Musta mere piirkond (järgmine)

Piirkonna riigid

Bulgaaria, Gruusia, Kreeka, Moldova Vabariik, Rumeenia, Türgi ja Ukraina.

Poliitikaraamistik

1. Riikidevaheline koostööprogramm

2023. aastal heaks kiidetud Interregi NEXT Musta mere piirkonna programmi (NEXT – Musta mere piirkond, 2021–2027) koostööraamistik tuleneb selles piirkonnas rakendatud varasematest koostööraamistikest, nimelt Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Musta mere piirkonna piiriülese koostöö programmist 2007–2013 ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi Musta mere piirkonna piiriülese koostöö programmist 2014–2020.

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse Interreg NEXT Musta mere piirkonna programmiga piirkondade ja riikide koostööd selles valdkonnas kuni 2027. aasta lõpuni. Programm kuulub Interregi välismõõtme harusse B „Rahvusvaheline koostöö“. Selle kogueelarve on 72,28 miljonit eurot. eurot, mis põhineb ERFi (Euroopa Regionaalarengu Fond), naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ (naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend) ning ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) toetusel.

Programmi üldeesmärk on veelgi süvendada piiriülest koostööd Musta mere piirkonnas, keskendudes järgmisele:

piirkonna teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse arendamine,

kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiohu ennetamine ning
looduse, bioloogilise mitmekesisuse ja rohelise taristu kaitse ja säilitamine.

Keskendumine kliimamuutuste vastu võitlemisele on sõnastatud nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise eesmärkidena. Programmiga nähakse ette „Keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades õiglast üleminekut puhtale energiale, rohelisi ja siniseid investeeringuid, ringmajandust, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, riskiennetust ja -juhtimist ning säästvat linnalist liikumiskeskkonda“. Eelkõige püütakse programmiga edendada „kliimamuutustega kohanemist ning katastroofiohu ennetamist ja vastupanuvõimet, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise ning tõhustades looduse, elurikkuse ja rohelise taristu kaitset ja säilitamist, sealhulgas linnapiirkondades, ning vähendades kõiki saastevorme“.

2. Makropiirkonna strateegiad

Musta mere piirkonnaga kattuvad osaliselt veel kaks riikidevahelist piirkonda: Doonau piirkond (sealhulgas Bulgaaria, Rumeenia, Ukraina ja Moldova Vabariik) ning Ukraina ja Moldova Vabariik) ning Vahemere piirkond (sealhulgas Bulgaaria). Mõlemad riikidevahelise koostöö algatused hõlmavad meetmeid kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.

3. Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Musta mere ranniku- ja merekeskkonda kaitstakse Musta mere reostuse eest kaitsmise Bukaresti konventsiooniga, millele kirjutasid 1992. aastal alla Venemaa, Türgi, Ukraina, Gruusia, Bulgaaria ja Rumeenia. Kuigi konventsioonis ei nimetata kliimamuutustega kohanemist oma prioriteetide hulgas, on selle eesmärk leevendada mitmeid keskkonnaprobleeme, mida kliimamuutused eeldatavasti negatiivselt mõjutavad, nagu bioloogiline mitmekesisus ja mereökosüsteemide säilitamine.

Piirkonna peamine majanduskoostöö raamistik on Musta mere majanduskoostöö (BSEC). BSEC võttis 2017. aasta detsembris vastu oma kliimamuutustega kohanemise strateegia, mis hõlmab järgmisi prioriteete:

Piirkondliku koostöö edendamine kliimamuutuste vastu võitlemisel kogu BSECi piirkonnas. Selle prioriteedi keskmes on peamiselt kliimamuutustega kohanemiseks vajalike teadmiste ja teabe koordineerimine ja jagamine BSECi liikmesriikide vahel.

Lisarahastamise soodustamine, töötades tõhusate usaldusstandardite saavutamise nimel ja kaasates partnereid kliimamuutustele reageerimise projektide väljatöötamisse.
Hõlbustada dialoogi ja partnerlust ning suurendada üldsuse teadlikkust, et aidata suurendada ühiskonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ja tugevdada rohelist majandust.
Edendada kliimamuutustega seotud institutsioonilise suutlikkuse suurendamist kogu piirkonna institutsioonides.

Lisaks on Musta mere piirkond hõlmatud 2019. aasta mais heaks kiidetud Musta mere ühise merenduskavaga. Musta mere lepinguga toetatakse mereökosüsteemide kaitset ja sinise majanduse kestlikkust selles piirkonnas.

Musta mere strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni kava (SRIA) edendab oma teadussammaste konkreetsete eesmärkide hulgas teadusuuringuid, mis pakuvad uusi teadmisi ülemaailmsete kliimamuutuste ja inimtekkeliste stressitegurite mõju leevendamiseks.

4. Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Musta mere tasandil ei ole koostatud kohanemisstrateegiaid ega -kavasid. INTERREGi programmidokumendis esitati kliimamuutustega kohanemise valdkonnas rahastatavate projektide jaoks siiski mitu strateegilist prioriteeti, nimelt:

Innovatsiooni edendamine, et täiustada aruka jälgimise, seire ja täpse keskkonnaprognoosimise vahendeid.
Meetmed, millega ennetatakse ja leevendatakse kliimamuutuste mõju Musta mere piirkonnale, sealhulgas vee kvaliteedile ja kvantiteedile
Keskkonnaohtudega tegelemine: rannikuerosioon, maalihked, meretaseme tõus, äärmuslikud sündmused, võõrliigid, invasiivsed võõrliigid, üleujutused ja põud seoses kliimamuutustega
Loodusõnnetuste ja/või inimtegevusest tingitud katastroofide seire- ja varajase hoiatamise mehhanismide väljatöötamine ja täiustamine
Keskkonnahoidlike taastamismeetmete väljatöötamine ja rakendamine, mis aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemisele Musta mere piirkonnas, tuginedes saadud kogemustele ja parimatele tavadele

Näited Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmi projektidest, mida rahastati perioodil 2014–2020

Interregi „Next-Black Sea Basin“ raames on uued projektid alles väljatöötamisel. Eelmise programmi, nimelt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi Musta mere piirkonna piiriülese koostöö programmi (2014–2020) raames rahastatud asjaomaseid projekte on kirjeldatud allpool.

AGREEN (Piiriülene liit Musta mere piirkonna kliimateadliku ja keskkonnahoidliku põllumajanduse jaoks, 2020–2023) tugineb kliimateadliku põllumajanduse kontseptsioonile, mis on lähenemisviis, millest lähtutakse integreeritud meetmete võtmisel põllumajandussüsteemide ümberkujundamiseks, innovatsiooni toetamiseks ja toiduga kindlustatuse tagamiseks muutuvas kliimas. Projekti eesmärk on „ühtlustada kliimamuutuste vastu võitlemiseks võetud meetmeid ning taastada keskkonna stabiilsus, majanduslik kindlustatus ja toiduga kindlustatus tulevaste põlvkondade jaoks“. Projekti partnerid asuvad Bulgaarias, Rumeenias, Türgis, Gruusias, Armeenias ja Kreekas.

COPREVENT (BSB katastroofide ennetamise ja keskkonnaseire alane koostöö, 2021–2023) tegeleb üleujutuste ja metsatulekahjude ennetamise ja kahju vähendamisega ning kaasab partnereid Bulgaris, Kreekas, Moldova Vabariigis ja Türgis.

IASON (Invasive Alien Species Observatory and Network Development for the Assessment of Climate Change Impacts in Black Sea Deltaic Protected Areas, 2020–2023) tegeleb kliimast tingitud riskide hindamisega piirkonna jõedeltade elurikkusele ja ökosüsteemidele. Projekti partnerid asuvad Ukrainas, Rumeenias, Türgis, Gruusias ja Kreekas

HYDROECONEX (Creating a system of innovative crossborder monitoring of the transformations of the Black Sea river ecosystems under the impact of hydropower development and climate change, 2018–2021) tegeles ühise lähenemisviisi väljatöötamisega jõgede ökosüsteemide seiresüsteemile hüdroenergiataristute olemasolul muutuvas kliimas ning kahepoolse veealase koostöö strateegia väljatöötamisega piiriüleste jõgede ühiseks seireks hüdroenergia olemasolu korral. Projekti partnerid asusid Rumeenias, Moldova Vabariigis ja Ukrainas.