Läänemeri

Piirkonna riigid

Läänemere koostööpiirkond ulatub Euroopa keskosast kuni põhjapoolseimate äärealadeni. 2021.–2027. aasta koostööpiirkond hõlmab peaaegu kogu eelmise Interregi programmi territooriumi (Taani, Eesti, Soome, Põhja-Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Norra), välja arvatud varem hõlmatud Venemaa*, Valgevene* ja Norra põhjapoolsed territooriumid. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin. Kaart, mis võrdleb vanu ja uusi piire, on kättesaadav siin.

*Alates 8. märtsist 2022 on riikidevaheline koostöö Venemaa ja Valgevenega peatatud.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevahelise koostöö programm

Euroopa Komisjoni poolt 2. juunil 2022 heaks kiidetud Interregi Läänemere piirkonna programmi (2021–2027) eesmärk on rakendada riikidevahelise koostöö kaudu uuenduslikke, veesäästlikke ja kliimaneutraalseid lahendusi. Läänemere piirkonna programm keskendus neljale prioriteedile:

1. Innovaatilised ühiskonnad
2. Veesäästlikud ühiskonnad
3. Kliimateadlikud ühiskonnad
4. Koostöö juhtimine

Kliimamuutustega kohanemine on osaliselt hõlmatud prioriteediga 2 (veesäästlik ühiskond) ja sellega seotud eesmärkidega „säästev vesi“ ja „sinine majandus“. Programmiga toetatakse meetmeid, millega parandatakse veemajandustavasid, et vähendada veereostuse ohtu, mida süvendavad kliimamuutused, ning meetmeid sinise majanduse ettevõtete vastupanuvõime tugevdamiseks.

Lisaks pakuvad 3. prioriteedi raames asjakohaseid kohanemisvõimalusi ka meetmed, mis edendavad energiasüsteemi ümberkujundamist ja arukat keskkonnahoidlikku liikuvust, olles samal ajal peamiselt suunatud kliimamuutuste leevendamisele. Nende eesmärk on lahendada selliseid küsimusi nagu ressursside säästmine seoses energiatõhususe ja säästvate transpordiliikidega.

Lisaks toetatakse programmiga meetmeid, millega rakendatakse ja tugevdatakse juhtimis- ja teabevahetustegevust ELi Läänemere piirkonna strateegia raames. Prioriteedi 4 raames võivad need meetmed hõlbustada poliitilisi arutelusid ja käivitada valdkondadevahelisi poliitikamuudatusi, et saavutada strateegia eesmärgid.

ELi makropiirkondliku strateegia rakendamise toetamine tagati juba eelmise Interregi Läänemere piirkonna programmi (2014–2020) kaudu, mis keskendus järgmisele neljale prioriteedile:

1. innovatsioonisuutlikkus;
2. loodusvarade tõhus majandamine;
3. säästev transport;
4. Makropiirkondliku koostöö institutsiooniline suutlikkus.

Kliimamuutusi käsitleti 2. prioriteedi raames, mis on asjakohane mitme seal käsitletud küsimuse puhul, nagu veemajandus, reostus ja eutrofeerumine, energiasäästlikkus ja -tõhusus ning meremajanduse kasv. Kliimamuutused ja kestlik areng lisati programmi ühe horisontaalse põhimõttena.

2.     Makropiirkondade strateegiad

ELi Läänemere piirkonna strateegia (EUSBSR) eesmärk on tugevdada koostööd Läänemere piirkonnas, et edendada piirkonna tasakaalustatumat arengut, aidata kaasa peamistele ELi poliitikavaldkondadele ja tugevdada piirkonnasisest integratsiooni. ELi Läänemere piirkonna strateegiale on lisatud tegevuskava, mida vaadatakse korrapäraselt läbi. Strateegia on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ja eesmärgiga muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Sellega seoses on strateegiasse tervikuna integreeritud kõik meetmed, mis käsitlevad kliimamuutusi ja edendavad säästvat arengut. Strateegia kolm peamist eesmärki on „Säästke meri“, „Ühendage piirkond“ ja „Suurendage heaolu“, samas kui „Kliimamuutustega kohanemine, riskiennetus ja -juhtimine“ on üks 2021. aasta tegevuskavas meelde tuletatud üheksast alleesmärgist. Kliimamuutuste valdkonnaülese olemuse ja suurenenud tähtsuse tõttu on kliimamuutuste aspektid keskse elemendina integreeritud kõigisse 14 poliitikavaldkonda, mis on kavas kindlaks määratud.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Piirkonna riigid, välja arvatud Norra, on ka Helsingi konventsiooni (Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon) osalised, mis hõlmab lisaks Valgevenet ja mida Läänemere piirkonna Interregi programm praegu ei hõlma. Konventsiooni eesmärk on valitsustevahelise koostöö kaudu kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest. See hõlmab kogu Läänemere piirkonda, sealhulgas siseveekogusid, merevett ja merepõhja. Konventsiooni juhib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM), millel on mitmeid kliimamuutustega kohanemisega seotud algatusi. EN-CLIME on HELCOMi ja Baltic Earthi poolt 2018. aastal loodud ühine ekspertide võrgustik, mis toimib koordineeriva raamistiku ja platvormina küsimustes, mis on seotud kliimamuutuste otsese ja kaudse mõjuga Läänemere keskkonnale. Ekspertide võrgustik pakub eksperditeadmisi tihedamaks dialoogiks poliitikakujundajatega. Võrgustiku koostatud 2021. aasta teabelehes Läänemere kliimamuutuste kohta esitatakse poliitikakujundajatele kokkuvõte uusimatest teaduslikest teadmistest selle kohta, kuidas kliimamuutused praegu Läänemerd mõjutavad ja kuidas need tulevikus eeldatavasti arenevad.

Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) raames tegutsev Läänemere komisjon edendab liikmespiirkondade tugevat rolli ELi Läänemere piirkonna makropiirkondliku strateegia kavandamisel ja rakendamisel ning mitmetasandilist valitsemist selle kolme eesmärgi saavutamisel. Kliimamuutustega tegeleb eelkõige töörühm Energy & Climate.

Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) on poliitiline foorum valitsustevaheliseks koostööks Läänemere piirkonnas. Sellesse kuulub 11 liikmesriiki (neist 8 on ka ELi Läänemere piirkonna strateegia liikmed) ja Euroopa Liit. 1992. aastal asutatud projekti eesmärk oli toetada Läänemere piirkonna üleminekut uuele rahvusvahelisele maastikule pärast külma sõja lõppu. Selle praegune ülesanne on toetada piirkondlike probleemide ülemaailmset käsitlust. Seega tõlgitakse rahvusvahelised lepingud, muu hulgas ÜRO kestliku arengu eesmärgid, Pariisi kliimakokkulepe, Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik ja ELi Läänemere piirkonna strateegia, piirkondlikeks meetmeteks kohapeal. Aastatel 2016–2021 koordineeris Läänemeremaade Nõukogu ELi Läänemere piirkonna strateegia horisontaalset tegevuskliimat. Alates 2021. aasta jaanuarist integreeriti kliimaküsimused kõigisse ELi Läänemere piirkonna strateegia poliitikavaldkondadesse. Läänemeremaade Nõukogu julgustab ja hõlbustab jätkuvalt mitmetasandilist poliitilist dialoogi kliimaküsimustes, kaasates riiklikke ja kohalikke ametiasutusi, äri- ja teadusringkondi, noorteorganisatsioone ning teisi Läänemere piirkonna osalejaid.

UBC (LäänemereLinnade Liit)on Läänemere piirkonna juhtiv linnade võrgustik. Selle säästvate linnade komisjon tegutseb oma poliitikavaldkonna „Kliimamuutused“ kaudu, mille eesmärk on tugevdada koostööd ja võrgustike loomist kohalikul tasandil. . Komisjon toetab kohalikke omavalitsusi nende kliimaalases töös, pakkudes UBC liikmeslinnadele koolitusi kohaliku kliimamuutustele reageerimise integreeritud juhtimise kohta. Samuti hõlbustab see linnapeade pakti kohustuste rakendamisega seotud kogemuste vahetamist.

Alates 2016. aastast on peetud Läänemere piirkonna kliimapoliitika dialoogi platvormi iga-aastaseid ümarlauakohtumisi, mis on pühendatud konkreetselt kliimamuutustega kohanemisele. Nendesse olid kaasatud ministeeriumide, valitsusasutuste, ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ja kogu Baltikumi hõlmavate organisatsioonide, sealhulgas HELCOMi, CPMRi ja UBC esindajad.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Projekti Baltadapt raames, mida rahastati INTERREG IV B Läänemere programmi (2007–2013) raames, koostati piirkonna kohanemisstrateegia, millega kaasnesid suunised ja mittesiduv tegevuskava. Läänemeremaade Nõukogu 2014. aasta kõrgetasemelisel poliitilisel kohtumisel kinnitati kohanemisstrateegia dokumendis „Läänemeremaade Nõukogu otsus Läänemeremaade Nõukogu pikaajaliste prioriteetide läbivaatamise kohta”. Läänemere piirkonna kliimamuutustega kohanemise strateegia Baltadapt on üks väheseid näiteid riikidevahelistest kohanemisstrateegiatest Euroopas. Strateegia eesmärk on täiendada riiklikke ja piirkondlikke kohanemisprotsesse Läänemere piirkonnas, eelkõige parandades tasandite ja sektorite vahelist koordineerimist teabe jagamise ja võrgustike arendamise kaudu.

Lisaks hõlmab ELi Läänemere piirkonna strateegiat täiendav 2021. aasta tegevuskava 14 poliitikavaldkonda, mis hõlmavad kokku 44 meedet. Kliimamuutuste aspektid (nagu koostöö ELi mittekuuluvate naaberriikidega) on oma valdkonnaülese olemuse ja suurenenud tähtsuse tõttu süvalaiendatud kõigisse 14 poliitikavaldkonda oluliste elementidena.

HELCOMi lepinguosaliste poolt 2007. aastalvastu võetudja 2021. aastal ajakohastatud Läänemere tegevuskava on HELCOMi strateegiline meetmete ja tegevuste programm Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Kavas käsitletakse kliimamuutusi valdkondadevahelise küsimusena. Mitme meetmega, mille eesmärk on tugevdada Läänemere üldist vastupanuvõimet, püütakse parandada selle võimet reageerida kliimamuutuste mõjudele.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

INTERREG VB Läänemere programmi (2014–2020) raames kliimamuutustega kohanemist käsitlevaid projekte rahastati 2. prioriteedi (loodusvarade tõhus majandamine) ja 4. prioriteedi (institutsiooniline suutlikkus makropiirkondlikuks koostööks) raames (CAMSi platvorm, CASES BSR, CLIMATEALIGNED, WATERMAN SEED projektid). Need keskenduvad mitmesugustele küsimustele, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise vahelise koostoime arendamisele energiasektoris, kohanemisstrateegiate ja -suuniste väljatöötamisele nii omavalitsuste kui ka eraettevõtjate jaoks ning veemajandussüsteemide parandamisele, et parandada vastupanuvõimet äärmuslike sündmuste ja üleujutuste riskidele.

CAMSi platvormi projekti (kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise koostoime energiatõhususe projektides 2019–2022) eesmärk oli edendada energiaauditit, elamute renoveerimise kvalifitseerimisprogrammi ning poliitilist dialoogi elamute renoveerimise ja teenustesektori kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise koostoime üle. Hoonete energiatõhususe meetmeid peetakse lahendusteks, mis käsitlevad mõningaid kliimamuutuste mõjudega seotud haavatavusi ja vähendavad ka suurenenud energianõudlust. CAMSi platvorm võimaldab juurdepääsu Läänemere piirkonnas aastatel 2020–2021 välja töötatud hoonete ja ruumide energiaauditite katseandmetele.

Projektis CASES BSR (kliimamuutustega kohanemise toetus Läänemere piirkonna ettevõtetele, 2020–2021) käsitletakse kliimamuutuste mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning kasvavat vajadust võtta vastu kliimamuutustega kohanemise strateegiad pikaajalise kestlikkuse tagamiseks. Projekti raames uuriti, kuidas eri liiki VKEd tegelevad praegu selle küsimusega Läänemere piirkonnas, et teha kindlaks VKEde peamised toetusvajadused.

Projekti CLIMATEALIGNED (kliimateadlik eelarvestamine omavalitsustes, 2020–2021) eesmärk on töötada välja omavalitsustele mõeldud suuniste kontseptsioon, mille puhul saab eelarveotsuseid uurida pikaajalise kliimamõju seisukohast. Selle kontseptsiooni eesmärk on süstemaatilisemalt toetada planeerimisotsuseid ja eelarveettepanekuid, pidades silmas nende asjakohasust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise seisukohast.

Projekt WATERMAN SEED (kliimamuutustele vastupanuvõimeline reovee ja põhjavee majandamine ning põhjavee majandamine ringluspõhiste lähenemisviiside abil, 2020–2021) arendab ja edendab ringluspõhiseid lähenemisviise, et vähendada toitainete ja ohtlike ainete väljavoolu pinnavette, põhjavette ja Läänemerre. Projekt keskendub meetmetele, mille eesmärk on suurendada reoveepuhastitest pärit vee säilitamist ja taaskasutamist. Need meetmed suurendavad Läänemere piirkonna kohalike veevarustussüsteemide vastupanuvõimet, mida kliimamuutused võivad mõjutada.

Projekt NOAH (Läänemere kaitsmine puhastamata reovee lekete eest linnapiirkondade üleujutuste ajal, 2019-2021) parandab ruumilist planeerimist ning linna sademevee äravoolu- ja äravoolusüsteemide toimimist. Nende meetmete eesmärk on vähendada reostust, mida põhjustavad äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu tugevad vihmasajud ja üleujutused, mida kliimamuutused süvendavad. Projekt on toonud kokku üheksa linna ja vee-ettevõtjat, seitse akadeemilist ja teadusasutust ning kaks katusorganisatsiooni kuuest Läänemere-äärsest riigist, et ühendada oma jõud tervikliku planeerimise kontseptsiooni loomisel, mis ühendab sademevee majandamise ruumilise planeerimisega. Sellele järgneb arukate äravoolusüsteemide arendamine, et muuta olemasolevad rajatised kliimamuutuste mõjule vastupidavaks.

Tormivee majandamist puudutas ka ELi Läänemere piirkonna strateegia juhtprojekt iWater (Integrated Storm Water Management), mis kestis aastatel 2015–2018 INTERREG V A Kesk-Läänemere programmi (2014–2020) raames. Selle koostööpiirkonda kuulub märkimisväärne osa Kesk-Läänemerest (koosneb Soome, Rootsi, Eesti ja Läti osadest). Projekti eesmärk oli parandada Läänemere piirkonna linnade linnaplaneerimise tavasid integreeritud sademevee juhtimissüsteemi arendamise kaudu. Projekti raames töötati välja integreeritud tormivee majandamise vahendid, mis annavad nii üldist kui ka üksikasjalikku teavet linnade sademevee majandamise lähenemisviiside kohta.

Inspireerivad Climate-ADAPTi kasutusjuhtumid
Avastage, kuidas sellel lehel kuvatavad teadmised on inspireerinud eri valitsemistasanditel töötavaid osalejaid töötama välja kohandatud lahendusi erinevates poliitika- ja praktikakontekstides.

• ELi teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat: Climate-ADAPTi kasutamine, et leida uusimaid teaduslikke teadmisi kliimamuutustega kohanemise kohta ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise tegevuskavade koostamiseks
• Karpaadid: Climate-ADAPTist saadud riigiteabe kasutamine, et töötada välja Karpaatide riikidevahelise piirkonna leht ja anda panus rahvusvahelisse kohanemispoliitikasse
• Püreneede kliimamuutuste vaatluskeskus: Climate-ADAPTi riikidevaheliste piirkondade lehtede kasutamine piiriülese kohanemisstrateegia väljatöötamiseks Püreneedes