Musta mere vesikond (järgmine)

Piirkonna riigid

Bulgaaria, Gruusia, Kreeka, Moldova Vabariik, Rumeenia, Türgi ja Ukraina.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

2023. aastal heaks kiidetud Interregi NEXTi Musta mere piirkonna programmi (NEXT – Musta mere piirkond, 2021–2027) koostööraamistik tuleneb varasematest selles piirkonnas rakendatud koostööraamistikest, nimelt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi piiriülese koostöö Musta mere piirkonna programmist 2007–2013 ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö Musta mere piirkonna programmist 2014–2020.

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse Interreg NEXTi Musta mere piirkonna programmiga piirkondade ja riikide koostööd selles valdkonnas kuni 2027. aasta lõpuni. Programm kuulub Interregi välismõõtme raames tegevussuuna B „Rahvusvaheline koostöö“ alla. Selle kogueelarve on 72,28 miljonit eurot. Euro, mis tugineb ERFi (Euroopa Regionaalarengu Fond), naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ (naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend) ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) toetusele.

Programmi üldeesmärk on veelgi süvendada piiriülest koostööd Musta mere piirkonnas, keskendudes

• piirkonna teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse arendamine,

• kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiohu ennetamine ning
• looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise taristu kaitse ja säilitamine.

Keskendumine kliimamuutuste vastu võitlemisele on sõnastatud nii leevendamis- kui ka kohanemiseesmärkidena. Programmiga nähakse ette „Keskkonnahoidlikum vähese CO2-heitega üleminek CO2-neutraalsele majandusele ja vastupanuvõimeline Euroopa puhtale energiale õiglase ülemineku, roheliste ja siniste investeeringute, ringmajanduse, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, riskiennetuse ja -juhtimise ning säästva linnalise liikumiskeskkonna edendamise kaudu“. Eelkõige on programmi eesmärk edendada „kliimamuutustega kohanemist ning katastroofiohu ennetamist ja vastupanuvõimet, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise ning tõhustades looduse, elurikkuse ja rohelise taristu kaitset ja säilitamist, sealhulgas linnapiirkondades, ning vähendades saaste kõiki vorme“.

2.     Makropiirkondade strateegiad

Musta mere basseini piirkonnaga kattuvad osaliselt veel kaks riikidevahelist piirkonda: Doonau piirkond (sealhulgas Bulgaaria, Rumeenia, Ukraina ja Moldova Vabariik) ning Ukraina ja Moldova Vabariik) ja Vahemere piirkond (sealhulgas Bulgaaria). Mõlemad riikidevahelised koostööalgatused hõlmavad meetmeid kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Musta mere ranniku- ja merekeskkonda kaitseb Bukaresti konventsioon Musta mere kaitse kohtareostuse eest, millele kirjutasid 1992. aastal alla Venemaa, Türgi, Ukraina, Gruusia, Bulgaaria ja Rumeenia. Kuigi konventsiooni prioriteetide hulgas ei mainita kliimamuutustega kohanemist, on selle eesmärk leevendada mitmeid keskkonnaprobleeme, mida kliimamuutused eeldatavasti negatiivselt mõjutavad, nagu bioloogiline mitmekesisus ja mereökosüsteemide säilitamine.

Piirkonna peamine majanduskoostöö raamistik on Musta mere majanduskoostöö (BSEC). BSEC võttis 2017. aasta detsembris vastu oma kliimamuutustega kohanemise strateegia, mis hõlmab järgmisi prioriteete:

• Piirkondliku koostöö edendamine kliimamuutuste vastu võitlemisel kogu BSECi piirkonnas. Selle prioriteedi keskmes on peamiselt kohanemiseks vajalike teadmiste ja teabe koordineerimine ja jagamine BSECi liikmesriikide vahel.

• täiendavate rahaliste vahendite katalüseerimine, töötades tõhusate usaldusstandardite nimel ja kaasates partnereid kliimamuutustele reageerimise projektide väljatöötamisse. 
• Hõlbustada dialoogi ja partnerlust ning suurendada üldsuse teadlikkust, et aidata suurendada ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ja tugevdada rohelist majandust.
• Edendada institutsioonilise suutlikkuse suurendamist kliimamuutuste küsimuses kogu piirkonna institutsioonides.

Lisaks on Musta mere vesikond hõlmatud Musta mere ühise merenduskavaga, mis kiideti heaks 2019. aasta mais. Musta mere ühise turukorraldusega toetatakse mereökosüsteemide kaitset ja sinise majanduse kestlikkust piirkonnas.

Musta mere strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava (SRIA) teadussammaste konkreetsete eesmärkide hulgas edendatakse teadusuuringuid, mis annavad uusi teadmisi ülemaailmsete kliimamuutuste ja inimtekkeliste stressitegurite mõju leevendamiseks.

4.      Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Musta mere tasandil ei ole välja antud kohanemisstrateegiaid ega -kavasid. INTERREGi programmidokumendis esitati siiski mitu kliimamuutustega kohanemise valdkonnas rahastatavate projektide strateegilist prioriteeti, nimelt:

1. Innovatsiooni edendamine, et täiustada aruka seire, seire ja täpsete keskkonnaprognooside vahendeid.
2. Meetmed, mille eesmärk on ennetada ja leevendada kliimamuutuste mõju Musta mere piirkonnale, sealhulgas vee kvaliteedile ja kvantiteedile
3. Keskkonnaohtudega tegelemine: rannikuerosioon, maalihked, merepinna tõus, äärmuslikud sündmused, võõrliigid, invasiivsed võõrliigid, üleujutused ja kliimamuutustega seotud põud
4. Loodusõnnetuste ja/või inimtegevusest tingitud õnnetuste seire- ja varajase hoiatamise mehhanismide arendamine ja täiustamine
5. Rohelise majanduse taastamise meetmete väljatöötamine ja rakendamine, aidates kaasa kliimamuutustega kohanemisele Musta mere piirkonnas, tuginedes saadud kogemustele ja parimatele tavadele

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmi projektidest

Interregi „Next-Black Sea Basin“ raames on alles väljatöötamisel uued projektid. Allpool on kirjeldatud asjakohaseid projekte, mida rahastati eelmise programmi raames, nimelt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö Musta mere piirkonna programmi (2014–2020) raames.

AGREEN (Cross-Border Alliance for Climate-Smart and Green Agriculture in the Black Sea Basin, 2020–2023) tugineb kliimateadliku põllumajanduse kontseptsioonile, mis on lähenemisviis, mille alusel võetakse integreeritud meetmeid põllumajandussüsteemide ümberkujundamiseks, innovatsiooni toetamiseks ja toiduga kindlustatuse tagamiseks muutuvas kliimas. Projekti eesmärk on „tagada kliimamuutuste vastaste meetmete sidusus ning taastada keskkonna stabiilsus, majanduslik ja toiduga kindlustatus tulevaste põlvkondade jaoks“. Projektipartnerid asuvad Bulgaarias, Rumeenias, Türgis, Gruusias, Armeenias ja Kreekas.

COPREVENT (Katastroofide ennetamise ja keskkonnaseire koostöö Läänemere piirkonnas, 2021–2023) tegeleb üleujutuste ja metsatulekahjude ennetamise ja kahju vähendamisega ning hõlmab partnereid Bulgaris, Kreekas, Moldova Vabariigis ja Türgis.

IASON (Invasive Alien Species Observatory and Network Development for the Assessment of Climate Change Impacts in Black Sea Deltaic Protected Areas, 2020–2023) tegeleb piirkonna jõgede deltas elurikkusele ja ökosüsteemidele avalduvate kliimast tingitud riskide hindamisega. Projektipartnerid asuvad Ukrainas, Rumeenias, Türgis, Gruusias ja Kreekas.

HYDROECONEX (Musta mere jõgede ökosüsteemide muutuste uuendusliku piiriülese seiresüsteemi loomine hüdroenergia arendamise ja kliimamuutuste mõjul, 2018–2021) tegeles ühise lähenemisviisi väljatöötamisega jõgede ökosüsteemide seiresüsteemile hüdroenergiataristute olemasolul muutuvas kliimas ning kahepoolse veealase koostöö strateegia väljatöötamisega piiriüleste jõgede ühiseks seireks hüdroenergia olemasolul. Projekti partnerid asusid Rumeenias, Moldova Vabariigis ja Ukrainas.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes