kuulub Interregi välismõõtme harusse B „Rahvusvaheline koostöö“. „Interreg NEXT MED“ eesmärk on aidata kaasa arukale, kestlikule ja õiglasele arengule kõigi jaoks kogu Vahemere piirkonnas, toetades tasakaalustatud, pikaajalist ja ulatuslikku koostööd ning mitmetasandilist valitsemist. Programmi missioon on rahastada koostööprojekte, mis käsitlevad ühiseid sotsiaal-majanduslikke, keskkonnaalaseid ja juhtimisalaseid probleeme Vahemere piirkonna tasandil, nagu kõrgtehnoloogia kasutuselevõtt, VKEde konkurentsivõime ja töökohtade loomine, energiatõhusus, säästev veemajandus, kliimamuutustega kohanemine, üleminek ringmajandusele ja ressursitõhusale majandusele, haridus ja koolitus ning tervishoid“ (EniCBC MEDi veebisait).

Programm NEXT MED hõlmab järgmist nelja prioriteeti:

• prioriteet: konkurentsivõimelisem ja arukam Vahemeri;
• prioriteet: keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimeline Vahemeri;
• prioriteet: sotsiaalsem ja kaasavam Vahemeri;
• prioriteet: Vahemere piirkonna koostöö parem juhtimine.

Programmi NEXT MED 2. prioriteet „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega ja vastupanuvõimeline Vahemeri“ keskendub kliima- ja keskkonnapoliitikale. Sellele prioriteedile on eraldatud 42 % programmi eelarvest (96,9 miljardit eurot). Selle prioriteedi erieesmärkidest on kohanemise seisukohast olulised teine ja kolmas:

• Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine
• Kliimamuutustega kohanemise ning katastroofiohu ennetamise ja vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise
• Vee kättesaadavuse ja säästva veemajanduse edendamine
• Ringmajandusele ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine.

Sellega seoses toetatakse programmiga riikidevahelist koostööd, et suurendada teadlikkust kliimamuutuste mõjust keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale. Meetmed peaksid looma haldus- ja otsuseid tegevatele organitele soodsa keskkonna, mis võimaldab paremini kohaneda kliimamuutustega, vähendada katastroofiohtu ja suurendada vastupanuvõimet mitmetasandilises ja mitut sektorit hõlmavas juhtimisstruktuuris.

2.     Makropiirkonna strateegiad

Laiemas Vahemere perspektiivis on ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiasse (EUSAIR), mis hõlmab kogu ADRIONi koostööpiirkonda, kaasatud Vahemere piirkonna riikide rühm (Horvaatia, Sloveenia, Albaania, Montenegro, Kreeka, Itaalia, viimased kaks kuuluvad samuti Vahemere piirkonda). Lisateavet EUSAIRi kohta leiab Aadria ja Joonia mere piirkonnaveebilehelt.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Vahemere tasandil on keskkonnakaitsealane koostöö (sealhulgas kliimamuutustega kohanemine) riikidevahelisel tasandil ametlikult vormistatud Barcelona konventsiooni ja sellega seotud protokollide raames.

Ulatuslik foorum rahvusvaheliseks koostööks selles piirkonnas on Vahemere Liit – ulatuslik valitsustevaheline Euroopa – Vahemere piirkonna organisatsioon, mis ühendab kõiki Euroopa Liidu riike ning 16 Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riiki.

Samamoodi hõlmab algatus WESTMED säästva meremajanduse kasvu alast koostööd Vahemere lääneosa riikide vahel nii lõunas (Alžeeria, Mauritaania, Maroko, Malta, Tuneesia) kui ka põhjas (Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa).

Euroopa Liidu ja tema lõunanaabruse partnerite vahelise strateegilise partnerluse taaskäivitamiseks ja tugevdamiseks tehakse 2021. aastal käivitatudVahemere piirkonna uues tegevuskavas ettepanek ühendada jõud Vahemere kallastel, et võidelda kliimamuutuste vastu ning kiirendada rohe- ja digipööret. Selles keskendutakse viiele poliitikavaldkonnale: i) inimareng, hea valitsemistava ja õigusriik; ii) vastupidavus, jõukus ja digiüleminek; iii) rahu ja julgeolek; iv) ränne ja liikuvus ning v) rohepööre. Kava toetab spetsiaalne lõunanaabrite majandusinvesteeringute kava (kuni 7 miljardit eurot aastateks 2021–2027), mis keskendub elutingimuste parandamisele ja õiglasele COVID-19 järgsele taastumisele. Kliimamuutustega seotud meetmete ja nendega kohanemise osas on tegevuskaval konkreetsed eesmärgid kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja veevarude kaitsmiseks. Lisateavet koostööalgatuste kohta leiab Vahemere piirkonna veebilehelt ning Aadria mere ja Joonia mere piirkonna veebilehelt.

4.      Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Vahemere tasandil ei ole koostatud kohanemisstrateegiaid ega -kavasid. Konkreetselt INTERREGi riikidevahelise koostöö või muude koostöövormide raames ei ole Vahemere piirkonna jaoks välja töötatud kohanemisstrateegiaid ja -kavasid. 2016. aastal toimunud Barcelona konventsiooni osaliste 19. kohtumisel (COP19) kiideti siiski heaksVahemere mere- ja rannikupiirkondade kliimamuutustega kohanemise piirkondlik raamistik. Dokumendi eesmärk on luua ühine piirkondlik strateegiline lähenemisviis, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kohanemisvõimet.

Lisaks on mõnes Interregi NEXT-MEDi programmidokumendis esitatud strateegilises punktis kindlaks määratud järgmised peamised kohanemisprioriteedid NEXT-MEDi valdkonnas:

• suurendada arusaamist kliimamuutuste mitmekihilisest ja keerukalt omavahel seotud mõjust, selle asemel et mõista neid kui mitmeid sõltumatuid valdkondlikke küsimusi;
• arendada riikidevahelist koostööd rahvusvaheliselt koordineeritud reageerimisel kliimamuutustest tulenevatele ohtudele, kuna COVID-19 on toonud esile koordineerimata riiklike meetmete ebapiisavuse ülemaailmsetele ohtudele reageerimisel.
• parandada kodanikukaitse riskide ennetamise ja katastroofidele reageerimise asutuste reageerimissuutlikkust: „Tuleb suurendada koostööd ja suutlikkust katseprojektide ja tutvustamismenetluste kaudu ühiskasutuseks, kontseptsiooni tõestamiseks ja innovatsiooni edendamiseks.“
• täiendada katastroofidele reageerimise lähenemisviisi kulutõhusamate strateegiatega, nagu ettevalmistavad meetmed, nagu ökosüsteemipõhised lähenemisviisid ja ennetav planeerimine.

Samas dokumendis pööratakse erilist tähelepanu veele, juhtides tähelepanu vajadusele parandada vee kvaliteeti, vastupanuvõimet ja majandamist, mis on piirkonna peamine ressurss ja võib kliimamuutuste tõttu väheneda. Eelkõige kutsutakse dokumendis üles võtma poliitikameetmeid, mille eesmärk on kanda asjakohased tehnoloogiad üle ja kohandada neid kohalikele vajadustele ning suurendada asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõttu katseprojektide kaudu, „et näidata nende tehnilist, rahalist ja keskkonnaalast kasu“. Samuti kutsub komitee üles looma raamistiku, et kehtestada õiged stiimulid ning rakendada asjakohaseid eeskirju ja järelevalvesüsteeme, kasutades arukaid arvesteid ja vee hinnakujundust, ilma et see oleks vastuolus kohalike poliitikameetmete ja õigusraamistikega. 

Siiani ei ole võetud konkreetseid meetmeid konkreetsete kohanemiseesmärkide saavutamiseks. Siiski on veevarude valdkonnas võetud ulatuslikumaid meetmeid Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö MEDi programmi raames rahastatud projektide kaudu (vt järgmine jagu).

Näited Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö MEDi programmi projektidest, mida rahastati perioodil 2014–2020

Interreg Next-MEDi raames töötatakse endiselt välja uusi projekte, kuid eelmise programmi, nimelt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi CBC MED raames on rahastatud asjakohaseid projekte. Need projektid keskenduvad peamiselt nappide veevarude arukale ja mittekonventsionaalsele kasutamisele. 

MEDISS (Vahemere piirkonna integreeritud veevarustussüsteem, 2019–2023). Riigid: Palestiina, Itaalia, Jordaania, Tuneesia; ENI CBC MED programmi projekt.

MEDISS testib uuenduslikke lahendusi puhastatud reovee kasutamisel ja riimvee magestamisel. Lõppkasutajatele suunatud konkreetsed teadlikkuse suurendamise algatused võivad seada kahtluse alla nende vastumeelsuse mittetraditsiooniliste veevarude suhtes ja õpetada neile parimaid põllumajandustavasid. Pikemas perspektiivis peaks projekt aitama vähendada survet mageveele ja veevarustuse kulusid, suurendades samal ajal põllukultuuride tootlikkust ja mitmekesistamist ning seega toiduga kindlustatust ja põllumajandustootjate sissetulekut. 

MEDWAYCAP (MEDITErranean pathWAY for innovation CAPitalisation towards an urban-rural integrated development of non-conventional water resources, 2021–2023), Riigid: Kreeka, Itaalia, Egiptus, Malta, Palestiina, Tuneesia, Jordaania.

MEDWAYCAP edendab probleemidest lähtuvat koostööd ja pidevat piiriülest dialoogi, mida toetab avaliku sektori asutuste ja poliitikakujundajate teadlikkuse suurendamine piirkondlikul/riiklikul tasandil, suutlikkuse suurendamine, lihtne juurdepääs teabele ja vastastikuse õppimise vahendite kasutamine mittekonventsionaalsete veevarude valdkonnas. Eesmärk on aidata leevendada kohalikke veekriise, pakkudes tipptasemel teadmisi NCWRi meetodite, juhtimise, planeerimise ja oskuste kohta, et taaskasutada neid territoriaalsel tasandil kodumajapidamistes ja põllumajanduses.

MENAWARA (Mittekonventsionaalse vee taaskasutus Vahemere piirkonna riikide põllumajanduses, 2019–2023). Riigid: Itaalia, Palestiina, Jordaania, Tuneesia, Hispaania.

MENAWARA otsib lahendusi veevarude suurendamiseks drenaaži ja reovee ringlussevõtu, veekadude ärajuhtimise, veekasutustavade ratsionaliseerimise ja juhtimismudelite väljatöötamise kaudu kooskõlas riiklike ja rahvusvaheliste kavadega. Projekti eesmärk on parandada juurdepääsu veele reovee puhastamise kaudu, et seda taaskasutada täiendava niisutamisena, ning tugevdada valitsusasutuste, sektoris tegutsevate valitsusväliste osalejate, tehnikute ja põllumajandustootjate suutlikkust.

NAWAMED (looduspõhised lahendused vee taaskasutamiseks Vahemere piirkonnas; 2019–2023) Riigid: Itaalia, Tuneesia, Jordaania, Malta, Liibanon.

Kodumajapidamiste veekasutust inimese kohta saab oluliselt vähendada, kui kasutada mittekonventsionaalseid veevarusid mittejoodavatel eesmärkidel. Hallvett (ja vihmavett, kui see on olemas) saab taaskasutada WC loputamiseks ja niisutamiseks, kuid see nõuab detsentraliseeritud puhastussüsteemide rakendamist, mis teenindavad ühte või mõnda hoonet. NAWAMEDi eesmärk on muuta linna veemajanduse tavasid uuenduslike, säästvate ja odavate puhastustehnoloogiate abil. Neid tuleks kohaldada detsentraliseeritult, et asendada joogivee kasutamine hea kvaliteediga joogiveega.

PROSIM (Promoting Sustainable Irrigation Management and non-conventional water use in the Mediterranean (Kestliku niisutuskorralduse ja mittekonventsionaalse veekasutuse edendamine Vahemere piirkonnas), 2019–2023). Riigid: Itaalia, Jordaania, Liibanon, Tuneesia, Hispaania.

Keskendudes niisutusvee nõudlusele ja pakkumisele, käsitleb PROSIM Vahemere piirkonnale tüüpilisi veeprobleeme, nagu veekadu, piiratud institutsiooniline suutlikkus tõhusate veemajanduskavade jõustamiseks ja vähene teadlikkus kaasaegsetest lahendustest põllumajandusettevõtte tasandil. Projektilt oodatakse uuenduslikke lahendusi, mis ühendavad veekasutuse tõhususe ja loodusliku veekasutuse. Samuti peaks see aitama suurendada kohalikku suutlikkust neid lahendusi vastu võtta ja laiendada ning arendada piiriülest suutlikkuse suurendamist, samuti teekaarte ja kavasid veemajanduse parandamiseks.