Atlandi ookeani piirkond

Piirkonna riigid

Atlandi koostööpiirkond hõlmab Euroopa lääneosa riike, mis piirnevad Atlandi ookeaniga. 2021.–2027. aasta koostööpiirkond hõlmab eelmise Interregi programmi territooriumi (Portugali, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Kanaari saarte autonoomne piirkond), välja arvatud Ühendkuningriik*. Lisaks hõlmab see veel kahte Hispaania piirkonda (Andaluusia ja La Rioja). Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit.

* Alates Ühendkuningriigi väljaastumislepingu jõustumisest 1. veebruaril 2020 ei uuendata sellel veebisaidil enam Ühendkuningriigist pärit sisu.

Poliitikaraamistik

1.    Riikidevaheline koostööprogramm

Interreg VI B Atlandi piirkonna programmiga (2021–2027), mille Euroopa Komisjon kiitis ametlikult heaks 8. septembril 2022, uuendatakse Atlandi ookeani piirkondade kohustust toetada uuenduslikke algatusi, mis aitavad kaasa selle piirkonna kasvule, lahendades ühiseid probleeme piiriüleselt ühismeetmete rakendamise, heade tavade vahetamise ja uutesse või praegustesse poliitikameetmetesse panustamise kaudu. Selles seatakse neli prioriteeti:

1. Sinine innovatsioon ja konkurentsivõime („Arukam Euroopa“)
2. Sinine ja roheline keskkond („Rohelisem Euroopa“)
3. Sinine säästev turism ja kultuur („Sotsiaalne Euroopa“)
4. Koostöö parem juhtimine (Interregi eesmärk)

Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse eraldi 2. prioriteedi all ja erieesmärgiga: „Kliimamuutustega kohanemise ning katastroofiohu ennetamise ja vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“. Erieesmärk aitab kaasa ka Atlandi ookeani piirkonna strateegiale, toetades Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0 IV samba meetmeid (vt käesoleva lehekülje 2. jagu „Makropiirkondade strateegiad“). Eeldatakse, et programm suurendab suutlikkust tuvastada, ennetada ja juhtida riske, kaasates paremini kodanikke ja avaliku sektori asutusi ning tugevdades juhtimisraamistikku. Võttes arvesse, et koostööpiirkonnas on suur osa rannikuäärsest ja rannikulähedasest territooriumist, pööratakse programmis erilist tähelepanu ranniku- ja merendusriskidele ning võetakse meetmeid, et tugevdada rannikualade vastupanuvõimet ja innovatsiooni sinises majanduses. Kohanemine saavutatakse ka 1. prioriteedi (sinine innovatsioon ja konkurentsivõime) kaudu, suurendades innovatsioonisuutlikkust ja digiteerimist. Lisaks mainitakse kliimamuutustega kohanemist valdkondadevahelise küsimusena ka 3. prioriteedis (säästva sinise turismi arendamine) ja 4. prioriteedis, kuna kohanemine saab tõenäoliselt kasu mitmetasandilisest valitsemisest ja riikidevahelistest lähenemisviisidest.

Eelmise Interreg V B Atlandi piirkonna programmi (2014–2020) eesmärk oli rakendada lahendusi piirkondlikele probleemidele innovatsiooni, ressursitõhususe, keskkonna ja kultuuriväärtuste valdkonnas, et võimaldada luua Atlandi ookeani piirkonna territooriumil parem elukvaliteet.

Kliimamuutustega kohanemist käsitleti 3. prioriteedis (innovatsiooni ja konkurentsivõime stimuleerimine) ja sellega seotud eesmärgis 3.1 „Riskijuhtimissüsteemide tugevdamine“. Programmi tulemused hõlmasid paremat koostööd, mis aitab vähendada riske ja nende mõju ning suurendada elanikkonna ja keskkonna ohutust, tugevdades Atlandi ookeani piirkondade vastupanuvõimet ja planeerimissuutlikkust kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

2.     Makropiirkonna strateegiad

Kuigi tõelist makropiirkondlikku strateegiat ei ole välja töötatud, toimib Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia riikidevahelise majandus- ja sotsiaalkoostöö raamistikuna. Strateegia hõlmab Atlandi ookeani äärsete ELi liikmesriikide rannikut, territoriaal- ja territoriaalvett, nende äärepoolseimaid territooriume ning rahvusvahelisi vesi. Strateegiale lisatud Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava (2013–2020) kohta tehti 2017. aastal vahekokkuvõte, mille tulemusel võeti vastu läbivaadatud Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0. Selle peamine eesmärk on vallandada Atlandi ookeani piirkonnas sinise majanduse potentsiaal, säilitades samal ajal mereökosüsteeme ning aidates kaasa kliimamuutustega kohanemisele ja nende leevendamisele. Tegevuskavas tunnistatakse, et sinine majandus võib aidata leevendada kliimamuutusi, edendades looduspõhiseid lahendusi ning parandades vee- ja mereressursside säästvat kasutamist. Kliimamuutustega kohanemist käsitletakse konkreetselt tegevuskava teises sambas: „Heas seisundis ookean ja vastupanuvõimelised rannikud“ ja 6. eesmärk: „Rannikualade suurem vastupanuvõime“.

Atlandi kaare komisjon, mida juhib Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR), hõlmab enamikku Atlandi ookeani piirkonnas osalevatest piirkondadest. Atlandi kaare komisjoni töö edendab koordineerimist Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi vahel, soodustades Euroopa poliitika rakendamist Atlandi kaare piirkonnas. Komisjoni Atlandi strateegia töökond mõjutab Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia strateegilist suunitlust, jälgib selle rakendamist territooriumidel ja aitab kaasa selle tegevuskava läbivaatamisele.

Atlandi makropiirkonna uurimise rakkerühm annab Atlandi ookeani piirkondadele võimaluse uurida Atlandi ookeani makropiirkondliku strateegia vastuvõtmise võimalusi. Atlandi kaare komisjoni liikmespiirkondade poolt heaks kiidetud 2021. aasta poliitilises deklaratsioonis rõhutatakse vajadust stimuleerida kohanemismeetmete kestlikkusmõõdet Atlandi piirkonnas, eelkõige rannikualadel, kus riskid on valdavad.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon hõlmab ELi Atlandi ookeani piirkonna riikidevahelisest piirkonnast laiemat ala, sealhulgas lisaks kolmele Atlandi ookeani piirkonnale (Keldi meri, Biskaia laht ja Pürenee rannik ning Laiem Atlandi ookean) veel kahte piirkonda: Arktika veed ja Põhjameri. Kirde-Atlandi ja ELi 15 valitsust on OSPARi konventsiooni osalised. OSPARi konventsiooni raames käsitletakse kliimamuutusi (ja ookeanide hapestumist) valdkondadevahelise küsimusena seoses teadmiste loomise, mõju seire ja majandamisvõimaluste kavandamisega, mille eesmärk on suurendada ökosüsteemi vastupanuvõimet. 2019. aastal moodustas Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjon ookeanide hapestumist käsitleva istungitevahelise korrespondentrühma (ICG-OA).

4.      Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Kirde-Atlandi keskkonnastrateegia (NEAES) 2030 aastateks 2010–2030 võeti vastu 1. oktoobril 2021 Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjoni eelmise strateegia kõrgetasemelisel läbivaatamisel. Kuigi tegemist ei ole kliimamuutustega kohanemise strateegiaga, on strateegia eesmärk saavutada puhas, terve ja bioloogiliselt mitmekesine Kirde-Atlandi ookean, mis on tootlik, säästvalt kasutatav ning kliimamuutustele ja ookeanide hapestumisele vastupidav. Neli strateegilist eesmärki käsitlevad kliimamuutusi, käsitledes vastupanuvõimet (5. strateegiline eesmärk), teadlikkust (10. strateegiline eesmärk), kohanemist (11. strateegiline eesmärk) ja leevendamist (12. strateegiline eesmärk). Lepinguosalised on kokku leppinud, et rakendavad NEAES 2030 strateegiat rakenduskava kaudu. Rakenduskava täiendab OSPARi meetmete ja tegevuste programm (MAP),mis on üldine ja integreeriv vahend planeerimise ja arendamise toetamiseks ning meetmete rakendamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Selleks et muuta mered kliimamuutustele ja ookeanide hapestumisele vastupidavaks, rakendab Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse komisjon mitmeid algatusi, et jälgida ja hinnata praegust ja prognoositavat mõju ning sellele reageerida, töötades välja ka piirkondliku lähenemisviisi looduspõhiste lahenduste kohaldamiseks CO2 säilitamise ja kliimamuutustele vastupanu võime valdkonnas.

5.     Perioodil 2014–2020 rahastatud projektide näited

Allpool on esitatud näited Atlandi ookeani piirkonna programmi (2014–2020) raames rahastatud projektide kohta.

Projekt MyCOAST  (Coordinated Atlantic Coastal Operational Oceanographic Observatory) (2017–2021) on tugevdanud rannikualade monitotoring- ja prognoosimisvahendite riikidevahelist perspektiivi. Andmehalduse meetmetega edendatakse avatud ja tasuta teabevahetust ning rannikuvaatluskeskuste ja ühiste Euroopa andmesüsteemide (EMODnet, Copernicus INSTAC, SeaDataNet)koostalitlusvõimet. Riskijuhtimisvahendid töötati ühiselt välja ja valideeriti. Rannikualade riskide juhtimise ja ennetamisega seotud peamised osalejad toetasid seda arengut koos peamiste osalejatega, kes vastutavad veekvaliteedi küsimuste haldamise eest, ning nendega, kes vastutavad meresõiduohutuse juhtimise ja reostusjuhtumitele reageerimise eest.

Lisaks toetatakse projektiga teadlikkuse suurendamist nendest riskidest Atlandi ookeani piirkonnas ning aidatakse kindlaks teha ja edendada erasektori võimalusi, näiteks seoses vesiviljeluse, laevanduse ja tuuleenergia pakkujatega.

Projekt PRIMROSE (Akvakultuurisektorile kahjulike sündmuste riski ja mõju prognoosimine) (2017–2020) andis teadmisi riskide juhtimiseks. Need riskid on seotud (muu hulgas) vesiviljelussektori kliimaohtudega, luues süsteemi riikidevaheliste lühiajaliste kuni keskmise tähtajaga riskiprognooside tegemiseks ning vetikate kahjulikule õitsemisele ja patogeenidele avalduva kliimamõju pikaajaliseks hindamiseks.  Projekti raames loodi veebiportaal, mis aitab prognoosida kahjulike vetikate õitsemise ohtu ja mõju ning on Euroopa vesiviljelustööstuse jaoks oluline vahend. Kümme projektipartnerit hõlmavad akadeemilisi teadusorganisatsioone kõigis viies Atlandi ookeani piirkonna programmis osalevas riigis ning Ühendkuningriigi ja Hispaania kalandus- ja vesiviljelussektori esindajaid. Kuigi kohanemist ei ole sõnaselgelt käsitletud, on kliimamuutused üks mereökosüsteemidele avalduvatest surveteguritest, mida võetakse arvesse ka seoses invasiivsete võõrliikide põhjustatud probleemidega.

Projekti „Risk-AquaSoil (Atlantic risk management plan in water and soil)“ (2017–2019) eesmärk oli määrata kindlaks põhjalik majandamiskava ja ühisalgatus mulla ja veega seotud kliimariskide kohta, et parandada Atlandi ookeani maapiirkondade vastupanuvõimet. Majandamiskava hõlmab varajase hoiatamise ja diagnoosimise teenuste kavandamist. See hõlmab ka uuenduslike strateegiate (katsemeetmete) väljatöötamist ja katsetamist mulla ja vee paremaks majandamiseks, võttes arvesse kliimamuutustega seotud riske. Sidusrühmad ja kohalikud kogukonnad osalesid koolitus- ja suutlikkuse suurendamise meetmetes, riskijuhtimises ja kahju hüvitamise süsteemides.