Läänemeri

Piirkonna riigid

Läänemere koostööpiirkond ulatub Euroopa keskosast põhjapoolseimate äärealadeni. 2021.–2027. aasta koostööpiirkond hõlmab peaaegu kogu eelmise Interregi programmi territooriumi (Taani, Eesti, Soome, Põhja-Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Norra), välja arvatud varem hõlmatud Venemaa* ja Valgevene* piirkonnad ning Norra põhjapoolsed territooriumid. Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit. Kaardi, millel võrreldakse vanu ja uusi piire, leiab siit.

*Alates 8. märtsist 2022 on riikidevaheline koostöö Venemaa ja Valgevenega peatatud.

Poliitikaraamistik

1.     Riikidevaheline koostööprogramm

Euroopa Komisjoni poolt 2. juunil 2022 heaks kiidetud Interregi Läänemere piirkonna programmi (2021–2027) eesmärk on rakendada riikidevahelise koostöö kaudu ellu uuenduslikke, veesäästlikke ja kliimaneutraalseid lahendusi. Läänemere piirkonna programmis keskenduti neljale prioriteedile:

1. Innovatiivne ühiskond
2. Vee-arukad ühiskonnad
3. Kliimateadlikud ühiskonnad
4. Koostöö juhtimine

Kliimamuutustega kohanemine on osaliselt hõlmatud prioriteediga 2 (veesäästlikud ühiskonnad) ja sellega seotud eesmärkidega „säästev vesi“ ja „sinine majandus“. Programmiga toetatakse meetmeid, millega parandatakse veemajandustavasid, et vähendada veereostuse ohtu, mida süvendavad kliimamuutused, ning meetmeid sinise majanduse ettevõtete vastupanuvõime tugevdamiseks.

Lisaks pakuvad 3. prioriteedi meetmed, millega edendatakse energiasüsteemi ümberkujundamist ja arukat keskkonnahoidlikku liikuvust, kuigi need on peamiselt suunatud kliimamuutuste leevendamisele, samuti asjakohaseid kohanemisvõimalusi. Nende eesmärk on lahendada selliseid küsimusi nagu ressursside säästmine energiatõhususe ja säästvate transpordiliikide seisukohast.

Programmiga toetatakse ka meetmeid, millega rakendatakse ja tugevdatakse ELi Läänemere piirkonna strateegia juhtimis- ja teabevahetustegevust. prioriteedi raames võivad need meetmed hõlbustada poliitilisi arutelusid ja käivitada valdkonnaüleseid poliitilisi muudatusi, et saavutada strateegia eesmärgid.

ELi makropiirkondliku strateegia rakendamise toetamine tagati juba eelmise Interregi Läänemere piirkonna programmi (2014–2020) kaudu, mis keskendus järgmisele neljale prioriteedile:

1. innovatsioonisuutlikkus;
2. loodusvarade tõhus majandamine;
3. säästev transport;
4. Makropiirkondliku koostöö institutsiooniline suutlikkus.

Kliimamuutused olid hõlmatud 2. prioriteediga, mis on asjakohane mitme sellega hõlmatud küsimuse puhul, nagu veemajandus, reostus ja eutrofeerumine, energiasäästlikkus ja -tõhusus ning meremajanduse kasv. Kliimamuutused ja säästev areng lisati programmi ühe horisontaalse põhimõttena.

2.     Makropiirkonna strateegiad

ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärk on tugevdada koostööd Läänemere piirkonnas, et edendada piirkonna tasakaalustatumat arengut, anda panus ELi peamistesse poliitikavaldkondadesse ja tugevdada piirkonnasisest integratsiooni. ELi Läänemere piirkonna strateegiale on lisatud tegevuskava, mida vaadatakse korrapäraselt läbi. Strateegia on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ja eesmärgiga muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Sellega seoses on strateegiasse tervikuna integreeritud kõik meetmed, mis käsitlevad kliimamuutusi ja edendavad säästvat arengut. Strateegia kolm peamist eesmärki on „päästa meri“, „ühendada piirkond“ ja „suurendada heaolu“, samas kui „kliimamuutustega kohanemine, riskiennetus ja -juhtimine“ on üks 2021. aasta tegevuskavas meelde tuletatud üheksast alleesmärgist. Tänu oma valdkonnaülesele olemusele ja suuremale tähtsusele integreeritakse kliimamuutuste aspektid olulise elemendina kõigisse kavas kindlaks määratud 14 poliitikavaldkonda.

3.     Rahvusvahelised konventsioonid ja muud koostööalgatused

Piirkonna riigid, välja arvatud Norra, on samuti Helsingi konventsiooni osalised. Helsingi konventsioon on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon, mis hõlmab lisaks Valgevenet, keda Läänemere piirkonna Interregi programm praegu ei hõlma. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere merekeskkonda valitsustevahelise koostöö kaudu kõigist saasteallikatest. See hõlmab kogu Läänemere piirkonda, sealhulgas siseveekogusid, merevett ja merepõhja. Konventsiooni haldab Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM), millel on mitmeid kliimamuutustega kohanemisega seotud algatusi. Need algatused hõlmavad korrapäraseid piirkondlikke hinnanguid kliimamuutuste ja nende mõju kohta Läänemerele. EN-CLIME on HELCOMi ja Baltic Earthi ühine ekspertide võrgustik, mis tegutseb koordineeriva raamistiku ja platvormina küsimustes, mis on seotud kliimamuutuste otsese ja kaudse mõjuga Läänemere keskkonnale. Ekspertide võrgustik pakub eksperditeadmisi tihedamaks dialoogiks poliitikakujundajatega. Selle võrgustiku koostatud 2021. aasta teabelehes kliimamuutuste kohta Läänemeres esitatakse poliitikakujundajatele kokkuvõte uusimatest teaduslikest teadmistest selle kohta, kuidas kliimamuutused praegu Läänemerd mõjutavad ja kuidas see tulevikus eeldatavasti areneb.

Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) Läänemere komisjon edendab liikmespiirkondade tugevat rolli ELi Läänemere piirkonna makropiirkondliku strateegia kavandamisel ja rakendamisel ning mitmetasandilist valitsemist selle kolme eesmärgi saavutamisel. Kliimamuutustega tegeleb konkreetselt töörühm Energy & Climate.

Läänemeremaade Nõukogu on poliitiline foorum valitsustevaheliseks koostööks Läänemere piirkonnas. Sellesse kuulub 11 liikmesriiki (neist 8 on ka ELi Läänemere piirkonna strateegia liikmed) ja Euroopa Liit. 1992. aastal asutatud projekti esimene eesmärk oli toetada Läänemere piirkonna üleminekut uuele rahvusvahelisele maastikule pärast külma sõja lõppu. Selle praegune ülesanne on toetada „piirkondlike probleemide ülemaailmset perspektiivi“. Seega tõlgitakse rahvusvahelised lepingud, nagu muu hulgas ÜRO kestliku arengu eesmärgid, Pariisi kliimakokkulepe, Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik ja ELi Läänemere piirkonna strateegia, piirkondlikeks meetmeteks kohapeal. Aastatel 2016–2021 koordineeris Läänemeremaade Nõukogu ELi Läänemere piirkonna strateegia horisontaalset tegevuskliimat. Alates 2021. aasta jaanuarist integreeriti kliimaküsimused kõigisse ELi Läänemere piirkonna strateegia poliitikavaldkondadesse. Läänemeremaade Nõukogu julgustab ja hõlbustab jätkuvalt mitmetasandilist poliitilist dialoogi kliimaküsimustes, kaasates riiklikke ja kohalikke ametiasutusi, äri- ja teadusringkondi, noorteorganisatsioone ning teisi Läänemere-üleseid osalejaid.

UBC (BaltiLinnade Liit)on Läänemere piirkonna juhtiv linnade võrgustik. Selle säästvate linnade komisjon tegutseb aktiivselt oma poliitikavaldkonna „Kliimamuutused“ kaudu, mille eesmärk on tugevdada koostööd ja võrgustike loomist kohalikul tasandil. . Komisjon toetab kohalikke omavalitsusi nende kliimaalases töös, pakkudes UBC liikmeslinnadele koolitusi kohaliku kliimamuutustele reageerimise integreeritud juhtimise kohta. Samuti hõlbustab see kogemuste vahetamist seoses linnapeade pakti kohustuste täitmisega.

Alates 2016. aastast on toimunud Läänemere piirkonna kliimapoliitika dialoogi platvormi iga-aastased ümarlauakohtumised, mis on pühendatud konkreetselt kliimamuutustega kohanemisele. Need hõlmasid ministeeriumide, valitsusasutuste, ettevõtete, akadeemiliste ringkondade ja ülebaltiliste organisatsioonide, sealhulgas HELCOMi, CPMRi ja UBC esindajaid.

4.     Kohanemisstrateegiad ja -kavad

Projektiga Baltadapt, mida rahastati INTERREG IV B Läänemere programmi (2007–2013) raames, koostati piirkonna kohanemisstrateegia, millega kaasnesid suunised ja mittesiduv tegevuskava. Läänemeremaade Nõukogu 2014. aasta kõrgetasemelisel poliitilisel kohtumisel kinnitati kohanemisstrateegia dokumendis „Läänemeremaade Nõukogu otsus Läänemeremaade Nõukogu pikaajaliste prioriteetide läbivaatamise kohta”. Läänemere piirkonna kliimamuutustega kohanemise strateegia Baltadapt on üks väheseid näiteid riikidevahelistest kohanemisstrateegiatest Euroopas. Strateegia eesmärk on täiendada Läänemere piirkonna riiklikke ja piirkondlikke kohanemisprotsesse, eelkõige parandades tasandite ja sektorite vahelist koordineerimist teabevahetuse ja võrgustike arendamise kaudu.

Lisaks hõlmab ELi Läänemere piirkonna strateegiat täiendav 2021. aasta tegevuskava 14 poliitikavaldkonda, mis hõlmavad kokku 44 meedet. Kliimamuutuste aspektid (koostööna naabruses asuvate kolmandate riikidega) on oma valdkonnaülese olemuse ja suurenenud tähtsuse tõttu integreeritud oluliste elementidena kõigisse 14 poliitikavaldkonda.

Läänemere tegevuskava, mille HELCOMiosalised võtsid vastu 2007. aastal ja mida ajakohastati 2021. aastal, on HELCOMi strateegiline meetmete ja tegevuste programm Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Kavas käsitletakse kliimamuutusi valdkondadevahelise küsimusena. Mitme meetme eesmärk, mille eesmärk on tugevdada Läänemere üldist vastupanuvõimet, on parandada Läänemere võimet reageerida kliimamuutuste mõjudele.

Näited perioodil 2014–2020 rahastatud projektidest.

Projekte, mis käsitlesid kliimamuutustega kohanemist INTERREG VB Läänemere programmi (2014–2020) raames, rahastati prioriteedi 2 „Loodusvarade tõhus majandamine“ (NOAH projekt) ja prioriteedi 4 „Makropiirkondliku koostöö institutsiooniline suutlikkus“ (CAMSi platvorm, CASES BSR, CLIMATEALIGNED, WATERMAN SEED projektid) raames. Need keskenduvad paljudele küsimustele, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise vahelise koostoime arendamisele energiasektoris, kohanemisstrateegiate ja -suuniste väljatöötamisele nii kohalike omavalitsuste kui ka eraettevõtete jaoks ning veemajandussüsteemide parandamisele, et parandada vastupanuvõimet äärmuslike sündmuste ja üleujutuste ohule.

CAMSi platvormi projekti (kliimamuutustega kohanemine ja kliimamuutuste leevendamise koostoime energiatõhususe projektides 2019–2022) eesmärk oli edendada energiaauditit, elamute renoveerimise kvalifikatsiooniprogrammi ning poliitilist dialoogi leevendus- ja kohanemissünergia saavutamiseks elamute renoveerimise ja teenuste sektoris. Hoonete energiatõhususe meetmeid peetakse lahendusteks, millega kõrvaldatakse mõned kliimamuutuste mõjust tingitud haavatavused ja võideldakse ka suurenenud energianõudluse vastu. CAMSi platvorm võimaldab juurdepääsu Läänemere piirkonnas aastatel 2020–2021 välja töötatud hoonete ja ruumide energiaauditite katseandmetele.

Projektis CASES BSR (Climate Adaptation Support for enterprises in the Baltic Sea Region, 2020–2021) käsitletakse kliimamuutuste mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) ning suurenevat vajadust võtta vastu kliimamuutustega kohanemise strateegiad pikaajalise kestlikkuse tagamiseks. Projekti raames uuriti, kuidas eri liiki VKEd seda probleemi Läänemere piirkonnas praegu lahendavad, et kaardistada VKEde peamised toetusvajadused.

Projekti CLIMATEALIGNED (kliimaga kooskõlas olev eelarvestamine kohalikes omavalitsustes, 2020–2021) eesmärk on koostada kohalikele omavalitsustele mõeldud suuniste kontseptsioon, mille raames saab eelarveotsuseid uurida kliimaga seotud mõju seisukohast pikas perspektiivis. Selle kontseptsiooni eesmärk on toetada süstemaatilisemalt planeerimisotsuseid ja eelarveettepanekuid, pidades silmas nende asjakohasust kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise seisukohast.

Projektiga „WATERMAN SEED“ (Kliimakindel reovee ja põhjavee majandamine ning põhjavee majandamine ringmajandusel põhinevate lähenemisviiside abil, 2020–2021) töötatakse välja ja edendatakse ringmajandusel põhinevaid lähenemisviise, et vähendada toitainete ja ohtlike ainete väljavoolu pinnavette, põhjavette ja Läänemerre. Projekt keskendub meetmetele, mille eesmärk on suurendada veesäilitust ja reoveepuhastitest pärit vee taaskasutamist. Need meetmed suurendavad kliimamuutustest mõjutatud Läänemere piirkonna kohalike veevarustussüsteemide vastupanuvõimet.

Projekt NOAH (Läänemere kaitsmine puhastamata reovee äravoolu eest linnapiirkondade üleujutuste ajal, 2019–2021) parandab ruumilist planeerimist ning asula sademevee äravoolu- ja äravoolusüsteemide toimimist. Nende meetmete eesmärk on vähendada reostust, mida põhjustavad äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu tugevad vihmasajud ja üleujutused, mida süvendavad kliimamuutused. Projekt on toonud kokku üheksa linna ja veevarustusettevõtet, seitse akadeemilist ja teadusasutust ning kaks katusorganisatsiooni kuuest Läänemere-äärsest riigist, et ühendada oma jõud tervikliku planeerimise kontseptsiooni loomisel, mis ühendab sademevee majandamise ruumilise planeerimisega. Sellele järgneb arukate äravoolusüsteemide arendamine, et muuta olemasolevad rajatised kliimamuutuste mõjule vastupidavaks.

Sademevee majandamisega puutus kokku ka ELi Läänemere piirkonna strateegia juhtprojekt iWater (sademevee integreeritud majandamine), mis kestis aastatel 2015–2018 INTERREG V A Kesk-Läänemere programmi 2014–2020 raames. Selle koostööpiirkonda kuulub märkimisväärne osa Kesk-Läänemerest (hõlmab osa Soomest, Rootsist, Eestist ja Lätist). Projekti eesmärk oli parandada Läänemere piirkonna linnade linnaplaneerimise tavasid integreeritud sademevee juhtimissüsteemi väljatöötamise kaudu. Projekti raames töötati välja sademevee haldamise integreeritud meetmete kogum, mis annab nii üldist kui ka üksikasjalikku teavet linnade sademevee haldamise lähenemisviiside kohta.