Atlandi ookeani piirkond

Piirkonna riigid

Atlandi ookeani koostööpiirkond hõlmab Atlandi ookeaniga piirnevaid Euroopa lääneosa riike. 2021.–2027. aasta koostööpiirkond hõlmab eelmise Interregi programmi territooriumi (Portugali, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa rannikupiirkonnad, Kanaari saarte autonoomne piirkond), välja arvatud Ühendkuningriik*. Lisaks hõlmab see veel kahte Hispaania piirkonda (Andaluusia ja la Rioja). Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

* Alates Ühendkuningriigi väljaastumislepingu jõustumisest 1. veebruaril 2020 ei uuendata sellel veebisaidil enam Ühendkuningriigi sisu.

Poliitikaraamistik

1.    Riikidevahelise koostöö programm

Interreg VI B Atlandi piirkonna programmiga (2021–2027), mille Euroopa Komisjon 8. septembril 2022 ametlikult heaks kiitis, uuendatakse koos Atlandi ookeani piirkondadega võetud kohustust toetada uuenduslikke algatusi, mis aitavad kaasa selle piirkonna kasvule, lahendades ühiseid piiriüleseid probleeme ühismeetmete rakendamise, heade tavade vahetamise ning uutesse või praegustesse poliitikameetmetesse panustamise kaudu. Selles määratakse kindlaks neli prioriteeti:

1. Sinine innovatsioon ja konkurentsivõime („Arukas Euroopa“)
2. Sinine ja roheline keskkond („Rohelisem Euroopa“)
3. Sinine säästev turism ja kultuur („Sotsiaalne Euroopa“)
4. Koostöö parem juhtimine (Interregi eesmärk)

Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse eraldi 2. prioriteedi raames ja selle erieesmärk on järgmine: „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“. Erieesmärk aitab kaasa ka Atlandi ookeani piirkonna strateegiale, toetades Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 IV samba meetmeid (vt käesoleva lehekülje 2. jagu „Makropiirkondade strateegiad“). Programmiga loodetakse suurendada suutlikkust tuvastada, ennetada ja juhtida riske, kaasates paremini kodanikke ja avaliku sektori asutusi ning tugevdades juhtimisraamistikku. Võttes arvesse, et koostööpiirkonnas on suur osa ranniku- ja rannikulähedasest territooriumist, pööratakse programmis erilist tähelepanu ranniku- ja merendusriskidele, võttes meetmeid rannikualade vastupanuvõime ja sinise majanduse innovatsiooni tugevdamiseks. Kohanemine saavutatakse ka 1. prioriteedi (sinine innovatsioon ja konkurentsivõime) kaudu, suurendades innovatsioonisuutlikkust ja digitaliseerimist. Lisaks mainitakse kliimamuutustega kohanemist valdkondadevahelise küsimusena ka 3. prioriteedis (säästva mereturismi arendamine) ja 4. prioriteedis, kuna kliimamuutustega kohanemisel on tõenäoliselt kasu mitmetasandilisest valitsemisest ja riikidevahelistest lähenemisviisidest.

Eelmise Interreg V B Atlandi ookeani piirkonna programmi (2014–2020) eesmärk oli rakendada lahendusi piirkondlikele probleemidele innovatsiooni, ressursitõhususe, keskkonna ja kultuuriväärtuste valdkonnas, et võimaldada Atlandi ookeani piirkonna territooriumil paremat elukvaliteeti.

Kliimamuutustega kohanemist käsitleti prioriteedis 3 (innovatsiooni ja konkurentsivõime stimuleerimine) ja sellega seotud eesmärgis 3.1 (riskijuhtimissüsteemide tugevdamine). Programmi raames saavutatud tulemused hõlmasid paremat koostööd, mis aitas vähendada riske ja nende mõju ning suurendada elanikkonna ja keskkonna ohutust, tugevdades Atlandi ookeani piirkondade vastupanuvõimet ja planeerimissuutlikkust kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

2.     Makropiirkondade strateegiad

Kuigi tõelist makropiirkondlikku strateegiat ei ole välja töötatud, toimib Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia riikidevahelise majandus- ja sotsiaalkoostöö raamistikuna. Strateegia hõlmab Atlandi ookeani rannikuga ELi liikmesriikide rannikut, territoriaal- ja jurisdiktsiooni alla kuuluvaid vesi, nende äärepoolseimaid territooriume ning rahvusvahelisi vesi. Strateegiale lisatud Atlandi ookeani piirkonna 2013.–2020. aasta tegevuskavale tehti 2017. aastal vahekokkuvõte, mille tulemusel võeti vastu läbivaadatud Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0. Selle peamine eesmärk on vallandada Atlandi ookeani piirkonnas sinise majanduse potentsiaal, säilitades samal ajal mereökosüsteeme ning aidates kaasa kliimamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisele. Tegevuskavas tunnistatakse, et sinine majandus võib aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, edendades looduspõhiseid lahendusi ning parandades vee- ja mereressursside säästvat kasutamist. Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse eraldi tegevuskava teises sambas: „Terve ookean ja vastupanuvõimelised rannikud“ ning 6. eesmärk: „Rannikualade suurem vastupanuvõime“.

Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) Atlandi kaare komisjon hõlmab enamikku Atlandi ookeani piirkonnas osalevatest piirkondadest. Atlandi kaare komisjoni töö edendab koordineerimist Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi vahel, soodustades Euroopa poliitika rakendamist Atlandi kaare piirkonnas. Komisjoni Atlandi strateegia rakkerühm mõjutab Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia strateegilist suunitlust, jälgib selle rakendamist territooriumidel ja aitab kaasa selle tegevuskava läbivaatamisele.

Atlandi makropiirkonna uurimise rakkerühm annab Atlandi ookeani piirkondadele võimaluse uurida võimalusi võtta vastu Atlandi ookeani makropiirkondlik strateegia. Atlandi kaare komisjoni liikmesriikide piirkondade poolt heaks kiidetud 2021. aasta poliitilises deklaratsioonis rõhutatakse vajadust stimuleerida kohanemismeetmete kestlikkuse mõõdet Atlandi piirkonnas, eelkõige rannikualadel, kus riskid on levinud.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon hõlmab laiemat ala kui ELi Atlandi ookeani piirkonna riikidevaheline piirkond, sealhulgas lisaks kolmele Atlandi piirkonnale (Keldi meri, Biskaia laht ja Pürenee poolsaare rannik ning Laiem Atlandi ookean) veel kahte piirkonda: Arktika veed ja Suur Põhjameri. Kirde-Atlandi 15 valitsust ja EL on OSPARi konventsiooni osalised. OSPARi konventsiooni raames käsitletakse kliimamuutusi (ja ookeanide hapestumist) valdkondadevahelise küsimusena seoses teadmiste loomise, mõju seire ja majandamisvõimaluste kavandamisega, mille eesmärk on suurendada ökosüsteemi vastupanuvõimet. 2019. aastal moodustas Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjon ookeanide hapestumist käsitleva istungitevahelise korrespondentrühma (ICG-OA).

4.      Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Kirde-Atlandi keskkonnastrateegia (NEAES) 2030 aastateks 2010–2030 võeti vastu 1. oktoobril 2021 OSPARi eelmise strateegia kõrgetasemelise läbivaatamise käigus. Kuigi tegemist ei ole kliimamuutustega kohanemise strateegiaga, on strateegia eesmärk saavutada puhas, terve ja bioloogiliselt mitmekesine Atlandi ookeani kirdeosa, mis on tootlik, kestlikult kasutatav ning kliimamuutustele ja ookeanide hapestumisele vastupidav. Neli strateegilist eesmärki käsitlevad kliimamuutusi, käsitledes vastupanuvõimet (strateegiline eesmärk 5), teadlikkust (strateegiline eesmärk 10), kohanemist (strateegiline eesmärk 11) ja leevendamist (strateegiline eesmärk 12). Lepinguosalised on kokku leppinud, et NEAES 2030 strateegia jõustatakse rakenduskava kaudu. Rakenduskava täiendab Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoni (OSPARi)meetmete ja tegevuskavade programm, mis on kõikehõlmav ja integreeriv vahend planeerimise ja arendamise toetamiseks ning meetmete ja tegevuste rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Selleks et muuta mered kliimamuutustele ja ookeanide hapestumisele vastupidavaks, rakendab Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon mitmeid algatusi praeguse ja prognoositava mõju jälgimiseks, hindamiseks ja sellele reageerimiseks, töötades välja ka piirkondliku lähenemisviisi looduspõhiste lahenduste kohaldamiseks CO2 säilitamise ja kliimamuutustele vastupanuvõime valdkonnas.

5.     Perioodil 2014–2020 rahastatud projektide näited

Allpool on esitatud näited Atlandi ookeani piirkonna programmi (2014–2020) raames rahastatud projektidest.

Projekt MyCOAST  (Coordinated Atlantic Coastal Operational Oceanographic Observatory) (2017–2021) on tugevdanud rannikualade monitoorimise ja prognoosimise vahendite riikidevahelist perspektiivi. Andmehalduse meetmetega edendatakse avatud ja tasuta teabe jagamist ja koostalitlusvõimet rannikualade vaatluskeskuste ja ühiste Euroopa andmesüsteemide vahel (EMODnet, Copernicuse INSTAC, SeaDataNet). Riskijuhtimisvahendid töötati välja ja valideeriti ühiselt. Seda arengut toetasid rannikuriskide juhtimises ja ennetamises osalevad peamised osalejad koos peamiste osalejatega, kes vastutavad veekvaliteedi küsimuste haldamise eest, ning nendega, kes vastutavad meresõiduohutuse juhtimise ja reostusjuhtumitele reageerimise eest.

Lisaks toetatakse projektiga teadlikkuse suurendamist nendest riskidest Atlandi ookeani piirkonnas ning aidatakse kindlaks teha ja edendada erasektori võimalusi, näiteks seoses vesiviljeluse, laevanduse ja tuuleenergia pakkujatega.

Projekti PRIMROSE (Riskide ja kahjulike sündmuste mõju prognoosimine vesiviljelussektorile) (2017–2020) raames anti teadmisi riskide juhtimiseks. Need riskid on seotud (muu hulgas) vesiviljelussektori kliimaohtudega, luues riikidevaheliste lühiajaliste ja keskpika perioodi riskiprognooside süsteemi ning hinnates pikas perspektiivis kliimamõjusid kahjulikele vetikate õitsemisele ja patogeenidele.  Projekti raames loodi veebiportaal, mis aitab prognoosida kahjulike vetikaõitsengute ohtu ja mõju ning on oluline vahend Euroopa vesiviljelustööstuse jaoks. Kümne projektipartneri hulka kuuluvad akadeemilised teadusorganisatsioonid kõigis viies Atlandi ookeani piirkonna programmis osalevas riigis ning Ühendkuningriigi ja Hispaania kalandus- ja vesiviljelussektori esindajad. Kuigi kohanemist ei ole sõnaselgelt käsitletud, on kliimamuutused üks mereökosüsteemidele avalduvatest surveteguritest, mida peetakse ka invasiivsetest liikidest tulenevateks probleemideks.

Projekti „Risk-AquaSoil (Atlantic Risk Management Plan in Water and soil)“ (2017–2019) eesmärk oli töötada välja terviklik majandamiskava ja ühisalgatus mulla ja veega seotud kliimariskide jaoks, et parandada Atlandi ookeani maapiirkondade vastupanuvõimet. Majandamiskava hõlmab varajase hoiatamise ja diagnoosimise teenuste kavandamist. See hõlmab ka uuenduslike strateegiate (katsemeetmete) väljatöötamist ja katsetamist mulla ja vee paremaks majandamiseks, võttes arvesse kliimamuutustega seotud riske. Sidusrühmad ja kohalikud kogukonnad osalesid koolitus- ja suutlikkuse suurendamise meetmetes, riskijuhtimises ja kahju hüvitamise süsteemides.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes